Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

(s.o kuni xxxxxxxxxx. a) välja igakuine elatis 212,69 eurot [272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) = 250,22 eurot. Elatise vähendamine 15%, kuna hageja I ja hageja II vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, seega 250,22 x 0,85 = 212,69 eurot] (perioodil 01.02.2024. a kuni 31.03.2024. a summas 189,41 eurot). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025. a) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse muutumise korral arvestatakse alates toetuste muutumisest toetuste muutunud suurust. Alates toetuse maksmise lõpetamisest ei arvestata elatise suurust määrates toetust. Mõista I.K.-lt O.S.-i kasuks alates 01.02.2024. a kuni O.S.-i täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxx. a) välja igakuine elatis 204,19 eurot [272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) = 240,22 eurot. Elatise vähendamine 15%, kuna hageja II ja hageja III vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, seega 240,22 x 0,85 = 204,19 eurot] (perioodil 01.02.2024. a kuni 31.03.2024. a summas 180,91 eurot). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025. a) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse muutumise korral arvestatakse alates toetuste muutumisest toetuste muutunud suurust. Alates toetuse maksmise lõpetamisest ei arvestata elatise suurust määrates toetust. Kohustada I.K.-d tasuma H.S.-i, L.S.-i ja O.S.-i elatis K.S.-i arvelduskontole nr EE642200221037873131 Swedbank AS-is selgitusega „Elatisraha“. Kohustada I.K.-d tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, K.S.-i arvelduskontole iga kuu 10ndaks kuupäevaks. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Jätta menetluskulud kostja I.K. kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata menetluskulude puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

2 (5)

31.01.2024. a esitas hagejate seaduslik esindaja hagejate nimel kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagejad taotlevad, et kohus mõistaks alates 01.02.2024. a kostjalt hagejate kasuks välja igakuise elatise miinimumsummas. Hagejate igakuised kulud on vastavalt 322,50 eurot, 287, 50 eurot ning 277,50 eurot. Kostja hagejate elus ei osale. Hagejad on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kohus võttis 05.02.2024. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist 13.06.2024. a kohtule saadetud e-kirjas. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (ega ka täiendavalt antud tähtaja jooksul) hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Sünni tõendite (dtl 6-8) kohaselt on I.K. H.S.-i, L.S.-i ning O.S.-i isa. Seega on kostja, kui hagejate I, II ja III isa, kohustatud hagejaid ülal pidama. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Hagejad taotlevad igakuise elatise väljamõistmist miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles laste vajadused saab rahuldada lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui lapsed viibivad kohustatud vanema juures

3 (5)

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hagejate väite, et kostja hagejate elus ei osale ning hagejatele ülalpidamist andnud ei ole. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu ka mõjuvat põhjust, mis annaks kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seadusega ettenähtud miinimumi. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori ( ), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada laste sünniajad ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. Hagiavalduse ja sellele lisatud sünni tõendite kohaselt on hagejate seadusliku esindajal ja kostjal kolm ühist last, s.o sündinud 28.02.2014. a, 21.11.2016. a ning 13.04.2018. a. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse laste sünnikuupäevad ning märkida, et lapsed isa juures ei viibi ning lastetoetus ja lasterikka pere toetus makstakse laste emale, siis moodustab seadusjärgne miinimumelatis perioodil 01.02.2024. a kuni 31.03.2024. a järgmiselt: 





Hageja I 222,83 eurot [249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)]; Hageja II 189,41 eurot [249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) = 222,83 eurot. Elatise vähendamine 15%, kuna hageja I ja hageja II vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, seega 222,83 x 0,85 = 189,41 eurot]. Hageja III 180,91 eurot [249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) = 212,83 eurot. Elatise vähendamine 15%, kuna hageja II ja hageja III vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, seega 212,83 x 0,85 = 180,91 eurot].

Seadusjärgne miinimumelatis alates 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a kujuneb järgmiselt: 



Hageja I 250,22 eurot [272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)]; Hageja II 212,69 eurot [272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) = 250,22 eurot. Elatise vähendamine 15%, kuna

4 (5)



hageja I ja hageja II vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, seega 250,22 x 0,85 = 212,69 eurot]. Hageja III 204,19 eurot [272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) = 240,22 eurot. Elatise vähendamine 15%, kuna hageja II ja hageja III vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, seega 240,22 x 0,85 = 204,19 eurot].

Nimetatud summad (s.o 250,22 eurot, 212,69 eurot ning 204,19 eurot) muutuvad iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb elatis kanda iga kuu 10ndaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja K.S.-i arveldusarvele nr EE642200221037873131 Swedbank AS-is. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hagejad on vabastatud riigilõivu tasumisest ning muid menetluskulusid neil tsiviilasja materjalide kohaselt tekkinud ei ole, määrab kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.