lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-7862/26

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 16.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-13-7862/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1784
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Paalatee11031009(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-7862

Tsiviilasi

Tamara Špaki hagi OÜ Paalatee vastu sõiduauto valduse üleandmiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3070,74 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. aprilli 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tamara Špaki apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Tamara Špak (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (kostja): OÜ Paalatee (registrikood: 11031009; asukoht: Viljandimaa Mustivere küla Lepiku 2), esindaja vandeadvokaat Margo Normann

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 14. aprilli 2014. a otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Tamara Špak esitas 19.02.2013. a hagi OÜ Paalatee vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 2070,74 eurot ja kohustada kostjat andma hagejale üle sõiduauto AUDI A8 (registreerimismärk XXX YYY) valdus. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 2010. a sõiduauto AUDI A8 hinnaga 40 000 krooni (2556,47 eurot). Eelmine sõiduauto omanik tellis kostjalt sõiduauto remondi. Remonditööde maksumus oli 32 400 krooni (2 070,74 eurot). Sõiduauto remondilepingu sõlmimisel sai tellija remondi teostajalt garantii tähtajaga üks aasta. Peale kahe kuu möödumist sõiduauto lagunes. 24.09.2010. a toimetati katkine sõiduauto kostjale garantiiremondi teostamiseks. Kostja ei nõustunud nõudega teostada garantiiremont enda kulul ja nõudis hagejalt teostatud remondi eest 15 000 krooni (958, 67 eurot). Kostja teatas, et ta kavatseb hoida sõiduautot enda käes seni, kuni hageja tasub remonditööde eest. 15.04.2011. a saadeti kostjale kirjalik nõue sõiduauto tagastamiseks. 10.08.2011. a saadeti kostjale korduv nõue auto tagastamiseks, mida kostja ignoreeris. Hageja leidis, et poolte vahel tekkis töövõtulepinguline suhe. Kostja on kohustatud teostama garantiiremondi oma kuludega. Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist summas 2070,74 eurot. Hageja esitas AÕS § 80 lg 1 alusel nõude kohustada kostjat andma hagejale üle sõiduauto valdus.
2.Kostja leidis, et tal ei tekkinud hagejaga töövõtusuhteid. Kostja oli küll töövõtjaks, aga tellijaks oli sõiduauto eelmine omanik, mitte hageja. Seega ei saanud kostjal tekkida kohustusi hageja suhtes. Kostja leidis, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja on korduvalt pakkunud hagejaga seotud isikutele sõiduauto tagasivõtmist.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 14.03.2015. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Põhjendamatu on hageja nõue väidetava kahju 2070,74 euro (tl 6) hüvitamiseks. Kohus leidis, et kostjal ei ole tekkinud kohustusi (mis tooksid kaasa hagi rahuldamise hagis nimetatud alustel) hageja suhtes. Poolte vahel puudub lepinguline või lepinguväline suhe, millest tulenevalt saaks lugeda tuvastatuks kostja kohustuse tasuda hageja poolt nõutu (kahjunõue). Sõiduautole paigaldati kasutatud käigukasti jahutusradiaator enne hageja poolt sõiduauto omandamist. Kostja garantiitingimuste kohaselt (tl 8, p 9.5) ei ole asja müügigarantiiga hõlmatud asja puudused, mis on tekkinud ostjale müüdud asja juures, mida on juba enne selle ostjale müümist eelnevalt kasutatud ja/või parandatud. Eelnimetatud tingimuses leppisid kokku kostja ja sõiduauto eelmine omanik (isik, kes müüs sõiduauto hagejale). Poolte vahel puudub garantiisuhe. Lisaks märkis kohus, et sõiduauto eelmine omanik (ja ka hageja) ei täitnud garantiitingimusi. Kostja kirjast (tl 11) nähtub, et pärast remonti 1000 kilomeetri läbimise järel pidi toimuma käigukasti jahutusradiaatoril õli vahetus. Õli käigukasti jahutusradiaatoril ei vahetatud. Põhjendamatu on nõue sõiduauto valduse üleandmiseks AÕS § 80 lg 1 alusel. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus leidis, et kostja ei valda sõiduautot õigusliku aluseta. Kostja on teostanud sõiduauto remondi, mille eest hageja on keeldunud tasumast. Kostja ei ole keeldunud sõiduauto tagastamisest. Kostja on pakkunud välja sõiduauto tagastamise erinevaid variante. Asjaolu, et kostja ei ole keeldunud sõiduauto tagastamisest, nähtub ka kostja kirjast hagejale (tl 13), mille kohaselt on kostja pakkunud hagejaga seotud isikule sõiduauto tagastamist. Ka hagiavalduses nimetab hageja, et kostja pakkus sõiduauto tagastamist. Kostja on jätkuvalt valmis hagejale sõiduauto üle andma, kui hageja on valmis sõiduauto vastu võtma. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Tamara Špak esitas 13.05.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) oli kostjale teada, et auto toimetas 24.09.2010. a remonti hageja poeg Eduard Špak, kes kasutas sõiduautot; 2) vastas kostja 14.12.2010. a kirjaga hageja nõudele, et kostja ei keeldu garantiiremondi teostamisest. 14.12.2010. a kirjaga võttis kostja endale kohustuse teostada garantiiremont. Põhjendamatu on kostja väide, et ta arvas, et tegemist on endise auto omanikuga; 3) leidis kohus ebaõigesti, et poolte vahel ei ole töövõtulepingulist suhet. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Hageja hinnangul kuulub kohaldamisele VÕS § 155 lg 1; 4) leidis kohus ebaõigesti, et puuduvad alused sõiduauto tagastamiseks hagejale.
5.OÜ Paalatee vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) teostati sõiduautole töid eelmise omaniku tellimusel. Carstop OÜ garantiitingimuste p-i 4 kohaselt on töövõtugarantiiga hõlmatud garantii andja poolt tellijale osutatud sõiduki hooldamise ja sõidukile uute detailide paigaldamise teenused. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduki eelmise omaniku ja tellida suhetes esines üldtingimustest erinev kokkulepe. Samuti ei ole hageja tõendanud, et sõiduki eelmise omaniku ja kostja vahel oleks töövõtu objektiks olnud uus detail; 2) ei ole sõiduk õigusliku aluseta kostja valduses. Kostja ei ole keeldunud sõiduki tagastamisest. Hageja keeldub sõiduki äraviimisest; 3) ei ole hageja tõendanud, et eelmise omaniku ja kostja vahel kehtis garantiileping kasutatud detailide suhtes; 4) ei kuulu kohaldamisele VÕS § 155 lg 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 14. aprilli 2014. a otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel ühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja leiab, et poolte vahel on töövõtulepingust tulenev suhe (VÕS § 635 lg 1). Hageja tugineb VÕS § 127 lg-le 1 ja leiab, et kostja lepinguliste kohustuste mittetäitmise tõttu on hagejal tekkinud kahju summas 2070,74 eurot (s.o 32 400 krooni). Tartu Maakohtu 05.03.2014. a kohtuistungil (tl 44) selgitas hageja esindaja, et hageja lähtub nõude esitamisel VÕS § 155 lg-st 1. Tsiviilasjas esitatud asjaolude ja asja materjalide kohaselt on hageja kahju hüvitamise nõude materiaalõiguslik alus ebaselge. Samuti ei ole hageja selgitanud, milles seisneb hageja kahju. Töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise eelduseks on see, et poolte vahel peab olema sõlmitud töövõtuleping. Selleks et kahjuhüvitist saada, peab kostja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Hageja ei ole selgitanud, millist lepingulist kohustust on kostja rikkunud ning milles seisneb hageja kahju summas 2070,74 eurot. Hageja nõudeõigus töövõtu lepingu alusel on lubatav eeldusel, et ta oli lepingu pooleks või ta on omandanud lepingust tulenevad õigused. Ringkonnakohus märgib, et kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115) eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleks viidatud sätte alusel töövõtjale hüvitada eelkõige puuduse kõrvaldamise kulud ja töö puudustest tingitud asja väärtuse vähenemine (puudusteta ja puudustega lepingueseme väärtuste vahe).
