1.Muuta Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 otsust edasiulatuva elatise tähtaja osas. Teha selles osas uus otsus, millega mõista välja elatis kuni 31. detembrini 2023. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Mõista D.H P.N. kasuks välja elatis ajavahemikus 30. jaanuari 2022 kuni 31. detsembrini 2023 eest 3435 eurot.
3.5.Jätta poolte menetluskulud maakohtus 20% ulatuses poolte endi kanda ja 80% ulatuses kostja D.H. kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta D.H. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Võtta asja materjalide juurde D.H. apellatsioonkaebusele lisatud Eesti Töötukassa 16. oktoobri 2023 töövõime hindamise otsus nr TVH/23/038834, kostja pangaväljavõte augustikuu kohta ning kostja pangaväljavõte septembrikuu kohta. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.P.N (hageja) esitas 30. jaanuaril 2023 kohtule hagi D.H. (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja täpsustas 8. augustil 2023 nõuet ja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 150 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 30. jaanuarist 2022 kuni hagi esitamiseni ja edasi 150 eurot kuus kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps, kes sai täisealiseks XXXXXXX. Hageja elab alates 2013. aastast Soomes koos emaga. Pärast Soome kolimist on hageja viibinud kostja juures kokku 5 korda. Hageja vanemad olid suuliselt kokku leppinud, et kostja maksab hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostjal on maksmata elatis 2021. aasta novembrist detsembrini. 2022. aastal tasus kostja elatist ühe kuu eest ja rohkem ei ole kostja hagejale elatist maksnud. Hageja vajadused ühes kuus on kokku ca 750 eurot, sh eluasemekulud 250 eurot, kulutused toidule kodus ja koolis 300 eurot, kulutused transpordile 65 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot ja kulutused riietele-jalanõudele 70 eurot. Täisealiseks saamisel jätkas hageja õpinguid koolis XXXXX. Hageja omandab koolis keskharidust. Hagejal puudub sissetulek, ta ei saa palka, stipendiumi ega sotsiaaltoetust. Kõik hageja ülalpidamiskulud kannab hageja ema. Hageja leidis, et ei esine mõjuvat põhjust kostja elatise maksmisest vabastamiseks või väljamõistmiseks väiksemas suuruses. See, et kostjal on osaline töövõimetus ja tema sissetulek on väike, elatise maksmisest vabastamiseks alust ei anna.
2.Kostja vaidles elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõudele vastu. Kostja leidis, et temalt tagasiulatuvalt hageja kasuks elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud esiteks seetõttu, et hageja, kes on saanud täisealiseks, ei ole näidanud üles mingit initsiatiivi kostjaga suhtlemiseks ega nõudnud elatise tasumist. Teiseks oleks tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine kostjat ebamõistlikult koormav, kahjustaks oluliselt kostja varalist seisundit ja võib viia sisuliselt eraisiku pankrotini. Edasiulatuvalt on kostja nõus maksma hagejale elatist 100 eurot kuus kuni hageja õpingute lõpetamiseni selliselt, et maksmisele kuuluva elatise tasumine ajatatakse 12 kuu peale.
Kostja ei vaidlustanud, et hageja emaga oli neil sõlmitud suuline kokkulepe, et kostja maksab hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostjal tekkisid 2021. aasta lõpus majanduslikud raskused, mistõttu ta enam kokkulepitud elatist hagejale ei maksnud. Oma majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole kostja võimeline hagejale elatist maksma. Kostjal on osaline töövõime, ta on võimeline töötama vaid osalise tööajaga 20 tundi nädalas. Kostja sissetulek ühes kuus kokku on 988 eurot, sh tulu töötamisest 700 eurot ja lisaks töövõimetoetus. Kostjal on kolm alaealist last, kelle ülalpidamiskohustus tal on. Kaks last elavad kostjaga koos. Üks laps elab eraldi ja temale maksab kostja elatist vastavalt kohtuvälisele kokkuleppele 150 eurot kuus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 20. septembri 2023 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 30. jaanuarist 2022 kuni 6. aprillini 2022 eest 325 eurot, perioodi 7. aprillist 2022 kuni 29. jaanuarini 2023 eest 1460 eurot ning alates
