Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-7862
Tsiviilasi
Tamara Špaki hagi OÜ Paalatee vastu sõiduauto valduse üleandmiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3070 eurot 74 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. novembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tamara Špaki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Tamara Špak (isikukood: XXXXX); esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (kostja): OÜ Paalatee (registrikood:11031009); esindaja vandeadvokaat Margo Normann
4.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Jätta Tamara Špaki hagi täielikult rahuldamata.
4.2.Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja Tamara Špaki kanda.
4.3.Mõista Tamara Špakilt OÜ Paalatee kasuks välja menetluskulud 1400 (üks tuhat nelisada) eurot (ilma käibemaksuta).
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus hageja Tamara Špaki kanda. Rahuldada OÜ Paalatee avaldus menetluskulude ringkonnakohtus rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõista Tamara Špakilt OÜ Paalatee kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 300 (kolmsada) eurot (ilma käibemaksuta). Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tamara Špak (hageja) esitas 19. veebruaril 2013 hagi OÜ Paalatee (kostja) vastu kahju 2070 euro 74 sendi väljamõistmiseks ja kostja kohustamiseks anda hagejale üle sõiduauto AUDI A8 (registreerimismärk XXXXX ) (väärtusega 1000 eurot) valdus. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 2010. aastal sõiduauto AUDI A8 hinnaga 40 000 Eesti krooni (2556 eurot 47 senti). Sõiduki eelmine omanik tellis kostjalt auto remondi maksumusega 32 400 Eesti krooni (2070 eurot 74 senti) ning sai remondi teostajalt garantii tähtajaga üks aasta. Kahe kuu möödumisel sõiduauto lagunes. 24. septembril 2010 toimetati katkine sõiduauto kostjale garantiiremondi tegemiseks. Kostja ei nõustunud tegema garantiiremonti enda kulul ja nõudis hagejalt tehtud remondi eest 15 000 Eesti krooni (958 eurot 67 senti). Kostja teatas, et ta kavatseb hoida sõiduautot enda käes seni, kuni hageja tasub remonditööde eest. Poolte vahel on töövõtulepinguline suhe. Kostja on kohustatud tegema garantiiremondi oma kuludega ning andma sõiduauto ebaseaduslikust valdusest välja.
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et tal ei ole hagejaga töövõtulepingulist suhet. Kostja oli küll töövõtjaks, kuid tellijaks oli sõiduauto eelmine omanik, mitte hageja. Seega ei saanud kostjal tekkida kohustusi hageja ees. Hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja on korduvalt pakkunud hagejale sõiduauto tagasivõtmist.
3.Maakohus jättis 14. märtsi 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (I kd, tl 51–54). Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16. aprilli 2015 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu 14. aprilli 2014 otsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu selgituste kohaselt tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada pooltele õiguslikku olukorda ja anda pooltele võimalus oma väiteid tõendada.
4.Asja teistkordsel läbivaatamisel selgitas hageja, et kostja keeldub põhjendamatult ja ebaseaduslikult täitmast lepingulist kohustust, mille tagajärjel on hagejale tekkinud materiaalne kahju seoses sõiduauto väärtuse kaotamisega. Sõiduk ei ole enam eesmärgipäraseks kasutamiseks kõlblik, mistõttu on hageja täielikult kaotanud ostetud eseme, mille väärtus oli 2070 eurot 74 senti. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks andnud sõiduauto eelmisele omanikule töövõtulepingu sõlmimisel garantii tähtajaga üks aasta. Töö üleandmisel 24. juulil 2010 väljastati sõiduauto endisele omanikule arve nr 6349, kus loetleti garantiitingimusena pöördumine tagasi 1000 km läbimisel käigukastiõli ja filtri vahetamiseks (I kd, tl 131). Seda tingimust eelmine omanik ei täitnud. Garantiitingimuste (I kd, tl 7–10) järgi laienes garantii teostatud tööle (käigukasti remont). Garantiitingimuste p 9.5 kohaselt ei ole müügigarantiiga hõlmatud asja puudused, mis on tekkinud ostjale müüdud asja juures, mida on juba enne selle ostjale müümist eelnevalt kasutatud ja/või parandatud. Paigaldatud osa (radiaator) oli kasutatud (I kd, tl 133). Vaidlusalune sõiduk transporditi remonti käivitamata mootoriga slepis köiega, mis on automaatkäigukastidega sõidukite suhtes lubamatu (I kd, tl 132). Kuna hilisemad probleemid tekkisid seoses kasutatud radiaatori paigaldamisega, õlivahetusse mitteilmumisega ja sõiduki slepis transportimisega, siis garantii sõidukile ei laienenud. Hageja kahju hüvitamise nõude kujunemine ei ole arusaadav. Vaidlusalune auto ei asu kostja valduses õigusliku aluseta, sest hageja esindaja on auto kostja juurde toonud ja keeldub autot tagasi võtmast.