Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2 (10)

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse (tl.20-22) kohaselt osutas hageja kostjale suulise käsunduslepingu alusel õigusabiteenust kostja esindamiseks tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Kostjat esindas hageja töötaja vandeadvokaat Nigul Saar. Vastavalt poolte kokkuleppele tasus kostja osutatud teenuse eest hagejale kas sularahas või ülekandega. Kostja tegi hagejale muuhulgas ülesandeks ka viidatud tsiviilasjas Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2013. a otsusele kassatsioonkaebuse esitamise. Nimetatud ülesande täitmise kohta esitas hageja kostjale arve nr 131910 summas 1728 koos vastava kuluaruandega. Arve edastati 3.12.2013. a kostjale e-postiga. Kostja ei ole arvet tähtaegselt ega ka hiljem tasunud. Eeltoodud asjaoludel on hageja pöördunud kohtu poole kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 põhivõlgnevuse 1728 eurot ning VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni väljamõistmise nõudega. Kostja vastuväited Vastuses hagile (tl.55) kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja möönab, et Advokaadibüroo Varul advokaat N. Saar esindas teda tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, kuid tasustamine toimus poolte

3 (10)

kokkuleppel esitatud arvete ja kuluaruannete alusel. Hageja viidatud arvet nr 131910 summas 1728 eurot ja sellega kaasnevat kuluaruannet pole kostja oma e-posti aadressile saanud. Väidetavast võlgnevusest sai kostja teada 3.07.2014. a telefonivestlusest N. Saarega ja arve edastati talle alles koos hagiavaldusega. Hilisemas, 4.04.2016. a esitatud vastuses (tl.72-73) on kostja kompromissina pakkunud 432 euro tasumist hagejale, arvestades, et osutatud õigusteenus ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja kassatsioonkaebuse koostamise näol võis maksimaalselt aega võtta kolm tundi ning hageja tunnitasumääraks oli 144 eurot (sisaldades käibemaksu). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 48-49) ning olla ära kuulatud (tl 77). Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega hagile, asjas esitatud kummagi poole täiendavate seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

4 (10)

Vaidlus puudub asjaolu üle, et hageja esindas kostjat tsiviilasjas nr xxx-xxxxx kõigis kolmes kohtuastmes (tl 26-38) ning kostja on jätnud õigusabiteenuse osutamise eest tasumata arve nr 131910 alusel 1728 eurot (tl 24 pöördel). Kostja on 4.04.2016. a vastuses hagile (tl 72-73) omaks võtnud asjaolu, et hagejaga kokku lepitud tunnitasu määr koos käibemaksuga oli 144 eurot. Vaidluse all on seega ajakulu arvel nr 131910 näidatud teenuse, mis seisnes ringkonnakohtu otsusega tutvumises ja kassatsioonkaebuse koostamises, osutamisel. Kostja hinnangul ei saanud aega kuluda üle kolme tunni, mistõttu on kostja nõus hagejale tasuma 432 eurot (3 x 144). Selle seisukoha juurde jääb kostja ka oma viimases, 25.05.2016. a kohtule esitatud menetlusdokumendis (tl 94-95). Kuna kostja on omaks võtnud poolte vahel käsunduslepingu sõlmimise, mille alusel hageja osutas kostjale arvel nr 131910 näidatud teenust poolte vahel kokku lepitud tasu eest 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, ei vaja need asjaolud tulenevalt TsMS § 231 lg 2 tõendamist. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja on vaidlustanud teenuse mahu- ajakulu temale teenuse osutamisel, kostja arvates võis advokaadil arvel nr 131910 näidatud toimingute tegemiseks 12 tunni asemel kuluda maksimaalselt kolm tundi. Kohus leiab, et kostja väide on paljasõnaline ja hinnanguline- kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt esitatud arvele lisatud kuluaruandes kajastatud ajakulu ei ole õigusabi osutamiseks tehtud toimingutele tegelikult kulunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1, kui

5 (10)

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja ei osutanud temale käsunduslepingu alusel tegelikult arvel nr 131910 näidatud mahus teenuseid, on hageja nõue 1728 euro saamiseks kostjalt muutunud sissenõutavaks. Hageja taotleb kostjalt ka viivise tasumist võlgnevuselt seaduses sätestatud määras alates 14.12.2013. a kuni põhikohustuse täitmiseni. Viivise nõudmise õigus kohustust rikkunud võlgnikult tuleneb VÕS § 101 lg 1 p 6. Ka VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vaatamata täitmise tähtpäeva saabumisele ei muutu nõue aga sissenõutavaks juhul, kui täitmisega viivitanud pool saab esitada sissenõutavust edasilükkavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu 7. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-110-05, p 20). Arvel nr 131910 on maksetähtajaks märgitud 13.12.2013. a. Vastavalt TsÜS § 135 lg 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja on viivise arvestamisel võtnud aluseks kohustuse sissenõutavaks muutumise ajana 14.12.2013. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole talle esitanud arvet, mille maksmisega oleks ta viivituses, poolte vahel oli tasustamine kokku lepitud esitatud arvete alusel (tl 55). Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Kuna pooltel oli kokkulepe tasu maksmiseks esitatud arvete alusel, sai hageja nõuda viivist alles pärast arve esitamist. Seega omab asjas tähtsust asjaolu, kas kostjale on vaidlusalune arve nr 131910 esitatud.

