D. I. hagi D. I. vastu elatise nõudes 2589,48 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: D. I. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: A. I. (isikukood XXX; e-post XXX) Kostja: D. I. (isikukood XXX; e-post XXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista D. I.lt elatis D. I. kasuks alates 01.06.2024 kuni D. I. täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
3.Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva
perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Elatise summad kanda iga kalendrikuu 1. kuupäevaks A. I. arveldusarvele nr EEXXX, selgitusega elatis.
Juhul, kui D. I. on kohtumenetluse kestel D. I.le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 20.06.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt on D. I. (kostja) D. I. (hageja) isa. Kostja tasub lapsele iga kuu 216 eurot, mis on vähem, kui elatise miinimum. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 810 eurot, sh eluasemekulud 152 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kultused transpordile 16 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 32 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 147 eurot, muud vältimatud püsikulutused kokku 230 eurot (trennitasu 75 eurot, kimono + kindad 10 eurot, meelelahutus 20 eurot, reisimine 85 eurot, mänguasjad ja raamatud 20 eurot, repetiitor 20 eurot). Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates 01.06.2024. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja veedab kostjaga regulaarselt aega, käib koos puhkustel, samuti veedetakse koos nädalavahetusi. Kui tuli välja, et lapsega veedetud aeg loeb elatise maksmisel, hakkas kostja maksma 216 eurot (kui laps on kostjaga 5/7 päeva, kaasaarvatud puhkus ja puhkepäevad ehk nädalavahetus). Transport lapsele on tasuta, hageja esindajal autot pole. Karatega enam laps ei tegele, kimono ja kindad olid ostetud vaid korra, mitte iga kuu. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja A. I.. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
Nii hageja, kui ka kostja on menetluses välja toonud, et kostja tasub hagejale elatist igakuiselt summas 216 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtub, et perioodil jaanuar 2024 kuni mai 2024 on kostja elatist maksnud kokku summas 1148 eurot, s.o keskmiselt 229,60 eurot kuus. Arvestades, et nimetatu ei vasta seaduses sätestatud miinimumsuurusele, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5.Hageja on palunud välja mõista elatise summas miinimumsuuruses. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 810 eurot, sh eluasemekulud 152 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kultused transpordile 16 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 32 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 147 eurot, muud vältimatud püsikulutused kokku 230 eurot (trennitasu 75 eurot, kimono + kindad 10 eurot, meelelahutus 20 eurot, reisimine 85 eurot, mänguasjad ja raamatud 20 eurot, repetiitor 20 eurot). Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid suuremas osas igakuiselt vajalikud ning neile märgitud summad mõistlikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega on ka teatud kooli, trenni ja meelelahutuse kulud usutavad. Samuti ei saa täielikult ebavajalikuks pidada transpordikulude olemasolu. Aegajalt on vajalik teha pikemaid sõite ning tasuta ühistranspordi kasutamine ei ole ajaliselt igakord mõistlik. Reisimise kulusid ei pea kohus põhjendatuks, kuna iga vanem saab kulutada reisimise peale vastavalt oma majanduslikule võimekusele ning tegemist ei ole hädavajaliku kuluga. Samas ei mõjuta nimetatud kuluga arvestamata jätmine iseenesest miinimumelatise suurust. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.
6.PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
Kostja on esitanud vastuväite, et hageja viibib tema juures regulaarselt, koos käiakse puhkustel ning veedetakse koos nädalavahetusi. Kohus on kostjale 11.07.2024 kirjas selgitanud, et elatist saab vähendada üksnes juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning nimetatu eeldab et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta (dtl 67-69). Kohus on andnud kostjale ka tähtaja tõendamaks, mitu ööpäeva hageja tema juures keskmiselt viibib. Kostja ei ole kohtule täiendavaid tõendeid esitanud. Seega puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole PKS § 102 lg 1 märgitud asjaolusid menetluses välja toonud, seega puudub alus elatise vähendamiseks ka PKS § 102 lg 1 alusel.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 01.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 15.ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 1. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
9.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
10.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.