30.jaanuarist 2023 elatise 150 eurot kuus kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Maakohus jättis poolte menetluskulud 20% ulatuses poolte endi kanda ja 80% ulatuses kostja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohus tuvastas, et hageja on kostja laps, kes alates 2013. aastast elab hageja ema juures Soomes. Alates 2020. aasta augustist õpib hageja Soomes koolis. Hageja sai täisealiseks XXXXXXX, kuid jätkas õpinguid samas koolis. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ema ja kostja vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, et kostja maksab hagejale elatist 150 eurot kuus. Alates 2021. aasta novembrist kostja kokkulepet ei täitnud. 2022. aastal tasus kostja elatist vaid ühe kuu eest ja rohkem ei ole ta hagejale elatist maksnud. Hageja on õigustatud kostjalt elatist nõudma kuni tema õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatist alates hagi esitamisest ja perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Hageja nõuab kostjalt elatist tagasiulatuvalt aja eest 30. jaanuarist 2022 kuni 6. aprillini 2022, kui ta oli alaealine ja edasi alates 7. aprillist 2022, kui ta sai täisealiseks. Tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nõutava elatise osas leidis maakohus, et asjakohane ei ole kostja vastuväide selle kohta, et hageja ise ei ole kohtuväliselt kostja poole elatise nõudega pöördunud. Hageja nõuab elatist 150 eurot kuus, mis on oluliselt väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud elatis. Maakohus leidis, et kostja ei ole põhistanud mingi sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis õigustaks temalt välja mõista elatise hageja nõutust väiksemas ulatuses. Maakohus tuvastas, et kostjal on osaline töövõime alates 19. oktoobrist 2018 kuni 18. oktoobrini 2023. Sellest võib järeldada, et kostjal on piiratud võime sissetulekut teenida, seda eelkõige liikumist nõudvas valdkonnas. Maakohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et kostjal on lisaks hagejale veel kolm alaealist last. Maakohus leidis aga, et nimetatud asjaolud praegusel juhul elatise vähendamiseks alust ei anna. Kostja väitel on tema sissetulek 988 eurot kuus, sh tulu töötamisest 700 eurot ja lisaks töövõimetoetus. Kui vanem on olukorras, kus ta oma varalise seisundi tõttu ei suuda anda ülalpidamist seaduses ettenähtud määras, siis peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja väitel elavad kaks alaealist last temaga koos ja neile annab ta vahetult ülalpidamist, kolmas laps aga elab temast eraldi ja temale maksab kostja elatist 150 eurot kuus. Ka hageja nõuab kostjalt elatist 150 eurot kuus. Kui arvestada, et kostjal oli koos hagejaga kokku 4 alaealist last, siis neile kõigile ühetaoliselt
ülalpidamist andes 150 euro ulatuses kuus, pidi jääma tema sissetulekust tema enda vajaduste katteks 388 eurot. Kostja ei esitanud tõendeid oma sissetuleku suuruse kohta ja tema väited selles osas on paljasõnalised. Hageja esitatud tõendite järgi on kostja XXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXXX) ainuosanik ja juhatuse liige. Maakohtul puuduvad küll andmed kostja ettevõtlustulu suuruse kohta, kuid kostja kohustus on tõendada, et tema varaline seisund ei võimalda hagejale ülalpidamist anda, ilma, et kannataks tema enda tavaline ülalpidamine. Kui eeldada kostja esitatud andmete õigsust tema sissetuleku suuruse kohta, siis on see piisav, et hageja nõutud ulatuses anda ühetaoliselt ülalpidamist kõigile kostja alaealistele lastele ja vahendeid jääb ka kostja enda vajaduste katteks. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt perioodi eest alates 30. jaanuarist 2022 kuni 6. aprillini 2022 (aeg, mil hageja oli alaealine) on põhjendatud. Nõutud määras (150 eurot kuus) kujuneb elatise suuruseks perioodi 30. jaanuarist 2022 kuni 6. aprillini 2022 eest kokku 325 eurot. Maakohus tuvastas, et hageja jätkas täisealiseks saamisel õpinguid ja õpib ka praegu Soomes koolis XXXXXX, kus omandab keskharidust. Täisealisele õppivale lapsele seadus elatise suurust ette ei näe ja elatise määramisel tuleb arvestada hageja põhjendatud vajadusi ning kostja võimet ülalpidamist anda. Hageja väitel on tema vajadused ühes kuus kokku ca 750 eurot, sh eluasemekulud 250 eurot, kulutused toidule kodus ja koolis 300 eurot, kulutused transpordile 65 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot ja kulutused riietele-jalanõudele 70 eurot. Maakohus leidis, et hageja vajadused nimetatud ulatuses saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Hagejal ei ole vara, mille arvelt enda ülalpidamiskulusid katta ja õppetöö tõttu ei saa eeldada sissetuleku teenimist oma vajaduste rahuldamiseks. Seega on hageja õigustatud nõudma ülalpidamist oma vanematelt, sh kostjalt. Maakohtu hinnangul hageja ema varaline seisund ja võimalus anda hagejale ülalpidamist on paremad kui kostjal. Samas hageja nõuab kostjalt elatist 150 eurot kuus, mis on vaid 20% hageja igakuistest vajadustest. Seega elatise väljamõistmisel kostjalt nõutud ulatuses jääksid hageja kulud 80% ulatuses teise vanema, ema, kanda. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud sellise mõjuva põhjuse esitamist, mis annaks alust jätta temalt nõutud ulatuses hageja kasuks elatist välja mõistmata või mõista välja elatis nõutust väiksemas ulatuses. Kostjal on küll kolm alaealist last, kelle ülalpidamiskohustus tal seadusest tulenevalt on. Samas ei ole kostja tõenditega põhistanud, et hagejale nõutud suuruses elatise maksmisel ei suudaks ta anda ülalpidamist enda alaealistele lastele või kannataks oluliselt tema enda tavaline ülalpidamine.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas 8. novembril 2023 apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 otsuse tühistamist resolutsiooni punkti 2 (mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 30. jaanuarist 2022 kuni 6. aprillini 2022 eest 325 eurot) ja punkti 3 (mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 7. aprillist 2022 kuni 29. jaanuarini 2023 eest 1460 eurot) osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ning menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses vaidleb kostja täies ulatuses vastu hageja elatise nõudele tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ning leiab, et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõue ei ole põhjendatud ja seab kostja ebamõistlikult raskesse majanduslikku olukorda. Kostjalt tagasiulatuvalt hageja kasuks elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud esiteks seetõttu, et hageja ei ole varem ise näidanud üles mingit initsiatiivi kostjaga suhtlemiseks ega ka nõudnud elatise tasumist. Teiseks oleks tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine kostjalt ebamõistlikult
koormav, kahjustaks oluliselt kostja varalist seisundit ja võib viia sisuliselt eraisiku pankrotini. Kostja igakuise elatise maksmise vastu ei vaielnud, paludes maakohtul vaid vähendada igakuist elatise makset. Käesoleval juhul esinevad selleks koos mõlemad seaduses sätestatud asjaolud, s.o kostja töövõimetus ja olukord, kus kostjal veel 3 alaealist last, keda ta peab ülal pidama. Kostja ei ole tervislikest põhjustest tulenevalt võimeline maakohtu otsust täitma. Hageja elab Soomes oma ema abikaasale kuuluvas eluruumis. Kostja arvates soovib hageja ema kostja arvelt alusetult rikastuda ning elatist ei kasutata lapse huvides. Süüdistused kostja tahtmatuses oma pojaga suhelda on alusetud. Hageja on tänaseks täisealine ning otsustab ise, millisel viisil ja kas ta soovib kostjaga suhelda.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele menetluskulude kostja kanda jätmist.
vastu
ja
taotleb
selle
rahuldamata
ning
Hageja on seisukohal, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning ükski kostja väide ei anna alust selle osaliseks tühistamiseks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja ei ole põhistanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis õigustaks temalt välja mõista elatise hageja nõutust väiksemas ulatuses. Hageja tuli kostjale vastu ja loobus kohtuistungil oma esialgsest nõudest (200 eurot kuus) ning nõustus igakuise elatisega 150 euro ulatuses tagasiulatuvalt. Kogu esimese kohtuastme menetluse jooksul ega ka pärast maakohtu otsuse väljakuulutamist ei ole kostja hagejale elatist maksnud. Vaatamata sellele, et kostja ei vaidle vastu välja mõistetud elatisele 150 eurot kuus, pole ta seda kohustust täitma asunud tänaseni. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendi selle kohta, et peab ülal oma teisi alaealisi lapsi. Hageja on seisukohal, et kõik ülalpeetavad peavad olema seaduse ees võrdsed ja saama elatist võrdselt ning võttes arvesse kostja väidet, et ta tasub oma teisele pojale 150 eurot kuus, siis ka hageja nõutud elatise suurus on igati põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kuna ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on kostja elatise maksmise kohustus lõppenud, siis mõistab ringkonnakohus lahendi resolutsiooni täidetavuse huvides elatise välja kindlas summas. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustas maakohtu otsuse temalt tagasiulatuvalt hageja kasuks välja mõistetud elatise osas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kostjalt mõisteti välja elatis 30. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 (TsMS § 456 lg 4 teine lause).
8.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha apellatsioonimenetluses kostja esitatud uute tõendite osas. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega järgmised tõendid: 1) kostja osalist töövõimet tõendav Eesti Töötukassa 16. oktoobri 2023 töövõime hindamise otsus nr TVH/23/038834 (lisa 1), kostja pangaväljavõte augustikuu kohta (lisa 2) ning kostja pangaväljavõte septembrikuu kohta (lisa 3). Arvestades et tegemist on asjakohaste tõenditega ja elatise asjas on asjaolude väljaselgitamine ka kohtu ülesanne, siis võtab ringkonnakohus tõendid asja materjalide juurde.