6 (10)

Tõendamaks arve edastamist kostjale, on hageja kohtule esitanud nii vastava e-kirja väljatrüki (tl 24) kui ka edastanud kohtu menetlusposti aadressile kostjale saadetud e-kirja elektroonilise koopia. E-kirjast nähtub, et kiri on kostja aadressile saadetud 3.12.2013 kell 13:57 ning kirja manuseks on nii arve nr 131910 kui ka vastava arve aluseks olev kuluaruanne. Hiljem on hageja samale aadressile saatnud kostjale nii meeldetuletusi nimetatud arve tasumiseks (tl 84-85) kui ka teateid viivisenõudest (tl 86-86). Hagiavaldusele on lisatud

S. R.

ja advokaadibüroo Varul vandeadvokaat Nigul Saare elektronkirjavahetus 17. ja 18. detsembrist 2013. a (tl.40,41), milles N.Saar soovib, et S.R. saadaks temale arve tasumise ülekande koopia ning S. R. lubab 17.12.2013. a kirjas teha ülekande õhtuks ja 18.12.2013. a tänase päeva jooksul. Kuigi kirjavahetuses ei ole märgitud, millisest ülekandest on juttu, on kohtu hinnangul loogiline, et kui arve nr 131910 tasumise tähtaeg oli 13.12.2013. a ja kirjade vahetamise ajaks oli kostjale edastatud ka juba esimene meeldetuletus arve tasumiseks, peetakse silmas just nimetatud arvet. Tõendeid, mis lükkaks veenvalt ümber hageja väite, et 17. ja 18. detsembri 2013. a kirjavahetuses räägitakse arvest nr 131910, pole kostja esitanud. Oma 4.04.2016. a menetlusdokumendis väidab kostja, et esitatud kirjavahetus on seotud tsiviilasjaga nr x-xx-xxxxx. Kohtute infosüsteemi elektroonilisest andmebaasist nähtub, et selles asjas on kohtuotsus tehtud 27.12.2013. a ning enne seda on viimane menetlusdokument vandeadvokaat Nigul Saare poolt esitatud 18.10.2013. a. On vähetõenäoline, et arve osutatud teenuse eest esitati kostjale alles kaks kuud hiljem. Samas arve nr 131910 03.12.2013.a. esitamise aluseks olevad toimingud on vandeadvokaat N.Saar teostanud ajavahemikul 19.11.-30.11.2013.a. E-postiaadressi kaudu on hageja suhelnud kostjaga tihedalt nii varasemalt kui ka edasises menetluses, samuti on kostja kasutanud seda aadressi suheldes kohtuga. Kohtule ei ole esitatud andmeid ei varasemate ega hilisemate tõrgete kohta e-postkasti töös või kirjade

7 (10)

kohaletoimetamisel, mistõttu ei ole kostja väide arve kättesaamata jäämise kohta usutav. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et arve nr 131910 on kostjale kättesaadavaks tehtud e-kirja edastamisega tema epostiaadressile 3.12.2013. a. Kuna sissenõutavust edasilükkavaid vastuväiteid ei esine, muutus 1728 euro tasumise nõue sissenõutavaks 14.12.2013 ning sellest päevast on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud intressimäär oli alates 01.07.2013. a 0,50%, alates 01.01.2014. a 0,25%, alates 01.07.2014. a 0,15%, alates 01.01.2015. a 0,05%. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 lisandub nimetatud määrale viivise arvestamisel 8 protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega saab hageja nõuda kostjalt viivise tasumist järgmiselt: 1) perioodi 14.12.2013. a kuni 31.12.2013. a (18 päeva) eest määraga 8,5%, s.o 7,24 eurot; 2) perioodi 01.01.2014. a kuni 30.06.2014. a (181 päeva) eest määraga 8,25%, s.o 70,69 eurot; 3) perioodi 01.07.2014. a kuni 31.12.2014. a (184 päeva) eest määraga 8,15%, s.o 70,99 eurot; 4) perioodi 01.01.2015. a kuni 10.06.2016. a (527 päeva) eest määraga 8,05%, s.o 200,84 eurot ehk kokku 349,76 eurot. Ülaltoodut aluseks võttes rahuldab kohus hagi täies ulatuses põhivõla 1728 euro ja viivise 349,76 euro nõudes ning mõistab välja kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel viivise põhinõudelt 1728 eurot

8 (10)

alates 11.06.2016. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb käesolevas asjas kostjal kanda hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud koosnevad maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust summas 60,25 eurot (tl 2) ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 189,75 eurot (tl 42), kokku 250 eurot. Seega kuulub riigilõiv summas 250 eurot kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud (tl 101 pöördel). TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

9 (10)

menetluskulusid kandma kohustatud menetluskulude summa ületab 200 eurot.

isik,

kui

vaidlustatav

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.