Hageja AS Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx, lepingulised esindajad vandeadvokaat Britta Oltjer ja vandeadvokaat Marko Pilv (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, e-post [email protected], [email protected]) Kostja xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Kohtustungi toimumise aeg
24.05.2016
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Xxxx põhinõue 15 333 (viisteist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm) eurot, intressid 1 460,57 (üks tuhat nelisada kuuskümmend eurot ja 57 senti) eurot ja viivis 133,27(ükssada kolmkümmend kolm eurot ja 27 senti) eurot AS-i Xxxx kasuks.
Välja mõista Xxxx viivis põhinõudelt (15 333 eurot) 0,02 % päevas (s.o 7,3% aastas) alates 23.11.2015 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhinõue AS-i Xxxx kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista Xxxx menetluskulud summas 3 372,92 (kolm tuhat kolmsada seitsekümmend kaks eurot ja 92 senti) eurot AS-i Xxxx kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxx tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses AS-i Xxxx kasuks.
2-15-16318 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 15 333 eurot, intressid 1 460,57 eurot, viivised 133,27 eurot ja viivised tasumata põhinõudelt 0,02% iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhinõue (tl 79). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 113 lg 1, § 396.
2.Hageja selgitab: - 30.12.2010 allkirjastasid pooled 29.12.2010 laenulepingu (tl 11-13), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 16 000 eurot intressimääraga 2% aastas; - hageja kandis 31.12.2010 laenusumma kostja pangaarvele (tl 17); - vastavalt lepingu punktile 3.2 tuli laen tagastada 3 aasta jooksul vastavalt maksegraafikule, mis oli lepingu punkti 1.2 (a) kohaselt vormistatud lisana 1, mida kostja koheselt ei allkirjastanud (tl 18). Kostja allkirjastas selle 16.12.2014 (tl 14). Pooled sõlmisid kostja soovil lisa 2, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega; - 13.01.2015 esitas kostja hagejale lahkumisavalduse paludes alates 30.01.2015 tööleping lõppenuks lugeda (tl 19); - viimasel tööpäeval sõlmiti laenulepingu lisa 3, millega pikendati laenu tagasimakset 2 aasta võrra selliselt, et esimene tagasimakse tuleb teha 15.veebruariks 2015 ja viimane makse 15.jaanuariks 2017. Maksegraafikus lepiti kokku, et 31.12.2014 seisuga on tasumata põhivõlg 16 000 eurot ja intress 1 280 eurot (tl 15); - 30.01.2015 kostja avalduse alusel peeti kostja detsembrikuu 2014 töötasust kinni 760 eurot, mis arvestati maha laenusummast (tl 22).
3.Hageja selgitab tulenevalt kostja 25.11.2015 vastusest: - tegemist on laenulepinguga ja hageja soovib laenu tagasi saada. Hageja on oma 2011-2014 majandusaasta aruannetes kajastanud kostjale antud laenu (tl 81-88). Kostja kasutas laenu korteri ostuks; - kostja ei ole esitanud tõendeid, et tegemist on näiliku tehinguga, tõendamiskoormis lasub kostjal; - nõue ei ole aegunud, kostja pidi laenu tagastama 3 aasta jooksul ja esimese tagasimakse pidi tegema 01.11.2012 mitte 31.12.2011, hiljem pikendati tagasimakse tähtaega kuni 2017. aastani; - kostja ei ole kunagi laenulepingu alusel 760 euro kinnipidamist vaidlustanud; - töövõimetuslehtedel viibimine ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.25.11.2015 vastuses kostja selgitab: - tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 tähenduses ja tehing on TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine ning seda ei pea täitma. Kostja leppis nõukogu liikme Peeter Metsikuga kokku, et
2-15-16318 lepingus nimetatud summa näol on tegemist preemiaga ja seda ei pea kostja kunagi hagejale tagasi maksma; - laenulepingul ja tagasimakse graafikul 16.12.2914 olevad kostja allkirjad ei oma õiguslikku tähendust. Kostja oli töövõimetuslehel 01.10.2014 - 09.01.2015, talle on diagnoositud raske psüühikahäire ja ta tarvitas sel hetkel antipsühhootikumi, mis halvas tema võimet aru saada dokumentidest; - kostja soovil ei ole toimunud tagasimakse tähtaja pikendamist; - kostja leiab, et juhinduvalt TsÜS § 147 lg 2 ja § 146 lg 1 on nõue aegunud, kuna nõue muutus sissenõutavaks 31.11.2011.
