Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.09.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-23-5938
Tsiviilasi
R.I hagi W.G vastu elatise vähendamise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2628 eurot Hageja (isa): R.I (isikukood XXX ); Hageja lepinguline esindaja (täisealine laps): F.R (isikukood XXX); Kostja (alaealine laps): W.G (isikukood XXX); Kostja seaduslik esindaja (ema): I.C (isikukood XXX).
Menetluse liik
Asja lahendamine kirjalikus menetluses
Rahuldada R.I hagiavaldus. Vähendada Tartu Maakohtu 22.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-52036 kinnitatud kompromissi alusel R.I poolt W.G-le tasumisele kuuluva elatise suurust selliselt, et R.I-l tuleb alates 01.10.2024 tasuda W.G-le elatist kuni tema täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) 125 eurot kuus, k.a 2025. aasta märtsikuu eest 125 eurot. Kohustada R.I-d tasuma W.G elatis I.C pangakontole iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.
R.I (edaspidi ka hageja) esitas 19.04.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse oma alaealise lapse W.G (edaspidi ka kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Asjaoludest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja seaduslik esindaja (ema I.C ) Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja
tsiviilasjas nr 2-14-52036 kompromissi, mille kohus kinnitas 22.05.2015 määrusega. Kompromissi kohaselt kohustus hageja tasuma lapsele elatist igakuiselt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses iga kalendrikuu viimaseks päevaks järgneva kalendrikuu eest kuni laps vastab PKS § 97 p-de 1 või 2 tingimustele. Hageja taotles hagis, et kohus vähendaks tsiviilasjas nr 2-14-52036 temalt kompromissiga lapse kasuks väljamõistetud elatise suurust summani 25 eurot kuus. Hageja tõi välja, et tema halvenenud tervislik seisund ei võimalda tal teenida piisavalt sissetulekut, et täita tsiviilasjas nr 2-14-52036 tehtud kompromissimäärusest lähtuvat ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse ees. Lisaks on tal tekkinud ka võlgnevus korteriühistu ees, mida ta tasub maksegraafiku alusel. Hagejal on täielik töövõimetus ning haiguse pöördumatu süvenemine.
Kostja seaduslik esindaja (ema I.C ) teatas 15.08.2023 hagivastuses, et ei nõustu elatise vähendamise avaldusega. Kostja esindaja leidis, et hagejal on piisavalt vahendeid elatise maksmiseks ka olukorras, kus tal on täielik töövõimetus. Kostja viitas ka sellele, et hageja omandis on 3-toaline korter, mille ta saaks võõrandada ja kasutada sellest saadavat raha muu hulgas kostjale elatise maksmiseks.
Hageja esitas läbi oma lepingulise esindaja (täisealise tütre F.R-i ) 18.09.2023 kohtule täiendavad seisukohad ja tõendid hageja tervisliku seisundi ja võlgnevuste kohta.
Kohus koostas 19.10.2023 kohtunõude, milles selgitas pooltele vaidlusega seotud asjaolusid, sh kummagi poole tõendamiskoormist ning määras pooltele tähtaja selgituste ja tõendite esitamiseks. Sellest lähtuvalt esitasid pooled oma täpsustused ja täiendavad tõendid (kostja 30.10.2023 ja hageja 23.11.2023).
Kohus pidas asjas 26.06.2024 kohtuistungi, millel kohus kuulas pooled ära ja proovis suunata neid kompromissile. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss, mille järgi maksaks hageja alates 2024.a juulikuust kuni kostja täisealiseks saamiseni 2025.a märtsikuus kostjale elatist 125 eurot kuus. Kohus selgitas pooltele ka arvutuskäiku, mille alusel kohus sellise kompromissettepanekuni jõudis. Hageja esindaja avaldas istungil nõusolekut kohtu pakutud kompromissi suhtes, kuid kostja ja tema seaduslik esindaja keeldusid sellisest kompromissettepanekust. Kostja seaduslik esindaja teatas istungil, et ei soovi enam, et hageja maksaks kostjale elatist, ning lubas sellest ka kohtutäiturit teavitada. Ühtlasi arutas kohus pooltega asja sisulise läbivaatamisega seotud küsimusi. Kohus määras pooltele kompromissläbirääkimiste pidamiseks täiendava tähtaja kuni 02.07.2024, misjärel jätkab kohus asja sisulise läbivaatamisega. Kohus selgitas hagejale, et kui ta saavutab kostjaga kohtuvälise kokkuleppe, siis on tal võimalik esitada kohtule ka hagist loobumise avaldus. Pooled avaldasid istungil nõusolekut, et nad ei soovi asjas täiendavat istungit ja kohus saab asja läbi vaadata ka kirjalikus menetluses.
Kuivõrd pooled ei teavitanud kohut kompromisskokkuleppe sõlmimisest ega ka hagist loobumisest, määras kohus 14.08.2024 määrusega, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses ja teeb otsuse teatavaks hiljemalt 27.09.2024.
Hageja teatas 13.09.2024 kohtule, et on jätkuvalt nõus tasuma kostjale elatist summas, nagu kohus tegi kompromissettepaneku 26.06.2024 istungil.
Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et hageja on alaealise kostja isa. Samuti tegi kohus kindlaks, et hageja ja kostja seaduslik esindaja (ema I.C ) sõlmisid Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja tsiviilasjas nr 2-14-52036 kompromissi, mille kohus kinnitas
22.05.2015 määrusega. Kompromissi kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale elatist igakuiselt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses iga kalendrikuu viimaseks päevaks järgneva kalendrikuu eest kuni laps vastab PKS § 97 p-de 1 või 2 tingimustele.
Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on tasunud alates 2021.a detsembrist kostjale elatist summas 292 eurot kuus. Sellist asjaolu on kostja seaduslik esindaja kinnitanud oma 15.08.2023 menetlusdokumendis ning ka sellele lisatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et perioodil 2021.a jaanuarist kuni 2023.a juunikuuni on kohtutäitur Aive Kolsari vahendusel tasutud kostja seadusliku esindaja kontole kostja kasuks elatist, kusjuures alates 2021.a detsembrist on elatist laekunud ühes kalendrikuus vähemalt 292 euro ulatuses. Kostja seaduslik esindaja kinnitas ka 26.06.2024 kohtuistungil, et hageja on kuni 2024.a juunikuuni tasunud elatist 292 eurot kuus.
Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
/digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.