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis asja teistkordsel läbivaatamisel hagi 10. novembri 2015 otsusega täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1680 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 650 (VÕS § 230 ja § 155) sätestatud töövõtugarantii tagatavast põhisuhtest sõltumatu ehk abstraktne lepinguline suhe, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Teistsuguse kokkuleppe kohta ei ole tõendeid esitatud. Töövõtugarantii on töövõtulepingust eraldiseisev õigussuhe, mis annab garantii järgi õigustatud isikule, kes reeglina on tellija, töövõtulepingu objektiks olnud töös ilmnenud puuduste korral lisaõigusi võrreldes töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahenditega, mis tekivad töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel. Töövõtugarantii alusel garantii järgi kohustatud isik (kostja) võtab endale töövõtulepingust sõltumatu kohustuse tagada töövõtulepingu objekti teatud omadused kokkulepitud garantiiperioodi jooksul. Töövõtugarantii abstraktsus väljendub muuhulgas selles, et töövõtugarantiist tulenevad õigused lähevad töövõtulepingu objekti hilisemal võõrandamisel üle selle omandajale, kes ei ole töövõtulepingu pooleks, millega seoses nimetatud garantii anti. Sõiduauto remondilepingu sõlmimisel sai tellija, s.o eelmine sõiduauto omanik, remondi teostajalt, s.o kostjalt, garantii tähtajaga 1 aasta. Garantii kehtivuse tingimuseks oli sõiduauto omaniku poolt kostja juures käigukasti õli vahetamine 1000 kilomeetri läbimise järel.
Kostja kirjast (I kd, tl 11) ja arvest (I kd, tl 131) nähtub, et 1000 kilomeetri läbimise järel pidi toimuma käigukasti õli ja filtri vahetus. Sõiduauto eelmine omanik ega hageja ei täitnud nimetatud tingimust. Õli käigukastil kostja juures ei vahetatud. Töövõtugarantii tingimusi on rikutud, seega puudub kostjal kohustus tagada töövõtulepingu objekti (sõiduauto) teatud omadused kokkulepitud garantiiperioodi jooksul. Kostja väidete kohaselt tekitas lisakahjustusi sõiduauto pukseerimine. Tunnistaja L.T. ütluste kohaselt veeti sõiduauto kohale köiega teise auto taga. Töölehelt (I kd, tl 132) nähtuvad kahjustused, mille esinemist sõiduauto korrapärase hooldamise ja sõiduauto transportimise puhul ei ilmne. Maakohus nõustus kostja seisukohaga (I kd, tl 143), et kuivõrd auto pukseeriti slepis, mida automaatkäigukastiga teha ei tohi, siis tekkisid kahjustused, mis ei ole seotud garantii andmisega. Seega on välistatud töövõtugarantii raames muude vigastuste ja ka nende puuduste tasuta kõrvaldamine. Kasutatud seadmetele garantii ei laiene, sest garantii anti tööle, mitte kasutatud osale. Sõiduautole kostja poolt paigaldatud käigukasti õliradiaator oli kasutatud varuosa (I kd, tl 133). Kostja garantiitingimuste (I kd, tl 7–10) p 9.5 kohaselt ei ole asja müügigarantiiga hõlmatud asja puudused, mis on tekkinud ostjale müüdud asja juures, mida on juba enne selle ostjale müümist eelnevalt kasutatud ja/või parandatud. Seega pole õige hageja seisukoht, et kostja garantiitingimustest nähtub, et kostjal on kohustused hageja ees täita garantiilepingut hoolimata kostja poolt menetluses esitatud seisukohtadest. Põhjendamatu on ka hageja nõue sõiduauto valduse üleandmiseks AÕS § 80 lg 1 alusel, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja käsitlus, et kostja valdab sõiduautot õigusliku aluseta, ei ole õige. Kostja on teostanud sõiduauto remondi, mille eest hageja on keeldunud tasumast. Kostja seisukoht, et remondikulu ei lähe kokkulepitud garantii alla, on õige. Kostja ei ole keeldunud sõiduauto tagastamisest tingimusel, et hageja tasub remondikulu või kostja eemaldab varuosad, mille eest hageja keeldub tasumast (I kd, tl 13, 34, 44–45). Seoses hagi rahuldamata jätmisega jättis maakohus menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks 1680 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu poolt garantiitingimustele antud hinnanguga. Garantiitingimused kehtivad täies ulatuses hageja suhtes. Garantiitingimused hõlmavad vaidlusalust juhtumit. Mingeid täiendavaid kokkuleppeid garantiitingimuste kohta hageja kostjaga sõlminud ei ole. Kirjavahetus (I kd, tl 11) ning arve (I kd, tl 131), mida maakohus hindas kui muudatusi garantiitingimustele, olid koostatud kostja poolt pärast hageja esitatud garantii teostamise nõuet. Hageja ei ole nimetatud muudatusi aktsepteerinud. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et garantiiremonti ei saa teostada, kuna sõidukit veeti puksiiri abil. Maakohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 155 lg-t 1, mille kohaselt majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja, ehk antud juhul hageja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Kostja oli oma kohustust rikkunud, s.o remontinud sõiduauto ebakvaliteetselt ning selle kohta oli kostja andnud garantii. Maakohus on ebaõigesti jätnud hageja nõude sõiduauto väljaandmiseks ebaseaduslikust valdusest rahuldamata.
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebus paljasõnaline, selles puuduvad selgitused, milles seisnes maakohtu poolt tõendite ebaõige hindamine ja milliste faktilise asjaoludega või tõenditega on kohtuotsus vastuolus. Viide kohtu poolt VÕS § 155 lg 1 mittekohaldamise kohta on arusaamatu. Maakohus on täielikult täitnud ringkonnakohtu varasemaid soovitusei tõendamiseseme kohta. Tartu Ringkonnakohus selgitas 16. aprilli 2015 otsuses menetlusosaliste tõendamiskoormist. Kostja on enda tõendamiskohustuse täitnud. Hageja väide, et tema ei aktsepteeri muudatusi garantiis, on arusaamatu. Hageja nõustumust ei ole siin vaja, sest vastav kokkulepe on sõlmitud eelmise omanikuga. Kostja on juba algselt hagejale teatanud (I kd, tl 11), et garantii ei kehti, kuna eelmine omanik ei ole täitnud garantii tingimusi (käigukastiõli vahetus kostja juures peale 1000 km läbimist). Hageja ei ole neid tõendeid vaidlustanud ja maakohus on õigesti leidnud, et kostja vastuväited on põhjendatud. Kostja täitis tõendamiskohustuse sõiduautole kasutatud osa paigaldamise tõendamisel (I kd, tl 133) ning kostja tõendas samuti, et lisakahjustusi tekitas hageja poolt sõiduki transportimine kostja juurde (I kd, tl 132, 134). Maakohus on õigesti leidnud, et kostja garantiitingimuste p 9.5 kohaselt ei ole müügigarantiiga hõlmatud asja puudused, mis on tekkinud ostjale müüdud asja juures, mida on juba enne selle ostjale müümist eelnevalt kasutatud ja/või parandatud (I kd, tl 8). Lisaks leidis maakohus õigesti, et poolte vahel puudub garantiisuhe. Garantiitingimustest nähtub, et garantii kehtib uutele, mitte kasutatud detailidele ja eelmisele omanikule garantii andmine oli kostja vastutulek tingimusel, et 1000 km läbimisel toimub õlivahetus kostja juures. Hageja ei ole täitnud ringkonnakohtu ettepanekut selgitada, kuidas on kujunenud hageja kahju. Garantii kehtivuse korral tuleks töövõtjale hüvitada eelkõige puuduse kõrvaldamise kulud ja töö puudustest tingitud asja väärtuse vähenemine (puudusteta ja puudustega lepingueseme väärtuste vahe). Garantii ei kehti ja hageja ei ole tõendanud puudusteta ja puudustega lepingueseme väärtuste vahet. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja ei valda sõiduautot ilma seadusliku aluseta ja ei ole keeldunud sõiduauto väljaandmisest. Sõiduauto oli ja on käesoleva ajani üleantavas seisundis, kuid hageja keeldub selle äraviimisest üleandmise kohas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas maakohtu poolt diskretsiooniõiguse ületamise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1400 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
9.Hageja nõuab kostjalt sõidukile tekitatud kahju hüvitamist ning sõiduki valduse üleandmist. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. Hageja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldataks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja omandis olevale sõidukile Audi A8 on kostja poolt tehtud remonditööd, töövõtulepingu poolteks olid kostja ja sõiduki eelmine omanik. Tehtud tööde kohta on kostja esitanud 24. juulil 2010 arve nr 6349 (I kd, tl 131). Hageja viis sõiduki 24. septembril 2010 kostja juurde remonditööde tegemiseks, kuna sõiduk oli väidetavalt purunenud. Sõiduk on praeguse hetkeni kostja valduses.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hageja nõude sõiduki valduse üleandmiseks ning kahju hüvitamiseks rahuldamata.
