Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Määruse tegemise aeg ja koht
17.10.2024. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-24-13174
Tsiviilasi
L.Y hagi F.N-i vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: L.Y (isikukood XXX ); Kostja: F.N (isikukood XXX );
Kohtuistungi toimumise aeg
Asja lahendamine kirjalikus menetluses
Rahuldada L.Y hagi F.N-i vastu abielu lahutamiseks. Lahutada L.Y ja F.N-i abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxxx Maavalitsuses. Taastada abielu lahutamisel L.Y abielu eel kantud perekonnanimi K. . Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
poolte
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.
L.Y (edaspidi ka hageja) esitas 31.08.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse F.N-i (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xxxxxxxxxxx Maavalitsuses. Hageja soovib abielu lahutada, kuna nende abielulised suhted kostjaga lõppesid 2021.a detsembris ja sellest ajast saati on nad elanud eraldi. Hageja väitel proovis ta lahutada abielu ka perekonnaseisuametis, aga kostja ei ilmunud lahutuse päeval kohale ja ei anna lahutust vabatahtlikult.
kinnitas, et elavad hagejaga eraldi juba alates 2021.a detsembrist. Kostja kinnitas, et ei soovi asjas kohtuistungi pidamist.
Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Hagiavaldusest ja rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud xxxxxxxxxxx Maavalitsuses. Kohus jõudis hageja hagiavalduse ja kostja vastuse põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam juba alates 2021.a detsembrist ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus, mistõttu ei pea kohus vajalikuks poolte suulist ärakuulamist kohtuistungil. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Hageja taotlusel taastab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks K. .
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.