Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

kasuks seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatis (hagi esitamise ajal 260,33 eurot) alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning elatis tagasiulatuvalt alates 01.08.2022 kuni 30.06.2023 kummagi hageja kasuks 1965 eurot. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga ja veedavad isa juures vähem kui 7 päeva kuus. Kostja ülalpidamismaksed on olnud ebaregulaarsed. Hagejate ema sissetulek (netotöötasu 700 eurot, vara puudub) ei ole piisav hagejate vajaduste katmiseks.

MAAKOHTU LAHEND

Kostja on teatanud, et leidis töökoha 03.01.2024 ja esimene töötasu peaks laekuma veebruaris. Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ka ajal, mil ta on töötu, ja leidma töö, mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. Kostja selgitas kohtuistungil, et lõpetas tööl käimise väikese palga (400 eurot) tõttu. Asjaolu, et kostja ei soovi töötada väikese palga eest, ei ole elatise vähendamise või välja mõistmata jätmise alus. Elatise suuruse määramisel hindab kohus ka vanema võimalusi sissetulekut saada. Kostja on suuteline sissetulekut teenima. Kostja on välja toonud, et 01.08.2022 kuni 30.06.2023 oli tema keskmine sissetulek 798 eurot kuus (sh töötasu). Hagejate seaduslik esindaja on enda netotöötasuks nimetanud 700 eurot kuus. Kostja on oma igakuisteks kohustusteks märkinud eluasemelaenu 110 eurot ja kommunaalkulud 90 eurot. Kulud eluasemele on ka hagejate seaduslikul esindajal, kes on taganud lastele eluaseme ja kõik muu vajaliku. Seega on kostja sissetulek olnud tagasiulatuva nõude perioodil suurem kui hagejate seaduslikul esindajal, mistõttu ei saa olla õigustatud vanemate oluliselt erinev panus laste ülalpidamisse. Kostjal oli osaline töövõime 15.01.2022 kuni 14.01.2023. Kostja on ka osalise töövõime perioodil teeninud sissetulekut, mis on suurem hagejate ema töötasust. Hagejate seaduslikul esindajal vara puudub. Kostjal on korteriomand Jõgeva maakonnas X. Seega on kostja varaliselt paremas olukorras. Kostja ei kasuta korterit eluasemena ega ole seal lastega pikemalt aega veetnud. Töötamise registri andmetel töötab kostja alates 16.01.2024 OÜ-s XXXXXX mööblitislerina. Töötamise asukohaks on XXX-i, kus on ka kostja elukoht. Kostjal ei ole teisi alaealisi ülalpeetavaid, kes elatise väljamõistmisel miinimumsummas osutuksid vähem kindlustatuks kui hagejad. Arvestades PKS § 102 lg-tes 1, 2 sätestatut, peab vanem last ülal pidama kogu oma vara, mitte üksnes sissetulekute arvel. Eeltoodust tulenevalt ei esine kohtu hinnangul mõjuvat põhjust, miks tuleks hagejate elatist vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kummalegi hagejale alates 24.07.2023 väljamõistetavaks miinimumelatiseks on 260,33 eurot kuus. Kostja maksis viimati elatist 2023. a märtsis 400 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejate ema korduvalt püüdnud kostjaga kohtuväliselt elatise maksmises kokku leppida. Arvestades, et kostja on perioodil 2022. a august kuni 2023. a märts tasunud hagejatele elatist 1070 eurot, hagejad on kostjalt enne hagi esitamist elatist nõudnud ning kostja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust elatise maksmisest keeldumiseks, ei leidnud kohus, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt oleks kostja ülalpidamiskohustust arvestades ebamõistlikult koormav. Kohus ei nõustunud hagejate tagasiulatuva elatise arvestusega. Lähtudes PKS § 101 lg-test 3, 4, 5 saab tagasiulatuva elatisenõude suurus perioodil 01.08.2022 kuni 30.06.2023 olla hageja kohta 2566,11 eurot. Kostja on tasunud sel perioodil kummalegi hagejale elatist 1070 eurot, 2566,11 – 1070 = 1496,11 eurot. Lisaks arvestas kohus perioodi 01.08.2022 kuni 30.06.2023 ülalpidamiskohustuse täitmiseks kostja poolt 19.09.2022 kuni 03.02.2023 Jõgeva Vallavalitsusele tasutud 526,70 eurot, kuna hagejad ei ole tõendanud oma väidet, et tegemist on enne 2022. a augustit tekkinud võlaga. Seega mõistis kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja perioodi 01.08.2022 kuni 30.06.2023 eest elatise 1232,76 eurot (1496,11 – 526,70 ÷ 2). Kostjal on õigus tasuda tagasiulatuv elatis kokku 2465,52 eurot ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuine makse vähemalt 205,46 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