9.Ringkonnakohus märgib kaebuseväliselt, et maakohus on õigesti kohaldanud Eesti õigust. Euroopa Nõukogu 18. detsembri 2008 määruse 4/2009 kohtualluvuse, kohalduva õiguse, kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuse küsimustes artikli 15 järgi tuleb kohaldada ülalpidamisasjades kohalduva õiguse kindlaksmääramiseks Haagi 23. novembri 2007 protokolli. Haagi 23. novembri 2007 protokolli art 3 sätestab üldreegli, et ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse ülalpidamist nõudma õigustatud isiku (lapse) asukoha riigi õigust. Siiski sätestab sama protokolli art 4 lg 3 erandi, mille järgi võib kohaldada selle riigi õigust, kuhu hagi kostja vastu esitati, kui see riik on kostja elukohariik. Puudub vaidlus, et kostja elukohariik on Eesti. Seega võis maakohus Haagi 23. novembri 2007 protokolli art 4 lg 3 alusel kohaldada Eesti õigust.
10.Hageja esitas kostja vastu PKS § 97 p-de 1 ja 2, § 99 ning § 108 alusel tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku eest enne hagi esitamist ning igakuise elatise nõude kuni hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus rahuldas põhjendatult tagasiulatuva elatise nõude nii ajavahemiku eest, mil hageja oli alaealine (30. jaanuar – 6. aprill 2022), kui ka aja eest, mil hageja oli saanud täisealiseks, kuid jätkas õpinguid keskhariduse omandamiseks. Hageja teatas ringkonnakohtule, et ta õpingud lõppesid jaanuaris 2024, kuid ei täpsustanud kuupäeva. Arvestades maakohtule esitatud XXXXXX tõendit (tl 78), mille kohaselt pidid õpingud lõppema 22. detsembril 2023, leiab ringkonnakohus, et kostja elatise maksmise kohustus lõppes 31. detsembril 2023.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu maakohtu otsuse põhjendusi käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.1.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kuigi tal oli hageja emaga kokkulepe tasuda igakuiselt 150 eurot elatist, siis kuna hageja ei ole kostjalt enne hagi esitamist elatist nõudnud, annab see aluse jätta rahuldamata hageja tagasiulatuva aja eest esitatud elatise nõue. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas õigesti asjas esitatud tõendeid ja arvestas elatise suuruse määramisel PKS § 102 lg 2 sätestatut ajavahemikul, mil hageja oli alaealine. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2).
11.2.Hageja oli õigustatud elatist saama ka täisealisena õpingute jätkamise ajal. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja ei ole oma väiteid ebapiisava sissetuleku ega selle kohta, et tagasiulatuva aja eest elatise väljamõistmine paneb ta raskesse majanduslikku olukorda, tõendanud. Maakohus selgitas kostjale õigesti tõendamiskoormist, kostjat esindas õigusteadmistega esindaja, kuid kostja ei esitanud maa- ega ka ringkonnakohtule tõendeid enda sissetulekute ega väljaminekute kohta. Ringkonnakohus rõhutab, et kostja ei esitanud maakohtu juhistest hoolimata tõendeid oma sissetulekute kohta. Apellatsioonkaebusele lisas kostja pangakonto väljavõtte ühe kuu töötasu kohta. Kostja ei ole esitanud põhjendatud ja selget taotlust elatise maksete ajatamise kohta. Samuti ei ole kostja tasunud elatist menetluse ajal. Kostja ei ole menetluses kasutanud võimalusi veenda kohut, et ta ei ole suuteline maksma elatist väljamõistetud ulatuses, kahjustamata seejuures enese ega oma teiste laste ülalpidamist. Ringkonnakohus märgib, et hagi esitamise ajal oli kostja võlgnevus väike, kostja sisulisi vastuväiteid enda kohustusele hagejale elatist maksta, ei esitanud. Maakohtu menetluse ajal
arutasid pooled kokkuleppe sõlmimist, kostja seadis kokkuleppe eelduseks võlgnevuse ositi maksmise, hageja sellega ei nõustunud. Ka pärast seda ei asunud kostja tekkinud võlgnevust vähendama. Kui kostja satub praeguse otsuse tagajärjel raskesse majanduslikku olukorda või kahjustab enese tavalist ülalpidamist, siis ei ole selle põhjus hagejale väljamõistetud elatise suurus vaid eelkõige kostja tegevusetus. Arvestades, et kostja ei esitatud maakohtule tõendeid oma majandusliku olukorra kohta ega asunud menetluse ajal, kasvõi osaliselt, elatise maksmise kohustust täitma, siis mõistis maakohus õigesti kostjalt välja elatise kogu nõutava aja eest, arvestusega 150 eurot kuus.
12.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.