KK avaldus alaealise lapsele XX kooli valimiseks otsustusõiguse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.06.2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja KK (lapse isa) (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kaie Mandel määruskaebuse menetlemisel Puudutatud isik XX (laps) (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja Marika Jaanson Puudutatud isik MM (lapse ema) (isikukood xxxxxxxxxx) Eestkosteasutus Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Helja Eomois Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Julia Vernikova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.06.2024. a määrus muutmata.
2.Jätta MMi määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosalisete endi kanda, v. a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Menetluskulud määrab maakohus rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.KK (lapse isa) esitas 15.02.2024 Harju Maakohtule avalduse MMi (lapse ema) vastu XXele (laps, tütar) kooli valimiseks otsustusõiguse saamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt lõppes 2019. a suvel vanemate kooselu. Vanematel on lapse koolivaliku osas erimeelsus. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx määrati, et lapse ja vanemate vahelise suhtluskorra kohaselt veedab laps kummagi vanemaga võrdse osa ajast. Vanemad on seda määrust täitnud. Määrus pole lapse ema edasikaebuse tõttu küll jõustunud, kuid kehtib ning kuulub viivitamata täitmisele.
1.2.Laps on viimase aasta jooksul elanud nädala kaupa kummagi vanema juures – ühe nädala isa juures Xxxxxxxxxx ning ühe nädala ema juures Yyyyyyyyy. Laps on sellise elukorraldusega harjunud. Lapse emapoolne poolvend käib Xxxxxxxxx Gümnaasiumis. Isa arvates võiks lapse panna tema vennaga samasse kooli, kuna see kool jääb asukoha mõttes vanemate elukohtade vahele. Lapsel on võimalik liikuda mõlema vanema elukohast kooli ja tagasi ühe ja sama bussiga ning bussisõidule kuluv aeg on mõistliku pikkusega. Kui laps ei saa asuda mingil põhjusel õppima Xxxxxxxxx Gümnaasiumisse, peab isa mõistlikuks valida lapsele kool, mis asub mõlema vanema elukohast mõistlikul kaugusel sellise arvestusega, et lapsel oleks mugav mõlema vanema elukohast kooli minna ja sealt tagasi tulla. Xxxxxxxxx Gümnaasium on hea tasemega kool. Lapse ema on pidanud seda kooli aastaid oma lastele sobivaks. Üks vanematest lastest on selle kooli lõpetanud ning teine õpib seal. Lapse jaoks on kool tuttav, kuna ta on käinud seal oma vanemate vendadega seotud kooliüritustel ning isaga mänguväljakul mängimas.
1.3.Ei ole õige tekitada lapsele koolivalikuga olukorda, kus talle muutuks ühe vanema juurest kooli ja sealt tagasi koju liikumine ebamõistlikult koormavaks. Igale lapsele on esimesse klassi astumine suur elumuutus. Kui lapse jaoks on kodu ja kooli vahel liikumine koormav, põhjustab see lisastressi. Ebamõistlik on eeldada, et vanemad transpordivad last autoga igapäevaselt kooli ja koju. Kool lõpeb algklassides juba kell 12.00 või 13.00 paiku. Vanemad on sel ajal tööl. Menetlusosaliste seisukohad Lapse ema seisukoht
2.Lapse ema vaidles isa avaldusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Lapse isa ei osalenud lapse eelkooli valimisel ning ei pakkunud välja ühtegi alternatiivset eelkooli. Lapse ema saatis lapse isale 2023. a kevadel teabe eelkooli kohta. Lapse isal oli võimalik lapse koolivaliku peale mõelda rohkem kui aasta. Lapse isa hakkas sellega tegelema alles paar päeva enne koolikatseid. Lapse isa ei andnud last lapse emale üle, et lapse ema saaks lapse koolikatsetele viia. Laps on avaldanud soovi minna õppima Tallinna Yyyyyyyyy Gümnaasiumisse, kus õpivad lapse parimad sõbrannad. Yyyyyyyyy Gümnaasium on rahvastikuregistri andmetel lapse elukohajärgne kool. Laps soovib tegelda iluuisutamisega, mida saab samuti teha kodu lähedal Tondiraba jäähallis, mis asub paari bussipeatuse kaugusel Yyyyyyyyy Gümnaasiumist. Eestkosteasutuste seisukohad
4.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja leidis, et lapse isa avaldus tuleb jätta rahuldamata. Esindaja leidis, et lapse isa on olnud lapse koolivaliku osas passiivne. Lapse ema on lähtunud koolivaliku osas lapse huvidest.