8.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt soovib hageja, et kostja teostaks sõiduauto garantiiremondi oma kuludega, st et kostja ei nõuaks hagejalt 958,67 euro tasumist. Hageja on tuginenud ka VÕS §-le 155. Maakohus leidis, et poole vahel puudub garantiisuhe, kuna garantiitingimustes leppisid kokku kostja ja sõiduauto eelmine omanik. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole arvestanud, et töövõtugarantii VÕS § 650 (VÕS § 230 ja 155) on tagatavast põhisuhtest sõltumatu ehk abstraktne lepinguline suhe, kui pooled ei ole kokku leppinud teisti. Käesolevas asjas ei ole teistsuguse kokkuleppe kohta tõendeid esitatud. Töövõtugarantii on eriline töövõtulepingust eraldiseisev õigussuhe, mis annab garantii järgi õigustatud isikule, kes reeglina on tellija, töövõtulepingu objektiks olnud töös ilmnenud puuduste korral lisaõigusi võrreldes töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahenditega, mis tekivad töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel. Töövõtugarantii alusel garantii järgi kohustatud isik (kostja) võtab endale töövõtulepingust sõltumatu kohustuse tagada töövõtulepingu objekti teatud omadused kokkulepitud garantiiperioodi jooksul. Töövõtugarantii abstraktsus väljendub muuhulgas selles, et töövõtugarantiist tulenevad õigused lähevad töövõtulepingu objekti hilisemal võõrandamisel üle selle omandajale, kes ei ole töövõtulepingu pooleks, millega seoses nimetatud garantii anti. Kui pool on esitanud nõude hüvitise saamiseks, tuleb kohtul vastavalt asjaoludele hüvitisenõue kvalifitseerida (vt nt Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-165-14, p 15; 23. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-12, p 13). Sealjuures peab kohus andma ka pooltele võimaluse avaldada arvamust nõudele antud õigusliku hinnangu kohta (vt nt Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15; 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p-d 39 ja 40).
9.Hageja teine nõue on sõiduauto väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel. AÕS § 80 lg-st 1 tuleneva väljaandmisnõude esitamise eelduseks on see, et 1) nõude esitaja oleks asja omanik, 2) isik, kelle vastu nõue esitatakse, oleks asja valdaja ja 3) valdaja valdaks asja ebaseaduslikult. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja on vaidlusaluse sõiduauto omanik ning kostja on sõiduauto valdaja. Hageja nõude rahuldamata jätmine saab sellises olukorras olla õigustatud üksnes juhul, kui töövõtjal (kostjal) on kas VÕS § 111 lg 1 või VÕS § 654 lg 1 alusel õigus väljaandmisest keelduda. Kostja esitas maakohtule VÕS § 111 lg-st 1 tuleneva vastuväite sõiduauto väljaandmisest keeldumiseks. Kostja leiab, et, et tal on õigus keelduda sõiduauto väljaandmisest seni kuni hageja tasub kostjale 958,67 eurot. Kohustuse täitmisest keeldumise õigus VÕS § 111 mõttes annab asja valdajale kohustuse täitmist nõudva omaniku suhtes mh valdamise õiguse AÕS § 83 lg 1 mõttes. Käesolevas asjas on kostja vastuväite aluseks eeldus, et kostjal on õigus nõuda hagejalt sõiduauto remondikulude, s.o 958,67 euro tasumist samaaegselt auto üleandmisega. Kuna hageja vaidleb vastu remondikulude tasumise kohustusele, on kostjal kohustus tõendada, et: 1) sõiduauto eelmise omaniku ja kostja vahel oli kokkulepe, et sõiduauto omanik peab minema kontrolli pärast 1000 km läbimist; 2) sõiduautole paigaldatud osa oli kasutatud; 3) remondikulud summas 958,67 eurot ei lähe kokku lepitud garantii alla. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada pooltele õiguslikku olukorda ja anda pooltele võimalus oma väiteid tõendada.
9.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja