M.P-l tuleb elatis tasuda P.E pangakontole nr xxx iga kuu eest ette eelneva kuu viimaseks kuupäevaks selgitusega „elatis“ koos viitega konkreetsele kalendrikuule ja aastale, mille eest elatist makstakse.
6.Rahuldada N.K hagi P.E vastu osaliselt.
7.Mõista P.E-lt N.K kasuks välja elatis perioodi 11.12.2023–01.05.2024 eest 1214,21 eurot.
8.P.E-l tuleb elatis kanda M.P pangakontole nr xxx.
9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2-23-10508 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD N.K hagi M.P vastu (hagiavaldus I)
1.N.K (hageja) esitas seadusliku esindaja P.E (ema, kostja II) vahendusel 24.07.2023 hagi M.P (isa, kostja I) vastu elatise nõudes. 23.08.2023 ja 24.11.2023 hagi täpsustuste kohaselt nõuab hageja kostjalt I alates 24.07.2023–08.09.2023 elatist 441,50 eurot kuus ja alates 09.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (09.10.2025) 450 eurot kuus ning tagasiulatuvalt perioodi 24.07.2022–23.07.2023 eest summas 3860,40 eurot. Hageja palub määrata elatise tasumise hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Elatis tuleb taotluse kohaselt tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval. Menetluskulud palub hageja jätta kostja I kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja I ja kostja II laps. Hageja vanemate kooselu lõppes 2016. aastal. Kostja I on alates 2016. aastast elanud peamiselt välismaal (keskmiselt 8–9 kuud aastas). Esimestel aastatel elas laps vaheldumisi nii isa kui ka ema juures. Alates 2020. aasta juunist on laps omal soovil elanud ema juures ning on suhelnud isaga peamiselt interneti teel. Kostja I keeldub lapsele regulaarset elatist maksmast. Kostja I on alates 2020. aastast mõnel üksikul korral enda suva järgi tasunud lapsega seotud kulutusi (nt riiete või ekskursiooni eest), kuid vastav panus jääb aasta lõikes tugevalt alla seaduses ettenähtud alaealise lapse elatise miinimummäärale. Hageja ema sissetulek on alates 2021. aastast olnud ebaregulaarne ja madal. Hageja ema on alustanud ettevõtlusega, mis pole veel kasumlikuks osutunud. Hageja ema sissetulek oli 2022. aastal 6333 eurot ning 2023. aastal sissetulek puudus. Hagejale emale kuulus 24.07.2023 seisuga üks kinnistu (nr xxx, xxx), mille turuväärtus on 226 000 eurot. Kinnistu soetati eluasemelaenuga, mille tagamiseks koormas kinnistut hüpoteek. Hageja seaduslik esindaja võõrandas kõnealuse kinnisasja 23.08.2023. Edaspidi peab hageja ema elukohta üürima. Hageja ema on viimastel aastatel majanduslikult toetunud nii enda kui ka lapse ülalpidamiseks enda elukaaslasele, samuti kasutanud ära oma säästud ja tarbinud laenutooteid. See olukord ei saa jätkuda. Kostja I peab samuti osalema majanduslikult lapse ülalpidamises ja andma omapoolse panuse lapse harjumuspärase elustandardi säilitamiseks. Kostja I majanduslik seis on väga hea. Hageja emale teadaolevalt müüs kostja I 2023. aastal endale 2 (14)
2-23-10508 kuuluvat kinnisavara enam kui 700 000 euro eest. Kostja I tegeleb aktiivselt ettevõtlusega (on juhatuse liige ja osanik äriühingutes S OÜ (rg-kood xxx) ja F OÜ (rg-kood xxx). Seega on kostja I võimeline täitma enda ülalpidamiskohustust lapse ees. Kostja I veedab lapsega koos keskmiselt vähem kui 7 päeva kuus, seega puudub kostjal I alus keelduda lapsele elatise maksmisest. Lapse igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 346 eurot, kulutused toidule 225 eurot, kulutused transpordile 7 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, sidekulu 12 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 40 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 125 eurot, muud vältimatud püsikulutused (raamatud, meedia) 18 eurot, taskuraha 160 eurot. Kokku on kulutused lapse vajaduste katteks 963 eurot kuus. Vanemad on siiani kandnud enda osa lapsele lubatud taskurahast (s.o 80 eurot kuus) otse lapse kontole. Selguse huvides on vajalik käesolevas menetluses ka lapse taskuraha küsimuse ammendav käsitlus. Oleks mõistlik, kui ema kannab lapsele edaspidi ise üle kogu kokkulepitud taskuraha (160 eurot kuus). Seetõttu, peab kostja I elatis sisaldama ka kostja osa lapse taskurahast. Hageja nõuab kostjalt I edasiulatuvalt igakuise elatise tasumist 441,50 eurot ehk 50% hageja igakuistest kuludest pärast lapsetoetuse mahaarvamist (963–80/2=441,5). Hageja lapsetoetus 80 eurot kuus laekub emale. Hageja nõuab kostjalt I tagasiulatuvat elatist perioodi 24.07.2022–23.07.2023 eest kokku 3860,40 eurot. Lapse ülalpidamiskulud nimetatud perioodil olid kokku 11 783,8 eurot. Vanemate võrdsuse eeldusest lähtuvalt pidi kumbki pool katma lapse kuludest 5681,9 eurot. Kostja kandis lapse kulutusi 1821,50 euro ulatuses (õppemaks 1342 eurot (sularahamakse), ülekanded lapse riiete ostuks kokku 344,50 eurot1, lapse ekskursioon 135 eurot (ülekanne)). Seega peab kostja I tagasiulatuvat elatist tasuma kokku 3860,40 eurot.