6.04.04.2016 vastuses kostja selgitab, et ta soovis korterit osta ja pöördus laenu saamiseks hageja poole nii, et laenu ei ole vaja tagasi maksta. Hageja ei küsinud laenu tagasi alates 2011 kuni töölt lahkumiseni ega tuletanud kordagi laenu tagastamist meelde. Hageja ei pidanud palgast laenu osamakseid kinni. Hageja ei ütelnud laenulepingut üles. Kostja abikaasa suhtles Peeter Metsikuga ja palus jõuda mõistliku kokkuleppeni ning koostada uus maksegraafik, kuna kostja ei olnud võimeline graafikut täitma selliste summade ulatuses (tl 105). Kohtuotsuse põhjendus
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
8.Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kostja palus asja arutamist tema osavõtuta. Juhindudes TsMS §-st 410 lahendab kohus hageja taotluse alusel asja sisuliselt. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kostja vastusega ja kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
10.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. TSÜS § 89 lg 1 sätestab on tehing näilik, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
11.Kohus esmalt annab hinnangu kas poolte vahel sõlmitud 29.12.2010 laenuleping, mis on allkirjastatud 30.12.2010 on näilik tehing.
12.Riigikohus oma otsuse 3-2-1-106-09 p 14 on selgitanud, et tehingu näilikkuse tõendamiskoormis lasub poolel, kes tehingu näilikkusele tugineb. Kuna kostja tugineb näilikkuse väitele, siis lasub kostjal tõendamise koormis. Kohtule on esitatud 29.12.2010 laenuleping, mille pooled allkirjastasid 30.12.2010 (tl 11-13). Pooled on allkirjastanud laenulepingu iga lehekülje. Kohus leiab, et allkirjad kostja nimelt on kirjutanud kostja ise (võrdlus teostatud X-tee kaudu nähtavate dokumentidel olevate allkirjadega (ID-kaart)). Laenulepingu sisust on üheselt arusaadav, et hageja andis kostjale laenu summas 16 000 eurot intressimääraga 2% aastas 3 aastase tagasimakse tähtajaga vastavalt
2-15-16318 maksegraafikule. Muid kokkuleppeid kohus ei tuvastanud. Asjaolu, et hageja soovis anda kostjale laenu, kinnitavad hageja 2011-2014 majandusaasta aruanded, milles on näidatud kostjale antud laenusumma ja iga aasta kasvav intressi suurus (tl 81-88). Juhul kui hagejal oleks olnud kostjaga muid kokkuleppeid kui laenu andmine, siis ei oleks laenuandmist hageja majandusaasta aruannetes märgitud. Samuti ei oleks hageja 31.12.2010 maksekorraldusel, millega ta kostja pangaarvele kandis üle laenusumma märkinud selgitusse „laenuleping 29.dets 2010“ (tl 17). Kohus on veendunud, et kostja ise sai aru, et tegemist oli laenulepinguga, kuna oma 04.04.2016 vastuses on kostja punktis 7 selgitanud, et tema abikaasa suhtles hageja nõukogu liikmega Peeter Metsikuga, et jõuda kokkuleppeni koostada uus maksegraafik, kuna ta ei olnud võimeline selliste summade suuruses tasuma (tl 105). Eeltoodu suhtlus pidi toimuma 2015. aastal. Kohus märgib, et laenulepingu sõlmimisel hagejat esindas juhatuse liige Xxxx. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et pooled sõlmisid laenulepingu ja kostja väide, et tegemist on näiliku tehinguga on paljasõnaline, tõendamata.