5.Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja leidis, et lapse huvides on senise elukorralduse säilimine ning seda hakkaks toetama lapse kooli asukoht, mis arvestab lapse vahelduvat
2-24-2609 elukohta. Lapse ema registreeris lapse ilma isa nõusolekuta Yyyyyyyyy Gümnaasiumisse. Laps peaks asuma õppima tema mõlema kodu kaugust arvestavasse kooli. Lapse esindaja seisukoht
6.Lapse esindaja sõnul on lapsel isaga lähedane suhe, isa tegeleb lapsega ning isal on valmisolek last koolitöödes aidata. Lapse esindaja kohtus lapse emaga ja selgitas välja ema seisukohad. Lapse esindaja kohtus lapsega lapse lasteaias. Laps väitis, et talle meeldib isa juures. Laps oli sõnaaher ning vastas enamikule küsimustest, et ei mäleta. Kooli teemal ei soovinud laps vestelda. Tundus, et tal ei ole kooli osas oma seisukohta. Lapse teada läheb ta Yyyyyyyyy Gümnaasiumisse, sest nii on ema talle rääkinud. See kool on ema kodule lähedal ning isa kodust kaugel. Isaga ei ole laps koolist rääkinud. Laps on avaldanud, et soovib õppida Yyyyyyyyy Gümnaasiumis. Ilmselt on lapse tahe emaga peetud vesltustest mõjutatud. Laps ei ole oma vanuse tõttu võimeline veel oma võimalikku kooliteed ema või isa kodust hindama. Samuti ei ole laps võimeline hindama teisi kooliga seotud olulisi asjaolusid. Lapse esindaja leidis, et lapse huvides on tema senise elukorralduse säilimine ning seda saab toetada kooli asukoht, mis toetab lapse vahelduvat elukorraldust. Esindaja hinnangul ei ole vanemad võimelised kooli osas kokkuleppele jõudma. Lapse esindaja toetas lapse isa avaldust, kuna isa soovitud koolist on lapsel võimalik ühe transpordivahendiga mõlema vanema koju jõuda.
7.Maakohus kuulas 14.05.2024. a istungil ära lapse vanemad. Lapse vanemad jäid oma varasemate seisukohtade juurde. Maakohus kuulas 23.05.2024 ära lapse. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 10.06.2024 a määrusega lapse isa avalduse otsustusõiguse saamiseks lapse koolivaliku määramise osas. Maakohus andis lapse isale ainuotsustusõiguse lapse koolivaliku osas. Muus osas säilib lapse vanematel ühine hooldusõigus. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v. a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on lapsele tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx määratud vahelduv elukoht. Vanemate erimeelsuses ei ole takistanud lapse ja vanemate vahelist suhtlust nädal ja nädal põhimõttel. Kuid vanemad ei ole kogu menetluse vältel suutnud leppida kokku koolis, kus laps alustab õppimist. Ärakuulamisel ei toetanud vanemad üksteise valikuid ning lapse emal puudus sisuline soov erinevaid lahendusi arutada. Lapse ärakuulamisel leidis kinnitust, et lapsel on head ja lähedased suhted mõlema vanemaga. Kuigi mõlemad vanemad soovivad lapsele parimat, ei käitu nad omavahelises suhtluses lapse huve arvestavalt. Seetõttu ei ole vanematel võimalik ühiselt lapse koolivalikut teha ning otsustusõigus tuleb koolivaliku osas anda lapse isale. Lapse isale otsustusõiguse andmist toetavad ka lapsele määratud esindaja ning Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta lapse isa avaldus lapsele kooli valimiseks otsustusõiguse saamiseks rahuldamata ning anda vastav ainuotsustusõigus lapse esimese kooliastme lõpuni lapse emale.
2-24-2609
9.1.Lapse ema hinnangul on maakohtul väärarusaam, et vanemad ei vaidle selle üle, et laps viibib nädala kaupa kummagi vanema juures. Lapsevanematel on selles küsimuses pooleli vaidlus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx.
9.2.Maakohus kuulas lapse isiklikult ära, et selgitada välja lapse tahe. Laps on oma arvamust kooli valimiseks selgelt väljendanud, kuid kohtulahendis ei olse selle kohta sõnagi. Laps on neljal korral menetluse ajal oma erinevatele ametiisikutele selgelt oma seisukohta avaldanud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole lapse enda arvamust otsuse tegemisel arvestatud. See on lapse soovide ja tahte vastane käitumine ning läheb seadusega vastuollu. Põhjendamatu on isa seisukoht, et lapsel pole oma arvamust. Maakohus ei põhjendanud, miks lapse enda selgelt väljaöeldud seisukoht ei vasta lapse huvidele.
9.3.Maakohus jättis tähelepanuta ka lapse isa pahatahtliku käitumise ning lapse haridust ja huviharidust takistava tegevuse, millega lapse isa võttis lapselt võimaluse asuda õppima Tallinna kesklinnas asuvasse Wwwwwwwww Gümnaasiumisse, kus laps käis terve aasta eelkoolis. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud ema esitatud tõendeid. Maakohus ei arvestanud, et lapsele on 20.05.2024. määratud elukohajärgseks kooliks Tallinna Yyyyyyyyy Gümnaasium. Ema selgituse kohaselt ei nõutud temalt kooli valimisel teise vanema nõusolekut, seega ei rikkunud ema ühtegi seadust.