2.Kostja I vaidleb hageja nõudele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hagi on kostja jaoks üllatuslik, kuivõrd seni on vanemad ülalpidamiskohustuse täitmises kokkuleppele jõudnud ja hagi esitamisele eelnevalt ei esitanud kostja II kostjale I vastuväiteid sellise ülalpidamise andmise viisi suhtes. Pärast vanemate lahkuminekut on hageja elanud vaheldumisi nii oma ema kui ka isaga. Perioodil 2016–2020 elas hageja isaga Tai Kuningriigis, seejärel kuni 2022. a aprillini emaga ja perioodil mai 2022 kuni september 2022 taaskord isaga. Terve 2023. a jaanuarikuu elas hageja isaga Tai Kuningriigis. Ajal, mil hageja on elanud ema juures, on kostja toetanud nii hagejat isiklikult kui ka hageja ema erinevate kulude kandmisel, ning ajal, mil hageja on elanud temaga, andnud hagejale vahetult ülalpidamist. Kuivõrd hageja elas kostjaga I alates 2022. a maikuust kuni 2022. a septembrini ning terve 2023. a jaanuarikuu ja sai kostjalt I vahetult ülalpidamist, on tagasiulatuv ülalpidamisnõue nimetatud vahemike eest alusetu. Vahemikus 24.07.2022–23.07.2023 on kostja I teinud hageja huvides kulutusi ja teinud hagejale ülekandeid järgmistes summades: taskuraha 1430 eurot (s.o keskmiselt 119 eurot kuus), treeningutega seotud kulutused 355 eurot, autokooliga (rolleri load) seotud kulutused 862 eurot, puhkusereis 2023. a jaanuar–veebruar 1520 eurot, lapse emale kantud raha 484,50 eurot, kooli õppemaks 2022/2023 õppeaasta eest, klassiekskursioon 135 eurot ja lõpupidu 35 eurot. Seega on kostja I teinud eelnimetatud vahemikus hageja ülalpidamiseks kulutusi (tõendatult) 7062,50 euro ulatuses. Nimetatud summa ei sisalda kulutusi, mida kostja I on kandnud sularahas või ajal, mil laps on viibinud isa juures.
Kohus lähtub 23.08.2023 avaldusele lisatud tabelist (dtl 43). Avalduses (dtl 41) on osa rõivaste kuludest välja toomata jäänud, kuid summaks on märgitud 1821,50 eurot nagu tabelis.
3 (14)
2-23-10508 Alates 23.07.2023 on kostja I andnud hagejale ülalpidamist samal viisil ehk hageja jaoks vahetult kulutusi kandes. Hageja on hagi esitamise ja 15.09.2023 seisukoha esitamise vahel kandnud hagejale raha 303 eurot ja ostnud mobiiltelefoni iPhone 13 mini väärtusega 710 eurot. Kostja II väited tema majandusliku seisundi kohta on asjassepuutumatud. Vanemal tuleb leida vahendid nii enda kui ka lapse ülalpidamiseks. Kui kostja II majanduslik seis oleks sedavõrd kehv, nagu ta hagiavalduses väidab, ei oleks tal võimalik kulutada lapse ülalpidamiseks igakuiselt 963 eurot.
3.Hageja märgib 05.10.2023 seisukohas, et hagiavalduse esitamine ei saanud kostjale I tulla ootamatult. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt kostjale teatanud enda valmisolekust pöörduda elatise nõudega kohtusse. Kostja I väide, et hageja on tema juures viimase kolme aasta jooksul elanud viis kuud, on tõendamata. Hageja on viimastel aastatel elanud peamiselt ema juures. Hageja on arvestanud kostjaga II kooskõlastatud kulutused hageja riietele. Kostja I esitatud tõenditelt kulutuste kohta Tais ei nähtu, kelle tarbeks ja mida soetati. Samuti ei olnud need kulutused kostjaga II eelnevalt kooskõlastatud. Kostja I ei saa hagejale tehtud kinkide kulusid elatisest maha arvata. Kostja I vastuses nimetatud kulutusi trennile, autokoolile ja puhkusereisile ei saa elatise nõude seisukohalt arvestada. Esiteks ei kooskõlastanud kostja I eelnimetatud kulutuste tegemist eelnevalt kostjaga II. Teiseks ei saa kostja I õigustada lapse igapäevaste vajaduste täitmata jätmist oma suva järgi lapse peale pillavate kulutuste tegemisega. Laps ei soovinud trennis käia, kostja I üritas trennis käimist lapsele vastu tahtmist peale sundida. Mopeedilubade tegemise otsustas kostja I ainuisikuliselt, lapsel on need siiani saamata. Puhkusereisi kulu ei ole lapse eluks vajalik kulutus. Hageja Taisse reisimine oli tingitud kostja I elukoha valikust. Lapsele elatise maksmata jätmist ei saa õigustada kalli telefoni soetamisega.
4.Hageja 24.11.2024 seisukoha kohaselt asus hageja vanematest eraldi elama omal soovil. Mõlemad vanemad olid sellega nõus. Seoses hageja eraldi elama asumisega on hageja igakuised kulud 1131 eurot kuus (sh eluase 569 eurot, kulutused toidule, majapidamis- ja hügieenitarvetele 350 eurot, kulutused transpordile 7 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, sidekulu 12 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 40 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 125 eurot, muud vältimatud püsikulutused 18 eurot). Hageja ei soovi edaspidi taskuraha arvestamist elatise hulka, vaid soovib jätta mõlema vanema otsustada, kui palju nad soovivad hagejale taskuraha anda. Hageja nõuab alates 09.09.2023 kostjalt I edasiulatuvat elatist 450 eurot kuus. Hageja tagasiulatuva nõude puhul (24.07.2022–23.07.2023) on eluasemekulu arvestatud järgmiselt: kostja II tasus kodulaenumakseid kokku 8768,77 eurot, millest hageja osa (1/3) moodustas 2922,92 eurot ehk 243,57 eurot kuus. Muud eluasemega seotud kulutused (kommunaalmaksed, interneti- ja teleteenus) olid kokku 4249,33 eurot, millest 1/3 on 1416,44 eurot ehk 118,93 eurot kuus. Hageja elas vahemikus 24.07.2022–08.09.2023 peamiselt ema juures (vähemalt 80% ajast). Puudub vaidlus selle üle, et hageja elas ema juures 2022. a septembrist kuni 2022. a detsembrini ning 2023. a veebruarist kuni 8. septembrini 2023. a. Perioodil 24. juulist 2022. a kuni 2022. a septembrini elas hageja nii hageja seadusliku esindaja kui ka kostja juures. Enamikul päevadest viibis hageja ema juures. Ema elukohas elades oli lapsel lihtsam sõpradega kohtuda, kuivõrd ema elukoht on Tallinna kesklinnas, samas kui isa elukoht oli Tallinnast 45 minuti kaugusel.