13.Poolte vahel on vaidlus kas nõue on aegunud.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on kohtule esitanud aegumise vastuväite, siis annab kohus hinnangu nõude aegumise osas. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg-st 1 tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
15.29.12.2010 laenuleping, mille pooled allkirjastasid 30.12.2010 leppisid pooled kokku, et laen tuleb tagastada 3 aasta jooksul. Pooled lepingus konkreetset laenu tagastamise tähtaega kokku ei leppinud. Samas laenulepingu punkti 1.2 (a) kohaselt pidid pooled vormistama lisa 1 laenu tagastamiseks graafiku. Eeltoodu lisa 1 hageja koostas, kuid kostja seda koheselt ei allkirjastanud (tl 18). Graafikujärgne esimene tagasimakse pidi olema 01.11.2012. Hageja saatis kostja meilile palve tulla lisa 1 allkirjastama, kostja palus lisa saata tema meilile, et ta allkirjastab digitaalselt (tl 18). Kostja allkirjastas lisa 1 alles 16.12.2014 (tl 14) s.o üle 2,5 aastat hiljem ja 4 aastat hiljem laenulepingu sõlmimisest. Seega kostja kinnitas 4 aastat hiljem laenulepingu olemasolu ja kohustust tasuda laen tagasi maksegraafikus märgitud tähtaegadel. Kostja väide, et ta millestki aru ei saanud, kuna tarbis ravimeid (antipsühhootikumi) detsembris 2014 (tl 58-65) ei ole kooskõlas kostja varasema ja hilisema käitumisega. Kohus märgib, et laenuleping sõlmiti 29.12.2010, seega varem kui kostja on märkinud ravimite tarbimise aja. Kohus leiab, et kostja pidi aru saama, et ta sõlmis laenulepingu. Kostja kasutas laenu korteri ostmiseks. Kohus on veendunud, et laenulepingu sõlmimisel arutasid pooled tagasimakse aega ja korda. Eeltoodut kinnitab ka laenulepingu punkt 3. Seega esimene tagasimakse pidi olema hiljemalt 01.11.2012 ja hagi esitati 30.10.2015, seega enne TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tähtaja lõppu. Kostja allkirjastas jaanuaris 2015 laenulepingu lisa 3 (maksegraafik alates veebruarist 2015 kuni jaanuarini 2017(tl 15)), mille esimene makse 760 eurot on vastavalt kostja avalduse alusel detsembrikuu töötasust kinni peetud (tl 22). Pooled uuendasid tagasimakse tähtaegu ja allkirjastasid maksegraafiku. Seega kostja sai jaanuaris 2015 aru, et ta on sõlminud laenulepingu ja ta peab laenu tagastama. Samas dokumendis pooled fikseerisid võla suuruse seisuga 31.12.2014. Kohus leiab, et tegemist on korduva kohustusega ja aegumise kontrollimisel juhindus kohus TSÜS §-s 154 sätestatust. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hageja nõue ei ole aegunud.
16.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib
2-15-16318 võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
17.Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu alusel sai kostja laenu 16 000 eurot 2% intressiga aastas, seega oli kostjal laenu tagastamise ja intresside maksmise kohustus. Kostja on laenust 30.01.2015 tagastanud 760 eurot. Hageja on esitanud nõude kostja vastu põhiosa 15 333 eurot ja intressid 1460,57 eurot (tl 19-21). Kostja ei ole nimetatud võlgnevuse suurusele vastu vaielnud, ega tõendanud, et ta oleks tasunud laenulepingust tulenevaid kohustusi suuremas ulatuses, kui hageja poolt esitatust nähtub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhinõude ja intressinõude osas põhjendatud.
18.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkti 5.1 kohaselt on viivisemääraks 0,02% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest . Hageja on arvestanud viivist alates 16.03.2015 kuni 23.11.2015 kokku summas 133,27 eurot (tl 77). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles laenukohustuste täitmisega viivituses, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega, mis tulenes ka laenulepingu punktist 5.1. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivise edasiulatuvalt kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub kostjalt seisuga 23.11.2015 väljamõistmisele viivis 133,27 eurot, ning edasi viivis põhinõudelt 15 333 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 24.11.2015 kuni põhinõude tasumiseni.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 15 333 eurot, intressid 1 460,57 eurot ja viivise 133,27 eurot ja alates 24.11.2015 viivise 0,02% päevas (7,3% aastas). Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 3 372,92 eurot, millest riigilõivu summas 950 eurot (tl 27) ja õigusabi kulusid summas 2422,92 eurot (käibemaksuta). Kostja leiab, et õigusabi kulud on ülepaisutatud ja ei ole põhjendatud. Tegemist mittekeerulise asjaga, hageja on iseendale põhjustanud täiendavaid kulusid.
2-15-16318
23.Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 950 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja õigusabikulud summas 2422,92 eurot (käibemaksuta) 19,47 tunni eest tunnitasuga 125 eurot on mõistlik kulu arvestades asja mahukust ja keerukust ning kohtule esitatud materjale. Kohus märgib, et kostja vastuväited hagile tingisid täiendava ajakulu hagejale selgitamaks kohtule miks ei ole tegemist näiliku tehingu ja aegumisega.
24.Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.