9.4.Lapse ema hinnangul ei teinud maakohus lapse huvidest lähtuvat lahendit. Maakohtu arusaam, et eelduslikult on vanematel õigus nõuda, et laps viibiks kummagi vanema juures võrdse aja, on väär. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult, kuid see ei tähenda vanemate lahuselu korral õigust suhelda lapsega võrdse aja jooksul.
10.Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
11.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 17.06.2024 seisukoha isa esialgse õiguskaitse taotlusele (11.06.2024 esitatud isa taotlus) ning leidis, et see tuleb rahuldada.
12.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja leidis, et lapse isale lapse kooli valimise otsustusõiguse andmine ei ole lapse huvides.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
14.Lapse isa esitas 08.08.2024 ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes anda talle kohtumenetluse ajaks lapse kooli valimiseks ainuotsustusõiguse. Ringkonnakohus rahuldas lapse isa taotluse esialgse õiguskaitse korras kooli valimiseks otsustusõiguse saamiseks 15.08.2024. a määrusega ning andis lapse isale esialgse õiguskaitse korras lapse koolivaliku osas otsustusõiguse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
16.Perekonnaseaduse (PKS) § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse
2-24-2609 teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Otsustusõiguse saamiseks (PKS § 119) saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada (vt RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 16). Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233/69, p 14).
17.PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud (vt ka RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708/82, p 16 ja seal viidatud lahendid) (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15).
18.Kolleegium märgib esmalt, et TsMS § 651 lg 1 järgi tuleb jätta tähelepanuta lapse ema menetluslik taotlus anda talle lapse kooli valiku ainuotsustusõigus, sest selle taotluse esitas esitas ta alles ringkonnakohtu menetluses. Küll saab kolleegium anda hinnangu lapse ema sisulistele väidetele. Kolleegiumi hinnangul lähtus maakohus asja lahendamisel lapse huvidest, arvestades otsustuse tegemisel, et lapsele on määratud vahelduv elukoht, lapsel on lähedased suhted mõlema vanemaga ning lapse isa lähtub lapse koolivaliku tegemisel lapse huvidest. Maakohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud, tuvastanud avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning neid nõuetekohaselt kaalunud. Kolleegium ei nõustu lapse ema etteheidetega, et maakohus ei ole arvestanud lapse arvamust, jättis lapse huvid arvestamata ning jättis lapse ema esiletoodud asjaoludele ja tõenditele hinnangu andmata.
19.Vastuseks lapse ema määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
19.1.Lapse ema väitel jättis maakohus tähelepanuta, et lapse elukohajärgseks kooliks määrati Yyyyyyyyy Gümnaasium. Ema väitel ei rikkunud ta üksi koolivaliku avaldust esitades ühtegi seadust, kuna teise vanema nõusolek ei olnud avalduse esitamisel vajalik. Kolleegiumi hinnangul ei oma see asjaolu tähtsust, kuna lapsele määrati elukohajärgseks kooliks Yyyyyyyyy Gümnaasium seetõttu, et lapse esmaseks elukohaks on rahvastikuregistris märgitud ema elukoht. Kuna lapse isa ema sellise valikuga ei nõustunud, siis pidi maakohus hindama, kas see vastab lapse huvidele. Maakohus leidis õigesti, et kuna lapsel on vahelduv elukoht, tuleb koolivaliku tegemisel arvestada lapse koolitee pikkust ja lihtsust ning seda, kui mugav tal on ühistranspordiga mõlema vanema elukohtade vahel liikuda. Isa väljapakutud kooli asukoht arvestas neid asjaolusid paremini ning seega vastas paremini ka lapse huvidele.
19.2.Kolleegium ei nõustu lapse ema seisukohaga, et maakohus ei arvestanud asja lahendamisel lapse arvamusega. Ema hinnangul on laps selgelt väljendanud, millisesse kooli ta soovib õppima minna. Toimiku materjalid ema seisukohti ei kinnita. Maakohus kuulas lapse ära. Lapse ärakuulamise protokollist (dtl 164), Mustamäe Linnaosa esindaja seisukohast (dtl 136-137) ja lapse esindaja seisukohast (dtl 196) nähtub, et laps ei soovinud kooli teemal arvamust avaldada ning tal polnud enda seisukohta, kuhu kooli ta sooviks minna.
19.3.Maakohus ei pidanud määrust tehes uuesti hindama, kas lapse huvides on suhelda kummagi vanemaga võrdsete ajavahemike kaupa. Maakohus võttis otsuse tegemisel õigesti aluseks hetkel kehtiva suhtluskorra.
19.4.Kokkuvõttes on maakohus teinud asjas lapse huve ja kehtivat suhtluskorda arvestava lahendi, mistõttu tuleb lapse ema määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata jätta.
2-24-2609
20.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda. Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.