5.Kostja I 11.12.2023 seisukoha järgi oli hageja elukoht perioodil mai 2022 kuni september 2022 peamiselt isa juures ja sai isalt vahetult ülalpidamist. Lisaks veetis hageja kostja I juures 4 (14)
2-23-10508 Tais terve 2023. a jaanuarikuu. Tais ostis kostja I hagejale riideid, mille viimane ise välja valis. Mopeedilubade tegemist arutati vanemate vahel ja kostja II andis selleks oma nõusoleku. Kostja II väide, nagu poleks hagejal huvi trennis käimise vastu, ei vasta tõele. Ka kostja II on lapse treeningutele kaasa elanud. Kostja I ei ole kordagi nõustunud hageja omaette elama kolimisega.
6.Hageja 08.01.2024 seisukoha järgi kavatses laps elada eraldi üksnes paar kuud ehk kuni 2023. a septembrini. Kostja I on teinud kulutusi lapse eratreeningutele. Kostjalt II ei saa eeldada selliste luksuslike kulutuste kandmises osalemist. Hagejal on sportimiseks ka soodsamaid võimalusi kui eratreeningud. N.K hagi P.E vastu (hagiavaldus II)
7.Hageja esitas seadusliku esindaja M.P (kostja I) vahendusel 15.02.2024 hagi (täpsustatud 08.03.2024 ja 13.09.2024 avaldustega) P.E (kostja II) vastu elatise saamise nõudes. Esialgse avalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt II edasiulatuva elatise tasumist alates 15.02.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (09.10.2025) ja tagasiulatuvalt perioodi 11.12.2023– 14.02.2024 eest 2 110,73 eurot. 13.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt II perioodi eest 15.02.2024–02.05.2024 elatise tasumist 929 eurot kuus ning tagasiulatuvalt perioodi 11.12.2023–14.02.2024 eest 2006,93 eurot. Hageja palub elatise kanda kostja I arvelduskontole hiljemalt iga jooksva kuu 10. kuupäevaks. Hagiavalduse kohaselt kolis 2023. a septembris hageja emast eraldi elama omaette korterisse. Kostja I sellist lahendust heaks ei kiitnud ning otsustas koos lapsega, et viimane kolib kostja I juurde Indoneesiasse Bali saarele elama. Alates 11.12.2023 on hageja elanud isa juures. Perioodil 11.12.2023–24.01.2024 elas hageja koos kostjaga I Bali saarel ja alates 24.01.2024 Tai Kuningriigis. Hageja on kostjaga Tai Kuningriigis elanud ka varasemalt. Alates 11.12.2023 on hageja täielikult isa ülalpidamisel, mh on isa kandnud hageja lennureiside kulud. 01.04.2024 kavatsevad isa ja poeg sõita Usbekistani treenima. Nii Indoneesias kui ka Tais tasutakse enamiku kaupade ja teenuste eest sularahas, mistõttu on kostjal sisuliselt võimatu esitada kulude kohta dokumentaalseid tõendeid. Kostja I juures elamisel on hageja ülalpidamiskulud ühes kuus järgmised: toit 450 eurot, eluase 500 eurot, treeningud 510 eurot, riided-jalanõud 100 eurot, meelelahutus 50 eurot, transpordikulud 150–155 eurot (rolleri üür ja kütus kokku 155 eurot, perioodil 24.02.– 24.03.2024 auto üür ja kütus ca 150 eurot). Lisaks on kostja I kandnud perioodil 11.12.2023– 14.02.2024 lennupiletite kulusid kokku 1171,51 eurot, sh lend Tallinnast Balile 671,51 eurot, lend Balilt Taisse 150 eurot, lend Taist Usbekistani 350 eurot, lend Usbekistanist Riiga 363,15 eurot, Riiast Eestisse 150 eurot, Eestist Taisse 485,92 eurot. Seega on kulutused transpordile ühes kuus keskmiselt 328 eurot. Kokku on hageja igakuised vajadused 1938 eurot. Hageja sööb Tais peamiselt väljaspool kodu, kuivõrd see on soodsam kui ise kodus toitu valmistada. Tais elab hageja koos isaga üüripinnal, mille igakuine üür on 1500 eurot. Eluruum on kõikide mugavustega ja hagejal on omaette tuba. Arvestades, et kostja I leibkonnas on kolm liiget, on kulu igaühe kohta 500 eurot. Hageja tegeleb intensiivselt taipoksi treeningutega, treenides ca 11 korda nädalas. Detsembris ja jaanuaris Balil oli taipoksi grupitreeningute tasu 267 eurot kuus ja eratreeningute tasu 300 eurot (tasutud peamiselt sularahas otse treenerile, mõned maksed tehtud kaardiga). Tais treenides on grupitreeningute kuutasu 150 eurot ja eratreeningute tasu ca 300 eurot (mõlemad tasutakse sularahas otse treenerile). Arvestades hageja treeningkoormust, käib ta regulaarselt massaažis, mille igakuine kulu on 40 eurot, ning tarvitab vitamiine, mille igakuine kulu on 20 eurot. Seega on praegu hageja keskmine kulu treeningutele ja sellega seonduvale olnud ca 510 eurot kuus. 5 (14)
2-23-10508 Kuivõrd alaealise lapse ülalpidamiskohustus jaguneb tema vanemate vahel võrdsetes osades, oleks hageja seadusliku esindaja võrdne panus hageja ülalpidamisse 937,15 eurot kuus (1874,3 ÷ 2). Arvestades, et kostjale I laekub igakuiselt riiklik lapsetoetus 80 eurot, on edasiulatuva elatise summa 929 eurot.
