2-24-11819
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Alan Biin
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-11819
Tsiviilasi
X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Danil Lipatov (Õigusbüroo PROGRESSOR; e-post: [email protected]); Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: Hanna Kivirand (e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
17.10.2024 kohtuistung
Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates. 1(2)
2-24-11819 Hageja nõue 02.08.2024. a esitatud ja 10.09.2024. a täiendatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid X ja Y xx.xx.xxxx. a Brasiilias abielu. Pooltel sündis xx.xx.xxxx. a tütar W. Poolte kooselu on lõppenud ja alates 2024. a aprillist elavad pooled eraldi, poolte ühine tütar elab koos kostjaga. Hageja ei pea võimalikuks abielusuhete taastamist ja palub abielu lahutada. Kostja vastus Kostja esitas 11.10.2024. a hagile vastuse, milles kinnitas, et poolte kooselu lõppes 2024. a aprilli lõpus ning et ta on nõus abielu lahutamisega ja ei näe võimalust abielu taastamiseks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 1 p 1 järgi on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. TsMS § 102 lg 2 p 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamisele sama seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 1 sätestab, et abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hagiavalduse esitamise ajal elasid mõlemad abikaasad Eesti Vabariigis. Kostja oli vastuses hagiavaldusele nõus, et lahutusmenetlusele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Sellest tulenevalt saab Harju Maakohus käesolevas abielu lahutamise asjas teha lahendi. Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled abiellusid xx.xx.xxxx. a. Poolte kooselu lõppes 2024. a aprillis, pooled elavad eraldi. Hageja ei pea abielusuhete taastamist võimalikuks ja kostja sellele vastu ei vaidle, ei pea abielu taastamist võimalikuks ning on nõus abielu lahutamisega. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.