taotluse vähendada hagejatele 24. juulist 2023 kuni 11. veebruarini 2024 tasumisele kuuluvat elatist 50% võrra, ning osaliselt osas, millega määrati kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta tagasiulatuv elatisenõue rahuldamata, rahuldada kostja taotlus vähendada 24. juulist 2023 kuni 11. veebruarini 2024 tasumisele kuuluvat elatist 50% võrra ning määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub välja mõistetava summa (v.a igakuine elatis) igakuiste osamaksetena 100 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on tagasiulatuv elatisenõue põhjendamatu. Kostja ei ole pahatahtlikult elatise tasumise kohustust rikkunud. Kostja sissetulek oli perioodil 01.08.2022 kuni 30.06.2023 keskmiselt 798 eurot kuus. Kostja igakuised kohustused on 200 eurot (laen 110 eurot, kommunaalkulud 90 eurot). Kostjale pärast laenu ja kommunaalkulude tasumist ning toidu ostmist alles jäänud summa ei võimaldanud tasuda miinimumelatist. Väike sissetulek ei ole tingitud kostja mugavusest ja valikutest: a) kostjal on osaline töövõimetus seljavigastuse tõttu, mis seab töökohtadele suured piirangud; b) kostjal on põhiharidus; c) kostjal ei ole autojuhilube ega raha puudumise tõttu ka võimalust lähimas tulevikus autokooli minna; d) kostja elab maapiirkonnas (XXXXXX küla, XXX), kus ei ole töökohti ega adekvaatset ühistranspordiühendust piirkondadega, kus oleks võimalik tööd leida. Kostja leidis töökoha 03.01.2024. Tagasiulava nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Võttes arvesse, et hagejate seaduslik esindaja on oma sissetulekuks teatanud 700 eurot kuus, ei ole hagejate emal kahju tekkimine kohtu välja mõistetud summas eluliselt usutav. Maakohus on jätnud täielikult hindamata nii hagejate toonased vajadused kui ka kostja ülalpidamisvõime. Kohtu järeldus, mille järgi on kostja majanduslik olukord parem kui hagejate emal, ei põhine ühelgi tuvastatud asjaolul ega tõendil. Hagejate ema ei ole enda ega laste kulusid välja toonud. Lisaks tuli hagejatel tõendada, et hagejate seaduslik esindaja on kostjalt enne hagi esitamist ülalpidamiskohustuse täitmist järjepidevalt nõudnud. Hagejad ei ole selle asjaolu kinnituseks ühtegi tõendit esitanud. Tagasiulatuva nõude rahuldamine asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus on tuvastanud, et kostja keskmine sissetulek oli 798 eurot kuus ja alates 2023. a jaanipäevast kuni 16.01.2024 oli kostja töötu. Kostja töötasu on 800–900 eurot kuus. Kostjal tuleks maakohtu lahendi järgi tasuda hagejatele hagi esitamisest kuni 01.02.2024 elatist 3262,80 eurot. Kui kostja tasub igakuiselt elatist (mida kostja on veebruarikuust teinud), jääb kostjale töötasust alles 279,34–379,34 eurot kuus. Ei ole võimalik väita, et kostjale on jõukohane tasuda samal ajal veel elatisevõlg kokku 5728,32 eurot (3262,80 + 2465,52); 2) jättis maakohus kostja taotluse perioodi 24.07.2023 kuni 11.02.2024 elatise vähendamiseks 50% võrra ebaõigesti rahuldamata. Kostjal ei olnud võimalik sel perioodil temast sõltumatutel põhjustel elatist maksta. Kostja oli töötu ja ainsaks sissetulekuks oli töötu abiraha 270-290 eurot kuus. Pärast eluasemelaenu (110 eurot) ja kommunaalkulude (90 eurot) tasumist jäi kostjale 70–90 eurot kuus. Kostja võimalused tööd teha on ülaltoodud põhjendustel äärmiselt piiratud, millest tulenevalt ei saa kuuekuulist tööotsingu perioodi pidada ülearu pikaks; 3) tuleb kostja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldada täies ulatuses. Kostjale jääb pärast igakuise elatise tasumist 279,34–379,34 eurot, mistõttu ei ole tal võimalik tasuda lisaks jooksvale elatisele kuus rohkem kui 100 eurot.