8.Kostja I 13.09.2024 seisukoha järgi on laps alates 02.05.2024, mil isa lapsega Usbekistanist Eestisse saabus, elanud ema ülalpidamisel. Ema pakkus lapsele võimalust elada suvel omaette korteris, mis 16-aastase noore jaoks on midagi väga atraktiivset ja seega laps otsustas ema pakutud võimalust kasutada. Kostja I ei ole kunagi nõustunud lapse eraldi elama asumisega ning ei ole valmis kandma lapsele korteri üürimisega seotud kulusid. 2024. a suvel alates 02.05.2024 on mõlemad vanemad last vahetult ülal pidanud. Suvel on lapse isa kandnud lapsele toiduraha 137 eurot ja kandnud lapse poksitreeningutega seotud kulutusi 680 euro ulatuses.
9.Kostja II vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja II mõista hageja kasuks välja elatis miinimummääras ja vähendada tagasiulatuvat elatist 669,10 euroni. Hageja püsiv elukoht ei ole isa juures. Hageja naaseb koos isaga aprillis 2024 Eestisse. Seega on lapse viibimine isa juures ajutine. Alternatiivselt on võimalik lapse elukohta käsitada vahelduvana, s.o lapse elukoht on mõlema vanema juures. Viimase aasta jooksul on laps elanud emaga 169 päeva (27.03.–11.09.2023), Eestis iseseisvalt 90 päeva (12.09.–10.12.2023), isaga 108 päeva (11.12.2023–27.03.2024). Ajal, kui laps elas Eestis, kandis tema ülalpidamiskulusid peamiselt ema. Seega on ema pidanud last ülal 70% ajast ja isa 30% ajast. Lapse isal ei ole tulenevalt PKS § 101 lg-st 6 õigust nõuda lapse nimel lapse emalt edasiulatuva elatise tasumist, sest laps on viimase aasta jooksul elanud suurema osa ajast emaga või ema vahetul ülalpidamisel. Lapse ajutine viibimine isa juures võib vastavalt PKS § 101 lg-le 6 anda aluse üksnes lapse isalt välja mõistetava edasiulatuva elatise vähendamiseks. Arvestada tuleb, et ema on ka lapse isa juures viibimise ajal kandnud lapsega seonduvaid kulutusi – kandnud lapsele taskuraha kokku 190 eurot ja tasunud alates 2023. a detsembrist hageja kooli arveid kokku 596 eurot. Kostja I kulutused hagejale on suuresti tõendamata, põhjendamata ja ülepaisutatud. Tais on elatustase oluliselt madalam kui Eestis, st toit ja elamiskulud on eelduslikult odavamad kui Eestis. Kulutused treeningutele on ebamõistlikult suured ja tõendamata. Lennureiside kulud on tingitud isa elukohavalikust ja emalt ei saa oodata nende kandmises osalemist. Lapsele ei ole kunagi varem võimaldatud isiklikku autot ega autojuhti, mistõttu ei ole vastav kulu osa lapse tavapärasest elustandardist. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse tavaliseks elulaadiks tuleb pidada lapse elulaadi Eestis, kus laps on viimaste aastate jooksul peamiselt elanud. PKS § 105 lg 3 kohaselt määratakse kummagi vanema kohustuse suurus kindlaks võrdeliselt tema sissetulekuga ja varalise seisundiga. Praegusel juhul on vanemate majanduslik seisund väga erinev. Riigikohtu praktika kohaselt osaleb vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Lapse emalt ei saa nõuda lapsele luksusliku elustiili võimaldamist olukorras, milles lapse ema majanduslik seisund seda ei võimalda. Lapse ema majanduslikku olukorda arvestades on temalt elatise välja mõistmise korral põhjendatud mõista elatis välja miinimumsummas. Kui kohus peaks leidma, et hagejal on nõue kostja II vastu tagasiulatuva elatise nõue, tuleb see välja mõista oluliselt väiksemas määras. Lapse eluks mõistlikult vajalikud kulud on 980 6 (14)
2-23-10508 eurot kuus ehk 32,21 eurot päevas. Tagasiulatuva elatise nõue kostja II vastu saab olla maksimaalselt 669,10 eurot (66 päeva elatis 1062,60 eurot – ema kantud kulutused 786 eurot).
10.Kostja II 13.09.2024 seisukoha järgi elab hageja alates 02.05.2024 emaga. Hageja alustas 01.09.2023 õpinguid Tallinna xxx. Ajavahemikul 24.07.2023–12.12.2023 andis isa lapsele taskuraha keskmiselt 80 eurot kuus ning alates 2. maist ei ole isa lapsele taskuraha ega muul moel ülalpidamist andnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Hagi II osaline läbi vaatamata jätmine
11.Hageja muutis nõuet kostja II vastu oma 13.09.2024 avalduses, märkides, et taotleb edasiulatuvat elatist perioodi 15.02.2024–02.05.2024 eest seoses sellega, et alates hageja Eestisse naasmisest on mõlemad vanemad teinud lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi. Samuti on kostja I pärast kostja II vastu esitatud hagi menetlusse võtmist vähendanud tagasiulatuva elatise nõuet 15.02.2024 hagis nõutud summalt 2110,73 eurot 2006,93 euroni. Kostja II ei esitanud vastuväiteid hagi muutmisele vastavas osas. Kohus palus kostjal I täpsustada, kas ta on vastavas osas hagi tagasi võtnud või sellest loobunud. Kostja I märkis 18.10.2024 avalduses, et on edasiulatuva elatise nõude kostja II vastu alates 02.05.2024 osas hagi tagasi võtnud. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Nõude vähendamiseks ei ole vajalik kohtu ega vastaspoole nõusolek (RKTKo 03.03.2014, nr 3-2-1-197-13, p 35). Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 jätab kohus hagi kostja II vastu tagasiulatuva elatise nõudes 2006,93 eurot ületavas osas ning edasiulatuva elatise nõudes alates 03.05.2024 eest läbi vaatamata. Elatise nõue kostja I vastu
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav.