10.Esmalt peatub ringkonnakohus hageja nõude õiguslikul alusel. Kui hageja pöördus
24.septembril 2010 kostja poole, oli ta omandanud sõiduki kolmandalt isikult. Hageja ei tugine oma nõudes tema ja kostja vahelisele lepingule vaid leiab, et tema nõuded tulenevad kostja ja sõiduki eelmise omaniku vahelisest töövõtulepingust. Kostja 24. juulil 2010 sõiduki eelmisele omanikule esitatud arvel on märgitud: „Garantii tingimused ; 1000 kilomeetri läbimisel meie firmasse käigukastiõli ja filti vahettuse kui ei pöördu garanti lõppeb ära“ (kirjapilt muutmata). Hageja on seisukohal, et nimetatud kinnituse alusel on kostja kohustatud kandma sõiduki remondi kulud, mille hüvitamise nõude esitas kostja hagejale (15 000 Eesti krooni, I kd, tl 34 pöördel). Maakohus on kostja kinnitust arvel tõlgendanud kostjapoolse töövõtugarantiina ja tuginenud hageja nõudeõiguse puhul VÕS §-le 650, mille korral lähevad juhul, kui töövõtulepingu ese hiljem võõrandatakse, lepingust tulenevad õigused üle uuele omanikule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Nimetatud lausest tuleneb kostja soov vähemalt arves nimetatud tööde ja toodete suhtes anda garantii tingimusel, et arve saaja pöördub kostja poole 1000 kilomeetri läbimisel käigukastiõli ja filtri vahetusse, vastasel juhul ei ole kostja seotud oma garantiist tulenevate kohustustega. Hageja on menetluses lisaks esitanud ka Carstop garantiitingimused (I kd, tl 7-10). Eelpool tsiteeritud lause alusel kostja esitatud arvel ei saa üheselt väita, et tegemist oleks arve osaga. Kostja on vaielnud vastu tema ja kolmanda isiku vaheliste lepinguliste nõuete loovutamisele (I kd, tl 44 pöördel). Samas on kostja tuginenud menetluses ka ise (I kd, tl 129) nimetatud garantiitingimustele, seega juhul, kui tegemist ei ole VÕS § 650 järgse töövõtugarantii osaga vaid kostja ja kolmanda isiku vahelise töövõtulepingu osaga, on kostja ise tunnistanud tingimuste kehtivust ka hageja suhtes. Seega võivad hageja nõuded kostja vastu tuleneda lisaks arvel nimetatud töövõtugarantiile ka Carstop garantiitingimustest.
11.Hageja väitel on sõiduk purunenud ajal, mil kehtis kostja töövõtugarantii ja kostja tehtud tööd on hõlmatud nimetatud garantiiga. Kui töövõtugarantiina käsitleda üksnes 24. juuli 2010 arvet, siis on vaatamata napile sõnastusele võimalik piisavalt selgelt saada aru, et garantiist tulenevad õigused on seotud tingimustega. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et garantiis sätestatud eeldused oleksid täitunud. Hageja on kohtule esitanud kostja
14.detsembri 2010 kirja, milles kostja viitab garantiitingimuste rikkumisele (kohustusele 1000 kilomeetri läbimisel tulla kostja juurde käigukastiõli ja filtri vahetusse) kas kolmanda isiku või hageja poolt. Nimetatud kohustuse rikkumine tõi kostja seisukohalt kaasa ka töövõtugarantiiga tagatud nõuete lõppemise. Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema või sõiduki eelmine omanik oleks nimetatud kohustust täitnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kuna hageja on rikkunud töövõtugarantii tingimusi, puudub kostjal kohustus tagada sõiduki omadusi garantiiperioodi jooksul.
