Kohus Kohtunik Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik
Ärakuulamise aeg ja koht 14.05.2024 ja 23.05.2024 Tallinnas Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 10.00 eurot. Menetluse käik 15.02.2024 esitas N.R Harju Maakohtule avalduse otsustusõiguse saamiseks lapse Y.J-i koolivaliku määramise osas. 20.02.2024 määrusega võttis kohus avalduse menetluse. N.R-i avalduse kohaselt on Y.J-i vanemad X.O ja N.R. Vanemate kooselu lõppes 2019. aastal ning seejärel on vanematel olnud pidevalt erinevaid vaidlusi seoses lapsega. Harju Maakohus 06.04.2023 määrusega tsiviilasjas nr xxx määras kindlaks lapse ja vanemate vahelise suhtluskorra nii, et laps veedab viibib võrdselt kummagi vanemaga. Viidatud kohtumäärus ei ole jõustunud. Vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et laps viibib nädala kaupa kummagi vanemaga. Küll on aga vanematel jätkuv erimeelsus lapse koolivaliku osas. Isa leiab, et lapse ema ei saa ainuisikuliselt otsustada lapse koolivaliku osas ning panna lapse Tallinna K Gümnaasiumisse. Isa seda kooli ei toeta. Lapse kool võiks olla vanemate kodude keskel, nt Tallinna L Gümnaasiumis, kus õpib ka lapse vend. N.R palub anda talle ainuotsustusõigus lapse koolivaliku osas. Menetluskulud palub N.R jätta vanemate endi kanda. X.O isa avaldust ei toeta. Ta soovib, et laps alustaks kodulähedases Tallinna K Gümnaasiumis, kus alustavad kooliteed ka lapse sõbrad. Samuti on võimalik seal koolis käies aktiivselt tegeleda iluuisutamisega. Ema soovib oma lapsele parimat. Lapsele määratud esindaja leiab, et lapse huvides on, et tema senine elukorraldus säiliks ning seda hakkaks toetama lapse kooli asukoht, mis omakorda toetab lapse vahelduvat elukorraldust. Hetkel on lapse ema lapse registreerinud kooli ilma isaga arutamata ning isa on registreerinud lapse kooli, millele ei ole saanud ema heakskiitu, aga mis arvestab kõige enam lapse vahelduva elukoha kaugusega koolist ning ühtlasi tagab lapsele võimaluse saada osa mõlema vanema toetusest ja hoolitsusest. Vanemad ei ole suutelised kooli osas kokku leppima. Kui üks vanem käitub lapse osas kui ainuhooldusõiguslik isik ega arvesta, et lapsel on õigus ka tema teise vanema poolt pakutavale hoolele, kasvatusele ja ressurssidele lapse kooliteel, siis tema käitumine ja otsustused ei ole lapse huvidega kooskõlas ning otsustusõigus koolivaliku määramise osas peaks kuuluma vanemale, kes tagab lapse õiguste realiseerimise ning ei takista senist elukorraldust. Esindaja toetab isa avalduse rahuldamist. Tallinna Linnavalitsuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja isa avalduse rahuldamist ei toeta. Emal ei ole olnud võimalik passiivse isaga koostööd teha, mistõttu on ema valikud lähtunud lapse huvist. Tallinna Linnavalitsuse Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja leiab, et lapse huvides on, et tema senine elukorraldus säiliks ning seda hakkaks toetama lapse kooli asukoht, mis omakorda toetab lapse vahelduvat elukorraldust. Hetkel on lapse ema lapse registreerinud kooli ilma isaga arutamata. Kui üks vanem käitub lapse osas kui ainuhooldusõiguslik isik ega arvesta, et lapsel on õigus ka tema teise vanema poolt pakutavale hoolele, kasvatusele ja ressurssidele lapse kooliteel,
siis tema käitumine ja otsustused ei ole lapse huvidega kooskõlas ning otsustusõigus koolivaliku määramise osas peaks kuuluma vanemale, kes tagab lapse õiguste realiseerimise ning ei takista senist elukorraldust. Mustamäe Linnaosa Valitsus toetab isa avalduse rahuldamist. Kohus kuulas ära vanemad 14.05.2024 ning lapse kuulas kohus ära 23.05.2024. Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud vanemad, lapse, lapsele määratud esindaja ning linnavalitsuse esindajad seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et N.R-i avaldus otsustusõiguse saamiseks lapse Y.J-i koolivaliku määramise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Samuti on PKS § 116 lg 1 järgi vanematel üldjuhul oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. PKS § 119 kohaselt juhul, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Esitatud avaldustest, ärakuulamistel avaldatust ning tõenditest nähtuvalt on Y.J-i vanemad X.O ja N.R. Vaidlust ei ole selles, et vanemate kooselu lõppes 2019. aastal. Samuti puudub vaidlus selles, et laps elab vahelduvalt emaga Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas ja isaga Tallinna linnas Mustamäe linnaosas põhimõttel nädal ja nädal. Selline kord tuleneb Harju Maakohtu 06.04.2023 määrusest tsiviilasjas nr xxx (dtl 16-34), määrus ei ole jõustunud. Vaidlust ei ole ka selles, et vanematel on ühine hooldusõigus ning vanemate otsusel omandab laps alusharidust Lasnamäe linnaosas ning õppis eelkoolis xxx Gümnaasiumis. Ühelt poolt ei ole vanemate erimeelsused takistanud lapse ja vanemate vahelist suhtlust põhimõttel nädal ja nädal. Teiselt poolt nähtub praegusest vaidlusest, et vanemad ei ole menetluse ajal, s.o ligi nelja kuu jooksul, suutnud leppida kokku koolis, kus laps alustab õpingutega. Ka 14.05.2024 toimunud ärakuulamisel ei toetanud vanemad teineteise valikuid ning sisuline soov erinevaid lahendusi arutada puudus just emal (vt dtl 145-151). Lapse ärakuulamine 23.05.2024 kinnitas lapse häid ja lähedasi suhteid mõlema vanemaga (dtl 164). Asjas ei ole vaidlust selles, et üks vanem ei oleks võimeline osalema lapse haridusküsimustes või ei sooviks seda teha. Lapse parimates huvides oleks mõlema vanema osalemine lapse elus, sh hariduse küsimustes. Omavahelised isiklikud erimeelsused ei anna ühele lapsevanemale alust pidada teist lapsevanemat ebapädevaks ja teda lapse elu oluliselt mõjutavatest otsustest kõrvale tõrjuda. Kuigi mõlemad vanemad kahtlemata soovivad oma lapsele parimat, ei käitu nad kahjuks omavahelises suhtluses lapse huve arvestavalt.
Seega ei ole võimalik vanematel ühiselt otsustada lapse koolivalikut ning kohus annab selles osas ainuotsustusõiguse üle avaldajale. Nimetatut toetvad ka lapsele määratud esindaja ning Tallinna Linnavalitsuse Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja. Ka Tallinna Linnavalitsuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja on möönnud, et vanemad ühiselt koolivalikut otsustada ei ole suutnud. Eelnenut arvesse võttes rahuldab N.R-i avalduse otsustusõiguse saamiseks lapse Y.J-i koolivaliku määramise osas ning annab N.R-ile ainuotsustusõiguse lapse Y.J-i koolivaliku määramise osas. Ülejäänud osas säilib vanematel ühine hooldusõigus. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.