13.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108). PKS § 101 lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste 7 (14)
2-23-10508 vahel. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti (PKS § 116 lg 1). PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas ka lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.
14.Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et M.P ja P.E on N.K vanemad, kellel mõlemal on lapse suhtes täielik hooldusõigus (dtl 5). Hageja nõuab kostjalt I elatist alates 24.07.2023 kuni 08.09.2023 elatist 441,50 eurot kuus ja alates 09.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 450 eurot kuus ning tagasiulatuvalt perioodi 24.07.2022– 23.07.2023 eest 3860,40 eurot. Vaidlust ei ole selles, et alates 24.07.2022 kuni 10.12.2023 elas hageja peamiselt ema juures ning alates 02.05.2024 elab hageja samuti ema juures; 2023. a alguses viibis laps ligikaudu ühe kuu isa juures ning samuti perioodil 11.12.2023– 01.05.2024.
15.Hagejal on kostjast I lahus elava alaealise lapsena kostja I vastu PKS §-dest 96–100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamiseks, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt RKTKo 04.12.2013, nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on nimetatud sätet tõlgendanud selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud 8 (14)
2-23-10508 vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (RKTKo 22.06.2022, nr 2-19-19160 p 14.7).
16.Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb tavapäraselt maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Riigikohus on 04.12.2013. a otsuses nr 3-2-1-136-13 (p 11) leidnud, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt RKTKo 17.05.2011, nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes.
17.Kostja I peab tema vastu esitatud elatisenõuet üllatuslikuks, kuivõrd kostja I on kandnud hageja huvides kulusid ja teinud hagejale ülekandeid ning kostja II ei ole kostjalt I elatise tasumist nõudnud. Kostja II viitab, et on oma e-kirjades kostjalt I elatise tasumist nõudnud. Kostja II esitatud tõenditest nähtub, et kostja II on nii 2020. a oktoobris kui ka 2020. a juunis kostjale I saadetud e-kirjades nõudnud elatise tasumist (dtl 127–134) ning septembris 2022 nõudnud lapsega seotud kulude hüvitamist (dtl 135). Seega ei saanud elatisehagi olla kostjale I ettenägematu. Kostja I ei ole ka väitnud, et tagasiulatuv elatisenõue paneks ta majanduslikult väga raskesse olukorda.
18.Vaidlus puudub, et kostja I ei ole kostjale II teinud lapse ülalpidamiseks regulaarseid elatise makseid, kuid on kandnud osaliselt lapse kulusid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I on kulusid kandnud/makseid teinud sellises ulatuses, et lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kui suured on lapse vajaduste katmiseks vajalikud kulud.
19.Hagiavalduse I kohasel on lapse igakuised vajadused järgmised: eluasemekulud 346 eurot, kulutused toidule 225 eurot, kulutused transpordile 7, kulutused tervishoiule 10 eurot, sidekulu 12 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 40 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 125 eurot, muud vältimatud püsikulutused (raamatud, meedia) 18 eurot. Nimetatud kuludele lisandub taskuraha 160 eurot kuus. 22.02.2024 istungil selgitas kostja II, et taskuraha kulude ja elatise arvestuses ei kajastu, vanemad otsustavad ise, kui palju nad lapsele taskuraha ja kingitusi annavad (dtl 253). 22.02.2024 istungil vaidlustas kostja I nendest kuludest riiete ja jalanõude kulud, leides, et 100 eurot kuus on piisav (dtl 254). Kohtu hinnangul on 100 eurot kuus teismelise poisi riietejalanõude kuludeks mõistlik. Seega saab lugeda hageja igakuisteks vajalikeks kuludeks 778 eurot (346 + 225 + 7 + 10 + 12 + 20 + 40 + 100 + 18). Arvestades nimetatud summast maha lapsetoetuse 80 eurot kuus, on elatise summa 349 eurot kuus ((778 – 80) ÷ 2). Elatis ühe päeva kohta on 11,63 eurot (349 ÷ 30). Seega on perioodi 24.07.2022–23.07.2023 (365 päeva) elatis kokku 4244,95 eurot (11,63 × 365).
20.Kostja II arvestuse kohaselt kandis kostja I perioodil 24.07.2022–23.07.2023 lapsega seotud kulutusi kokku 1821,50 euro ulatuses, sh õppemaks 1342 eurot, riided 344,50 eurot ja ekskursioon 135 eurot. Kostja I arvates tuleb lisaks eelnimetatud kulutustele arvestada ka lapsele kantud taskuraha kokku 1430 eurot, treeningutega seotud kulutused 355 eurot, autokool (rolleriload) 862 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 899 eurot, puhkusereis 2023. a jaanuar–veebruar 1520 eurot, emale kantud rahalised vahendid 140 eurot (484,50 – 344,50) ja lõpupidu 35 eurot.
20.1.Kuna taskuraha võis kumbki vanem lapsele anda oma äranägemise järgi ning seda ei ole kostja II elatise nõude puhul arvestanud, ei saa kostja I antud taskuraha 1430 eurot 9 (14)
2-23-10508 tagasiulatuva elatise nõudest maha arvata. Põhjendatud ei ole maha arvata ka autokooliga seotud kulutusi 862 eurot, arvestades, et tegemist ei ole lapse jaoks hädavajaliku kuluga, vanematel puudus kokkulepe selle kulu maha arvamiseks elatisest ning laps mopeedilube ei saanud (dtl 255). Kostja II sõnumist „Sa ju andsid alla ja teed load talle. Mine siis lõpuni sellega“ (dtl 178) ei saa järeldada kostja II nõusolekut jagada autokooli kulud vanemate vahel. 2023. a jaanuaris-veebruaris tehtud reisi Taisse kulusid 1520 eurot ei ole samuti põhjendatud elatisest maha arvata, kuna tegemist ei ole hädavajaliku kuluga. Puhkusereisid sõltuvad vanema võimalustest ning kumbki vanem saab ise valida, kas, kuhu ja millise raha eest reisile minna. Asjaolu, et isa elas lapse reisi ajal Tais, on tingitud isa enda elukoha valikust. Sellest, et vanemad arutasid reisi toimumise aega ja pileti hindu (dtl 176–177), ei saa järeldada ema nõustumist osaleda reisi kulude kandmises.
20.2.Kostja I esitatud maksekorraldustest järeldub, et kostja I on kandnud eratreeningutega seotud kulusid 155 euro ulatuses (dtl 95–97) ning teinud spordiklubile ülekandeid kokku 200 eurot septembri kuni detsembri 2022 treeningute eest (dtl 98). Kostja II tõi 22.02.2024 istungil välja, et laps ei käinud tagasiulatuva elatise perioodi jooksul trennis ning eratreeningutega seotud kulud on kindlasti põhjendamatud (dtl 255). Samas nähtub kostja II 02.09.2022 e-kirjast, et ta soovis osa lapse kulusid jagada selliselt, et isa kannab treeningutega seotud kulud ja ema kooliga seotud kulud. Järelikult mingi aja jooksul laps siiski käis trennis. Arvestades, et laps muudes trennides ei käinud, st ema ei kandnud treeningute kulusid, leiab kohus, et kulutused grupitreeningutele 200 eurot saab lugeda põhjendatuks. Eratreeningute kulud seevastu ei ole hädavajalik kulutus.
20.3.Kostja I väitel ostis ta (peamiselt 2023. a jaanuaris lapse Tais viibimise ajal) talle riideid ja jalanõusid 899 euro eest. Kohus märgib, et kostja I esitatud maksekorraldustelt (dtl 101– 109) ei nähtu, milliseid konkreetseid tooted ja kellele osteti. Kostja II vaidleb kuludele vastu, kuivõrd temaga neid kulusid ei kooskõlastatud, kuid möönas, et isa ostis Taist lapsele riideid (dtl 256). Kohus leiab, et kuivõrd laps viibis 2023. a alguses ligikaudu ühe kuu isa juures, kes kandis tema toidu-, elamis- ja muud kulud, saab lugeda, et ühe kuu osas on kostja I täitnud oma ülalpidamiskohustuse vahetult ning ühe kuu elatise 349 eurot saab tagasiulatuva elatise nõudest maha arvata. See hõlmab ka kulutusi riietele ühe kuu ulatuses, mistõttu puudub vajadus täpsemalt hinnata kostja I esitatud tõendeid riietele ja jalanõudele. Kohus märgib, et ei pea Tais viibimise aja puhul põhjendatuks lähtuda rangelt PKS § 101 lg-s 6 sätestatud reeglist, kuivõrd lapse Tais viibimine ei ole vaidluse all ning PKS § 101 lg 6 on pigem ette nähtud etteulatuva elatise väljamõistmise puhuks.
20.4.Kostja I tegi hageja lõpupeo jaoks ülekande 23 eurot (dtl 117). Kostja II selgitas, et laps ei läinud peole ja see raha läks talle taskurahaks (dtl 257). Kohus märgib, et kuivõrd kostja I tegi kulutuse teadmisega, et raha läheb lapse lõpupeo jaoks ja tegemist on vajaliku kulutusega, saab ka nimetatud kulu tagasiulatuvast elatisest maha arvata. Samuti arvestab kohus kostjale II 30.09.2022 tehtud ülekandega 65 eurot selgitusega „Andreas“ (dtl 116).
20.5.Kostja I väitel elas laps temaga 2022. a maist kuni sama aasta septembrini. Kostja II on nõustunud, et vahel elas laps isa juures, kuid peamise osa ajast oli laps emaga tulenevalt vanemate elukohtade asukohast (emal Tallinna kesklinnas, kus lapse sõbrad elavad lähedal; isal linnast väljas). Tagasiulatuva elatise nõude puhul on asjakohane arvestada lapse viibimistega alates 24.07.2022. Kostja I ei ole tõendanud, et vahemikus 24.07.2022– 30.09.2022 viibis laps olulise osa ajast (7 või enam päeva kuus) tema juures ja tema ülalpidamisel.
20.6.Kokkuvõttes saab tagasiulatuvast elatisest maha arvata järgmised kostja I kantud kulud: õppemaks 1342 eurot, kulud riietele 344,50 eurot, ekskursioon 135 eurot, treeningud 200 10 (14)
2-23-10508 eurot, ühe kuu elatis 349 eurot, lõpupeo raha 23 eurot, ülekanne 65 eurot; kokku 2458,50 eurot. Seega jääb vajaka 1786,45 eurot (4244,95–2458,50). Kuivõrd kostja I oli 24.07.2023 seisuga ülalpidamiskulusid vaid osaliselt kandnud, oli ta rikkunud ülalpidamiskohustust. Tagasiulatuva elatise nõude saab rahuldada 1786,45 euro ulatuses.
21.Perioodil 24.07.2023–08.09.2023 elas laps emaga, vahemikus 09.09.2023–10.12.2023 omaette ning 11.12.2023–01.05.2024 isaga.
21.1.Kostja I on välja toonud, et kandis lapsele vahemikus 24.07.2023 kuni 15.09.2023 raha 303 eurot (dtl 118) ning ostis lapsele mobiiltelefoni iPhone 13 mini väärtusega 710 eurot. Kostja I väitel läks lapse vana telefon katki (dtl 258). Kohus märgib, et otse lapsele tehtud kandeid ei saa pidada elatise makseteks. Need kanded saab lugeda taskurahaks, mida kohus elatise nõude puhul eelmärgitud põhjustel ei arvesta. Kostja II kinnitas telefoni soetamise fakti, kuid ei pidanud kulu täies ulatuses põhjendatuks. Kohus märgib, et kuivõrd mobiiltelefoni saab soetada ka oluliselt vähema raha eest, umbes 200 euroga, loeb kohus mobiiltelefoni soetamise kulu põhjendatuks 200 euro ulatuses.
21.2.Alates 09.09.2023 nõuab hageja kostjalt I elatist 450 eurot kuus. Kostja II põhjendab elatise nõude suurendamist lapse omaette elama asumisega. Kostja I vaidleb elatise suurendamisele vastu, viidates, et tema ei ole lapse omaette elama asumisega nõustunud. Kohus märgib, et kostja II ei ole tõendanud vanemate kokkulepet lapse eraldi elama asumise kohta. Kohtule ei nähtu ka, et selleks esines tungiv vajadus. Hageja on alaealine ja vajab eelduslikult vanema järelevalvet. Seega ei ole elatise suurendamine seoses lapse omaette elama asumisega põhjendatud.
21.3.Eelnevat arvestades on perioodi 24.07.2023–10.12.2023 (140 päeva) elatis kokku 1628,20 eurot (140 × 11,63). Sellest tuleb maha arvata mobiiltelefoni ostu kulu mõistlikus ulatuses, s.o 200 eurot. Seega saab nimetatud perioodi eest kostjalt I välja mõista elatisesumma 1428,20 eurot.
21.4.Arvestades, et lapse isa juures elamises ja isalt ülalpidamise saamises perioodil 11.12.2023–01.05.2024 ei ole vaidlust, ei ole hageja nõue kostja I vastu selle perioodi osas põhjendatud. Kohtu hinnangul on oluline see, kus laps sel perioodil reaalselt viibis ja kes teda ülal pidas, mitte see, kus oli tema elukoht ning kui suures proportsioonis on üks või teine vanem last hagiavalduses I hõlmatud pikema erioodi jooksul ülal pidanud. 2. mai 2024 osas pole üheselt selge, kui kaua laps sel päeval ühelt või teiselt vanemalt ülalpidamist sai. Kohus loeb, et mõlemad vanemad andsid sel päeval lapsele vahetult ülalpidamist ning elatise nõue kummagi kostja vastu pole selle päeva osas põhjendatud.
22.Alates 02.05.2024 elab laps poolte seisukohtadest nähtuvalt Eestis ema üüritud korteris kas omaette või koos emaga. Kostja I ei ole väitnud, et pärast seda oleks ta kostjale II teinud elatise makseid, kuid on välja toonud 02.05.2024 ülekannete (nn toiduraha) tegemise 135 euro ulatuses lapse kontole (dtl 549–550) ja treeningutega seotud kulutused 680 eurot (dtl 551– 552), mis hõlmavad nii trenni kui ka treeninglaagri kulusid. Kostja II selgitas, et maikuus käis laps trennis, kuid alates juunist enam mitte, kuna sai vigastuse, mistõttu ei läinud laps ka laagrisse (dtl 564–565). Kostja I väitel ta ei teadnud, et laps laagrisse ei läinud (dtl 565). Kohtu hinnangul ei ole treeningute ja laagriga seotud kulutused täies ulatuses põhjendatud, kuivõrd kostja I ei kooskõlastanud neid enne kulutuste kandmist teise vanema ja lapsega. Vastasel juhul oleks saanud ära hoida kulutuste tegemise aja eest, mil laps tegelikult trennis ega laagris ei käinud. Kohus loeb põhjendatuks kulutused treeningutele 210 euro ulatuses. Ülekandeid lapsele 135 euro ulatuses ei ole vanemate vahel kooskõlastatud ja maksekorraldustelt ei selgu, milleks raha üle kanti. Kohus loeb selle summa lapsele kantud taskurahaks, mis elatisest mahaarvamisele ei kuulu. 11 (14)
2-23-10508
23.Alates 24.07.2023 kuni otsuse tegemiseni (sh 2024. a oktoobrikuu elatis) saab kostjalt I hageja kasuks välja mõista 3334,86 eurot (elatis perioodi 24.07.2023–10.12.2023 eest 1428,20 eurot + elatis perioodi 3. mai 2024 kuni oktoober 2024 eest 2116,66 eurot – 210 eurot).
24.Kuivõrd 01.10.2024 kohtuistungil poolte esitatud selgituste kohaselt jääb laps elama ema juurde ema ülalpidamisele, on põhjendatud rahuldada ka edasiulatuv elatisenõue. Kuivõrd ema kannab edaspidi ka lapse treeningutega seotud kulud (50 eurot kuus – dtl 500), lisandub 349 eurole ka pool sellest kulust, s.o 25 eurot. Edasiulatuva elatise summa, mis tuleb kostjalt I välja mõista, on seega 374 eurot. Elatise nõue kostja II vastu
25.13.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt II perioodi eest 15.02.2024–02.05.2024 elatise tasumist 929 eurot kuus ning tagasiulatuvalt perioodi 11.12.2023–14.02.2024 eest 2006,93 eurot. Hagiavalduse II kohaselt olid hageja ülalpidamiskulud kostja I juures elamisel ühes kuus järgmised: toit 450 eurot, eluase 500 eurot, treeningud 510 eurot, riided-jalanõud 100 eurot, meelelahutus 50 eurot, transpordikulud 150–155 eurot (rolleri üür ja kütus kokku 155 eurot, perioodil 24.02.–24.03.2024 auto üür ja kütus ca 150 eurot). Lisaks on kostja I kandnud perioodil 11.12.2023–14.02.2024 lennupiletite kulusid kokku 1171,51 eurot, sh lend Tallinnast Balile 671,51 eurot, lend Balilt Taisse 150 eurot, lend Taist Usbekistani 350 eurot, lend Usbekistanist Riiga 363,15 eurot, Riiast Eestisse 150 eurot, Eestist Taisse 485,92 eurot. Seega on kulutused transpordile ühes kuus keskmiselt 328 eurot.
26.Kohus märgib, et reisimisega seotud kulud on tingitud kostja I enda valikutest ning nende kulude nõudmine teiselt vanemalt ei ole põhjendatud. Kostja I ei ole ka tõendanud, et Tais on toidu- ja eluasemekulud Eestiga võrreldes oluliselt kõrgemad. Tõendamata on ka suur osa treeningute kuludest ning rolleri üüritasu. Üüriauto kulu lapse sõidutamiseks on luksuskulutus, mille väljamõistmine teiselt vanemalt ei ole samuti põhjendatud.
27.Kostja II taotleb tema vastu esitatud elatisenõude rahuldamata jätmist või alternatiivselt elatise väljamõistmist miinimumsummas, viidates vanemate erinevale varalisele seisundile. PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt RKTKo 09.06.2017, nr 3-2-1-35-17, p 22). Lapse elatise vaidlustes peab kohus analüüsima mõlema vanema varalist seisundit ja võimet teenida sissetulekut (vt RKTKo 17.01.2018, nr 2-16-135, p 13). Kostja I Tais tehtud kulutuste ulatuse põhjal on ilmne, et kostja I majanduslik seisund on väga hea. Kostja II on viidanud, et talle kuulub küll äriühing X, kuid kuna ettevõte ei ole kasumlik, ei teeni ta töötasu. Kostjale II ei kuulu kinnistuid, väärtpabereid ega väärtpaberikontosid ning ta ei teeni üüri- ega renditulu (dtl 379). Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada hageja vanemate erinevat majanduslikku seisu, kuid see ei ole sedavõrd erinev, et elatisenõude kostja II vastu saaks jätta täielikult rahuldamata või mõista kostjalt II välja elatise miinimumsummas. Kostja II pangakontode väljavõtetelt (dtl 417–464 ja 475–479) nähtuvaid ülekandeid, laekumisi ja kulutusi ning kostja II kasutuses olevaid sõidukeid (2020. a Audi A3 Sportback (liisitud) ja 2010. a Porsche 911 Carrera S (kostja II on omanik)) arvestades ei ole põhjust järeldada, et kostja II oleks majanduslikes raskustes. Arvestades kostja II haridust 12 (14)
2-23-10508 (kõrgem) ja töökogemust (dtl 384), on kostja II kohtu hinnangul võimeline teenima piisavalt suurt töötasu, et maksta elatist vähemalt 374 euro ulatuses.
28.Kostja II on 03.06.2024 seisukohas märkinud, et lapsetoetust 80 eurot kuus sai isa oma avalduse esitamisel perioodil 01.02.–21.05.2024 (kokku 320 eurot). Kuivõrd laps viibis Tais vähem kui viis kuud ning isa on saanud lapsetoetust nelja kuu eest, jääb elatise summa samaks, mis on edasiulatuv elatis kostja I vastu esitatud nõude puhul, s.o 374 eurot.
29.Kostja II on välja toonud, et perioodil 11.12.–01.05.2024 kandis ta lapse huvides kulusid 786 euro ulatuses (dtl 501). Nimelt on kostja teinud lapsele ülekandeid 240 euro ulatuses (dtl 333) ning kandnud erakooliga seotud kulusid 596 eurot (dtl 334). Kohtu hinnangul ei saa lapsele tehtud ülekandeid pidada elatise tasumiseks, vaid tegemist on taskurahaga (s.o rahaga, mida laps võis kulutada oma äranägemise järgi), mida kohus elatise summast maha ei arvesta. Kostja I vaidles 22.02.2024 istungil erakooli kuludele vastu, väites, et kaugõppe osas kostja II temaga kokkulepet ei teinud ning laps tegelikult ei õppinud (dtl 258). Samas ei õppinud laps sel ajal ka mõnes Tai koolis, mille kulud oleksid kostja I sõnul olnud veelgi kõrgemad – 1000 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei saanud detsembris 2024, mil laps A erakooli nimekirja kanti, pidada kooliga seotud kulusid põhjendamatuks, kuna see võimaldas lapsel jätkata hariduse omandamist Eesti koolis ning kulud olid ka madalamad kui Tai koolis õppimisel. Seega saab õppemaksu kulud 596 eurot kostjalt II nõutavast elatisest maha arvata.
30.Hageja nõue kostja II vastu on seega perioodi 11.12.2023–01.05.2024 (143 päeva) eest kokku 1214,21 eurot ((143 × 12,47) – 596).
31.Kokkuvõttes kuuluvad mõlemad hagid rahuldamisele osaliselt. Kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud elatis kokku 5121,31 eurot (s.o tagasiulatuvalt perioodi 24.07.2022–23.07.2024 eest 1786,45 eurot ja alates 24.07.2023 kuni otsuse tegemiseni 3334,86 eurot) ning edasiulatuv elatis alates 1. novembrist 2024 374 eurot kuus. Kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi 11.12.2023–01.05.2024 eest 1214,21 eurot. Ülalpidamise nõuded ei ole tasaarvestatavad (võlaõigusseaduse § 200 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
33.Kostja II on taotlenud menetluskulude kostja I kanda jätmist. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud üldreeglist kõrvale kalduda. Kostjat I ei saa pidada pahatahtlikuks. Vanematel on olnud erimeelsused selle osas, kuidas tuleks hageja ülalpidamiskulusid kanda ja milliseid vanema tehtud kulusid saab lugeda ülalpidamiskuludeks. Mõlemad hagid kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda nende rahalist suurust kindlaks määramata.
13 (14)
2-23-10508
(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.