Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10.11.2026, Jõgeva
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-26-22756
Tsiviilasi
X.P hagi M.G ja Z.T Li Z.T vastu elatise vähendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X.P (isikukood XXX, elukoht XXX-i, 49203 XXX), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja (e-post [email protected]); Kostja I: M.G (isikukood XXX, elukoht XXX-i, 49203
Kostja II: Z.T Li Z.T (isikukood XXX, elukoht XXX-i , 63415 XXX), Kostjate seaduslik esindaja C.J (isikukood XXX, elukoht XXX-i , 63415 XXX, e-post XXX)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistung
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. Menetluse käik Tartu Maakohtu menetluses on X.P hagi M.G ja Z.T Li Z.T vastu elatise vähendamise nõudes. Viru Maakohtu 11.09.2024.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-24-7591 mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis 180 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hagi kohaselt on asjaolud muutunud, sest alates 01.08.2026 elab kostja I hagejaga ning kostja II elab emaga. Seega on toimunud muutus ning isa peab last ülal vahetult. Pooled esitasid 09.11.2026 kirjalikult sõlmitud kompromissi elatise vähendamise osas, mille palusid kinnitada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik. Seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.