1) on hagejad nõudnud tagasiulatuvat elatist miinimummääras, millisel juhul ei pea laste vajadusi tõendama. Vanem peab last ülal pidama kogu oma vara, mitte üksnes sissetulekute arvel. Kostjale kuulub kinnisvara, mida ta ei kasuta elukohana. Kostja saaks kinnisvaralt tulu teenida või selle võõrandada ja hagejatele võla tasuda. Kohus on tagasiulatuva elatise tasumise ajatamisel võtnud proportsionaalselt arvesse nii kostja kui hagejate huve; 2) asjaolusid, mis tingiksid miinimumist väiksema elatise väljamõistmise, ei esine. Asjaolu, et kostja ei pidanud vajalikuks kohtumenetluse ajal hagejatele ülalpidamist anda, mistõttu on kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud arvestatav võlg, ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Hagejad on tõendanud, et kostjal ei ole rahalisi raskusi, vaid kostja leiab rahalisi vahendeid enda tarbeks, sh meelelahutuseks, kuid ei ole mõistnud hagejate ülalpidamise vajadust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Õige on kostja väide, et hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nad on kostjalt enne hagi esitamist ülalpidamiskohustuse täitmist nõudnud (hagiavalduse lisana 1 on märgitud „Elatise küsimist tõendav kirjavahetus“, kuid nimetatud kirjavahetust ei ole hagile lisatud). Tõenditest nähtuvalt oli kostjal alates 15.01.2022 kuni 14.01.2023, s.o ca pool ajast, mille eest hagejad tagasiulatuvalt elatist nõuavad, tuvastatud osaline töövõime (dtl 112). Kostja väitel oli tema keskmine sissetulek tagasiulatuva nõude perioodil 798 eurot kuus (dtl 103), sh töötasu ja töövõimetoetus. 06.07.2023 on kostja võetud Eesti Töötukassas töötuna arvele (dl 46) ja tema sissetulekuks jäi vaid töötutoetus, kostja väitel 270–290 eurot kuus, mida kinnitab ka kostja pangakonto väljavõte – 2023. a augustis on töötutoetus olnud 295,40 eurot (dtl 52). Kostja kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli töölt lahkumise põhjuseks töötasu vähenemine 400 eurole kuus (dtl 87). Kostja väidet kinnitab pangakonto väljavõte (dtl 44), kust on näha, et alates aprillist on kontole laekunud töötasu oluliselt vähenenud – märtsi töötasu on olnud 400 eurot, aprilli töötasu 564 eurot ja mai töötasu 400 eurot, mis jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära. Uus töökoht õnnestus kostjal leida kuue kuu pärast, 2024. a jaanuaris – kostja väitel leidis ta töökoha 03.01.2024; töötamise registri andmetel on kostja tööle asunud 15.01.2024 OÜ-s XXXXXX mööblitislerina (dtl 136). Oma töötasuks on kostja teatanud 800–900 eurot kuus, mida kinnitab täiendavalt esitatud pangakonto väljavõte. Kostja lõpetas hagejatele elatise maksmise 2023. a aprillist, perioodil 2022. a augustist kuni 2023. a märtsi lõpuni on kostja hagejate ülalpidamises igakuiselt teatud määral siiski osalenud – teinud ülekande hagejate ema kontole või tasunud Jõgeva Vallavalitsusele hageja R.S.-i lasteaiatasu võlga (ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, millise konkreetse kuu tasumata lasteaiatasuga tegemist oli, on praegusel juhul põhjendatud lugeda nimetatud ülekanded hageja põhjendatud kulude katteks tehtud kulutusteks, s.o hagejaga seotud võlgnevuse tasumiseks). Hagejad on 09.08.2024 kohtule teatanud (ja lisanud vastava väljavõtte kinnistusraamatust), et kostja on 12.03.2024, s.o peale maakohtu otsuse tegemist, võõrandanud talle kuulunud korteriomandi Jõgeva maakonnas X (registriosa nr XXXXXXXX). Ringkonnakohus pidas hagejate teadet arvestades vajalikuks koguda asjas täiendavaid tõendeid ning võtab asja juurde kostja ja A. J.S.-i vahel 12.03.2024 sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingust nähtuvalt on kostja 12.03.2024 müünud korteriomandi A. J.S.-ile hinnaga 1000 eurot. Kostja selgitas ringkonnakohtu nõudel korteri müügi asjaolusid. Kostja väitel loobus ta korterist, sest see tekitas lisa väljaminekuid. Tühjalt seisnud korterit tuli kütta ja kütteperioodil ulatusid küttearved 300 euroni. Korteri gaasiküttesüsteem oli vigane ja soe vesi puudus. Korteri ostis kostja õde nende vanematele, kellel pole talvel enam võimalik oma praeguses elukohas elada. Uus omanik maksis ära võla korteriühistule ning laskis korda teha küttesüsteemi. Korteri ostuks võetud laenu maksab endiselt kostja (see nähtub ka pangakonto väljavõttelt).

Seega korteri võõrandamine kostja varanduslikku olukorda oluliselt ei parandanud. Kõike eeltoodut arvestades on kostja ülalpidamisvõime ringkonnakohtu arvates selline, et tal puuduvad vahendid tasumaks lisaks kahele lapsele igakuiselt miinimumsuuruses elatise maksmisele ja temalt alates hagi esitamisest välja mõistetava elatise, mille osas on tal tekkinud pooleaastane võlgnevus (mille suuruse osas võtab ringkonnakohus seisukoha järgmises punktis), tasumisele veel ka tagasiulatuvat elatisevõlga perioodi 01.08.2022 kuni 30.06.2023 eest. Seega tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda ning ei täidaks enam oma eesmärki.

sotsiaalmeedia fotot (kaks nendest dateeritud 2022. a augustiga) seda piisavalt ei tõenda. Täiendavalt asja juurde võetud kostja pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2024 kuni 05.09.2024 kohta kinnitab, et kostja sissetulekud on ka pärast 2024. a alguses töökoha leidmist kahe lapse ülalpidamiskohustust arvestades tagasihoidlikud. Eespool on ringkonnakohus leidnud, et ka 12.03.2024 toimunud korteriomandi müük ei parandanud kostja majanduslikku olukorda oluliselt. Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja alates 24.07.2023 kuni 31.12.2023 elatise 130,17 eurot kuus, s.o kummalegi lapsele kokku 684,45 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.