H. I. R. hagi S.-T. R. ja L. M. vastu elatise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
H. I. R. (isikukood XXX, viibimiskoht: XXX)
Hageja seaduslik esindaja (eestkostja):
Jõhvi Vallavalitsus (registrikood 75033483, postiaadress: Kooli 2, Jõhvi, e-post: [email protected])
Kostjad:
S.-T. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX, tel. XXX) L. M. (isikukood xxx, elukoht: xxx, viibimiskoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada H. I. R. hagi osaliselt.
2.Välja mõista S.-T. R.lt elatis poja H. I. R. kasuks alates 01.07.2024.a igakuise elatusrahana 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 72 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni poja täisealiseks saamiseni s.o xxx.a. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.
3.Välja mõista L. M.lt elatis poja H. I. R. kasuks alates 01.07.2024.a igakuise elatusrahana 100 (ükssada) eurot kuni poja täisealiseks saamiseni s.o xxx.a.
4.Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KROD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt peatati Viru Maakohtu 22.05.2024 määrusega tsiviilasjas 2-2312918 S.-T. R. ja L. M. (M.) isiku- ja varahooldusõigus alaealise lapse H. I. R. suhtes kuni peatamise aluse asjaolude äralangemiseni. Vanemate hooldusõiguse peatamise ajaks on H. I. R. eestkostjaks määratud Jõhvi Vallavalitsus. Kohtumäärus jõustus 18.06.2024. Lapsevanemal on kohustus maksta elatist ka siis kui hooldusõigus puudub. PKS § 96 järgi ei mõjuta ülalpidamiskohustust muudatused hooldusõiguses. Eestkostjal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. H. I. R. on riiklikul ülalpidamisel, asendushooldusteenusel. Hageja esindaja palub kostjatelt välja mõista elatise miinimumsummas alates 18.06.2024 (tsiviilasjas 2-23-12918 lahendi jõustumisest).
KOSTJA L. M. VASTUS
2.Kostja L. M. esitas kohtule 10.07.2024 vastuse, milles märgib, et töötas perioodil 12.04.23- 31.10.23 VÕS lepingu alusel (Kaare 27 KÜ), töötasu oli 196,80 eurot (neto). Alates 03.11.2023 asus statsionaarsele rehabilitatsiooniteenusele X kus viibib kuni 13.08.2024. Alates 13.02.2024 on töötuna arvel Eesti Töötukassas ja talle on määratud töötutoetus perioodiks 20.02.24-15.11.24 (töötukassa otsus 23.02.2024 nr TT24-0011043). Toetuse päevamäär on 11.70 eurot. L. M. märgib, et on nõus hagis tooduga ja on nõus jõukohaselt panustama oma lapse H. I. R. ülalpidamiseks, kuid tema maksevõimekus on väga väike. Sissetulek on ainult töötu toetus ning kostjal on võlgnevusi täitemenetlustes kokku 13942,27 (sealhulgas ka elatisenõue 2705 eurot). Kohtutäiturid on talle avanud pangas kasutuslimiidi 410 eurot. L. M. lõpetab rehabilitatsiooniprogrammi X 13.08.24 ja Põhja- Tallinna Linnaosa Valitsus pakub talle eluasemeteenust (voodikohta) resotsialiseerimisüksuses, kuna tal endal puudub elamispind. Kostja teab, et voodikoha eest tuleb kuus tasuma hakata u 100 eurot. Plaanib esimesel võimalusel tööle asuda (alustab tööotsingutega juba keskuses) ja loodab, et see õnnestub. Mõistab, et on ise oma elu keeruliseks elanud (võlad jne) aga on astunud suure sammu, et oma elu muuta (läbides sõltuvushaigetele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi). Kostja palub kohtul arvestada tema raske majandusliku olukorraga.
3.Kostjale S.-T. R.le toimetas kohus avalduse koos lisadega kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Teade avaldati 05.09.2024.a. Teates selgitati kohtule vastamise kohustust. Kohtu määratud tähtajaks Kostja S.-T. R. vastust ega vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kotjale
kohtu käsutuses olevatel aadressidel (XXX alevik; e-post: xxx, xxx xxx) saadetud materjalid tagastati maakohtule.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. H. I. R. on S.-T. R. ja L. M. poeg (dtl 7). Viru Maakohtu 22.05.2024 määrusega peatati L. M. ja S.-T. R. isiku- ja varahooldusõigus alaealise lapse H. I. R. suhtes kuni peatamise aluse asjaolude äralangemiseni. Lapse eestkostjaks määrati Jõhvi Vallavalitsus (dtl 9-11). PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
6.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum)elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot (alates 01.04.2024.a.), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
- Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2023. aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2024.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot.
7.Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt miinimumulatuses (dtl 5). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Hageja seaduslik esindaja soovib elatist miinimumsummas (ehk 287,72 eurot), seega lapse vajadusi ei pea tõendama. 7.1 Kostja S.-T. R. ei ole hagile vastust esitanud, seega loeb kohus, et kostja on hagis toodud asjaolud ja nõude suuruse omaks võtnud. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et S.-T. R. töötab OÜ-s X juhtimiskonsultandina alates 25.02.2024 (dtl 160-162). Kinnistusraamatu andmetel S.-T. R.le kinnisvara ei kuulu. Transpordiameti liiklusregistri andmetel S.-T. R. nimele sõidukeid registreeritud ei ole (dtl 156-159). Kostja S.-T. R. suhtes on alustatud mitmed täitemenetlused, kohustuste jääk on ca 13 000 koos kohtutäiturite tasudega (dtl 73-155). Täitmata kohustuste olemasolu ei vabasta aga vanemat ülalpidamiskohustuse täitmisest alaealise lapse ees.
7.2 Kostja L. M. on kinnitanud, et on nõus tasuma igakuiselt poja ülalpidamiseks jõukohaselt (dtl 38), kuid tema maksejõudlus on väike. L. M. töösuhe xxx korteriühistus lõppes 31.10.2023.a. (dtl 165). Kinnistusraamatu andmetel L. M.le kinnisvara ei kuulu. Transpordiameti liiklusregistri andmetel L. M. nimele sõidukeid registreeritud ei ole (dtl 156159). Alates 13.02.2024 on töötuna arvel Eesti Töötukassas ja talle on määratud töötutoetus perioodiks 20.02.24-15.11.24 (töötukassa otsus 23.02.2024 nr TT24-0011043). Toetuse päevamäär on 11.70 eurot (dtl 60). L. M. vastusest tulenevalt on tal võlgnevused kohtutäituritele kogusummas 13942,27 (sealhulgas ka elatisenõue 2705 eurot) (dtl 56-57). L. M. esitatud konto väljavõttest tulenevalt makstakse kostjale igakuiselt töötutoetust 327,60 eurot.
7.3 Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvate põhjuste olemasolu, mis õigustaks elatise tasumist alla miinimummäära (PKS § 102 lg 2) kostja S.-T. R. kohtule esitanud ei ole. Ei ole esitanud ka tõendeid oma varalise seisundi kohta. Töötamise registri andmete kohaselt kostja S.-T. R. töötab OÜ-s X juhtimiskonsultandina alates 25.02.2024, millest kohus järeldab, et kostjal S.-T. R.l on olemas püsiv sissetulek. L. M. on töötuna arvel ning talle on määratud töötutoetus. Kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte ajavahemiku 10.07.2023 -10.07.2024.a. eest. Sissetuleku puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes elatise tasumiseks alla miinimummäära, kuid kohus arvestab siinkohal ka kostja osalemist /viibimist rehabilitatsiooniprogrammis Viljandi Haiglas, mistõttu võis võime ja võimalus tööjõuturul osaleda olla piiratud.
8.Võttes arvesse menetluses kogutud tõendeid, vanemate varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks mõista S.-T. R.lt välja elatis PKS § 101 sätestatud miinimummääras alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 1.07.2024 ning L. M.lt 100 eurot kuus alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 1.07.2024.a. Hageja on hagiavalduses taotlenud elatise väljamõistmist alates 18.06.2024 ehk alates vanemate hooldusõiguse peatamise ja lapsele eestkoste määramise lahendi jõustumisest, kuid kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest ehk alates 1.07.2024.a. Tagasiulatuva aja eest (kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist) võib õigustatud isik tulenevalt PKS § 108 nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. PKS § 108 kohaldamise eelduseid hageja esile toonud ei ole.
9.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.