12.Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul kostja esitanud põhjendatud vastuväitena hageja nõudele selle, et garantiitingimuste p 4 ja p 9.5 välistavad kostja vastutuse. Carstop OÜ garantiitingimuste p 4 kohaselt on töövõtugarantiiga hõlmatud garantii andja poolt tellijale osutatud sõiduki hooldamise ja sõidukile uute detailide paigaldamise teenused ning p 9.5 järgi ei ole asja müügigarantiiga hõlmatud asja puudused, mis on tekkinud ostjale müüdud asja juures, mida on juba enne selle ostjale müümist eelnevalt kasutatud või parandatud. Vastuses hagile leidis kostja (I kd, tl 25), et kliendi (seega sõiduki eelmise omaniku) soovil paigaldati autole kasutatud radiaator. Kostja esitas maakohtule tõendina Harku Auto OÜ arve-saatelehe (I kd, tl 133). Hageja ei ole kostja esitatud tõendi suhtes vastuväiteid esitanud ega esitanud ka ühtegi tõendit menetluses selle kohta, et kostja oleks paigaldanud sõidukile uue radiaatori.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja kahjunõue ei ole põhjendatud ka muul õiguslikul alusel. Hageja ei ole põhistanud, et kostja oleks sõidukile tekitanud õigusvastaselt kahju. Hageja ei ole esitanud nõuet tuginedes kostja ja sõiduki eelmise omaniku töövõtulepingu muule rikkumisele. Hageja ei ole apellatsioonkaebuse väiteid tõendite ebaobjektiivse hindamise kohta maakohtus põhjendanud. Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja vastuväited nõudele sõiduki ebaotstarbekohase kasutamise kohta hageja poolt ei oleks õiguslikult põhjendatud. Kostja väidete kohaselt transporditi sõiduk kostja juurde käivitamata mootoriga slepis köiega, mis on automaatkäigukastiga sõidukite juures lubamatu. Kostja väitel olid (I kd, tl 129) sõiduki käigukastil kahjustused, mis on iseloomulikud automaatkäigukastiga sõiduki transportimisele slepis. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja L.T. ütlustes. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata nõude eelduste puudumise tõttu, ei ole vaja hinnata hageja kahju suurust.
14.Hageja nõue sõiduki valduse üleandmiseks AÕS § 80 järgi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja ei ole menetluses kohtule esitanud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et kostja keelduks hagejale sõidukit üle andmast. Kostja on menetluses selgitanud, et hageja võib sõiduki kaasa võtta (I kd, tl 138), hageja kinnitas, et ta seda teha ei soovi, hageja väitel: “hageja soovib raha ka, mitte ainult autot tagasi“.
15.Hageja vaidlustas maakohtu otsust täies ulatuses, seega ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 1680 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, puudub TsMS § 173 lg 3 kohane vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel kohaldanud valesti õigusnormi, mistõttu maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada. Kostja 26. oktoobri 2015 (I kd, tl 149) menetluskulude nimekirja ning sellele lisatud arvete (I kd, tl 150–153) ning maksekorralduste (I kd, tl 154–157) kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulu 1680 eurot koos käibemaksuga. Kostja menetluskulude nimekirjas menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks puudub TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud kostjapoolne kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt käibemaksukohustuslane alates 28. juunist 2004. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud määrata kostjale hageja poolt hüvitatavad menetluskulud koos käibemaksuga. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 1400 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul kuivõrd hageja apellatsioonkaebuse jääb põhivaidluse osas rahuldamata, tuleb jätta ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
Kostja 31. mai 2016 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 360 eurot (koos käibemaksuga), s.o vastuse apellatsioonkaebusele koostamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja keerukust, apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades, tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, kuulub kostja lepingulise esindaja kulu hagejalt väljamõistmisele ilma käibemaksuta, s.o summas 300 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.