AS Suva hagi OÜ Seppar Ehitus vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. märtsi 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Seppar Ehitus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
22 671,64 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS Suva (registrikood 10099867), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Ustav Kostja: OÜ Seppar Ehitus (registrikood 11114652), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 17. märtsi 2016 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Seppar Ehitus kanda.
Rahuldada AS Suva menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
5.Määrata AS Suva apellatsioonimenetluse kulude rahaliseks suuruseks 323,78 eurot.
6.Välja mõista OÜ-lt Seppar Ehitus menetluskulude hüvitis 323,78 eurot AS Suva kasuks.
7.Välja mõista OÜ-lt Seppar Ehitus menetluskuludelt 323,78 eurolt AS Suva kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Suva esitas 30.06.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ Seppar Ehitus vastu võlgnevuse 21 061,64 euro ja lisanduva viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 alusel kuni võla täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.03.2014 laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 20 000 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 07.03.2015 ja lepingujärgne intress 3% tagastamata laenusummalt aastas. Kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud ning ei ole tasunud intressi ega viivist. Kostja on laenu põhisumma tasumisega viivituses alates 08.03.2015. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet, sest nende vahel puudub laenusuhe. Laenuleping on näilik tehing. 2009.a osutas kostja hageja tütarfirmale OÜ-le Dalton Invest erinevaid ehitusteenuseid. OÜ Dalton Invest jäi kostjale Niine 11 objektil tehtud tööde eest võlgu 19 982,67 eurot. Just see võlg ongi seesama laen, mille hageja OÜ Dalton Invest eest tasus ja mida püüab nüüd laenuna sisse nõuda. Hageja seaduslik esindaja on ka hageja tütaräriühingu OÜ Dalton Invest seaduslik esindaja ja korraldas hageja kaudu võlgniku kohustuse täitmise - lasi võlgnevuse kostja ees välja maksta hagejal ja vormistas selle laenulepinguna. Tõenäoliselt maksualastel kaalutlustel palus hageja vormistada kohustuse täitmise laenulepinguga. Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 21 061,64 eurot, millest 20 000 eurot on põhivõlgnevus, 558,90 eurot on intressivõlgnevus ja 502,74 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja ka viivised põhivõlgnevuselt alates 30.06.2015 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 3670,62 eurot ning viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohus asus seisukohale, et hageja ja kostja vahel on võlasuhe. Hageja on tõendanud laenulepingu sõlmimist laenulepinguga ja asjaolu, et raha on kostjale üle kantud vastava maksekorraldusega. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga
kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
6.Vastavalt laenulepingu p-le 4 pidi kostja laenu tagastama 07.03.2015. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale laenu tagastanud. Kostja vastuväited, nagu olnuks laenusumma mõeldud OÜ Dalton Invest võla tagastamiseks, asja sisulise arutamise käigus tõendamist ei leidnud. Hageja seadusliku esindaja VS ütlused on kooskõlas lepingu sisuga, milles kajastati laenu tähtaeg ja sihtotstarve ehitustehnika ostmiseks. Kostja seaduslik esindaja VS on oma vastuses ja ütlustega kinnitanud, et tal selline soov oli ja kopp-laadur ka osteti. VS väidetav lubadus tasuda OÜ Dalton Invest võlg laenu andmisega on kostja paljasõnaline väide. VS ütluste kohaselt oli lepingu sõlmimise juures ka V, kelle ülekuulamist oma väidete kinnitamiseks ei ole taotletud. Hageja seadusliku esindaja väitel ei viibinud lepingu sõlmimise juures teisi isikuid. Kostja seadusliku esindaja järeldused on oletuslikud ja ta kinnitas ka ise, et otsesõnu VS ei öelnud, et maksab laenu andmisega OÜ Dalton Invest võla. Tunnistaja TV lepingu sõlmimise juures ei olnud, seega ei nähtu tema ütlusest lepingu sõlmimise asjaolusid.
7.Vastavalt laenulepingu p-le 5 oli laenuintress 3% aastas ja intressi maksmise tähtaeg 07.03.2015. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisel võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale laenusumma tagastanud, on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjal tuleb hagejale hüvitada põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud - ajakulu 21 tunni ja 30 minuti ulatuses summas 3670,62 eurot. Apellatsioonkaebus
8.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Maakohus ei arvestanud ega hinnanud asja lahendamisel kõiki tõendeid, mida kostja maakohtule esitas. Arvestatud tõenditele on maakohus andnud ebausutava tõlgenduse. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et sõlmitud laenuleping oli fiktiivne ja tegelikkuses hageja tasus tütaräriühingu OÜ Dalton Invest võla. OÜ Dalton Invest majanduslikku seisu ja selle halvenemist tõendab majandusaasta aruanne. Hagejal oli plaan OÜ Dalton Invest poolt põhjustatud halvast majanduslikust olukorrast välja saada Kotzebue kinnistu mahamüümisega. Kostja on esitanud OÜ-le Dalton Invest korduvalt nõudeid ja meeldetuletusi võla tasumiseks, samuti on OÜ Dalton Invest esitanud kinnitused võla olemasolu kohta. Pooltel ei ole vaidlust OÜ Dalton Invest võla olemasolu üle.
10.Tunnistaja TV kinnitas, et hageja lubas kostjale võla ära maksta. Kostja esitas ka arved ja pakkumised, mis tõendavad, et kostja tegi hageja tellimisel viimasele ehitustöid ka ajal, kui OÜ Dalton Invest oli jätkuvalt kostjale võlgu. Kostja esitatud majandusaasta aruanne tõendab, et hagejal õnnestus Kotzebue kinnistu kasumlikult maha müüa ja jõuda kasumisse, OÜ Dalton Invest oli aga pankrotiolukorras. Seejärel vormistasidki pooled laenulepingu just 20 000 euro peale, st samale summale, mille OÜ Dalton Invest on kostjale võlgu. OÜ Dalton Invest kustutati äriregistrist pankrotimenetluse raugemise tulemusena. Tunnistaja TV ütlustest nähtub, et VS kinnitas kostjale, et OÜ Dalton Invest võlg saab tasutud,et kostjal ei
olnud laenu vaja ja kopp-laadurit ei oleks kostja ostnud, kui hagejalt saadud 20 000 eurot oleks olnud laen.
11.Lisaks esitas kostja tõendid selle kohta, et hageja on ka varem tasunud teiste isikute kohustusi, paludes seejuures kostjal vormistada selle kohta fiktiivsed dokumendid. VS vande all antud seletust ja TV ütlusi on maakohus käsitlenud puudlikult ja valikuliselt. Kostja selgitas, et nii hageja kui ka OÜ Dalton Invest seaduslikuks esindajaks on VS. TV on kostja raamatupidaja kostja loomisest peale, samuti on ta kostja juhatuse liikme VS elukaaslane. Seega on eluliselt usutav, et TV pidi kursis olema perefirma plaanidega ja kui kostjal oleks olnud plaan hagejalt laenu võtta, siis oleks TV seda ka teadnud. Samuti tunnistaja raamatupidajana teadis, mida firma võib endale lubada ja mida mitte.
12.VS ja VS vande all antud seletused on omavahel vastuolus, kuid maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. VS on vande all öelnud, et kostja palus temalt laenu eesmärgiga finantseerida kopp-laaduri ostmist; et ta ei mäleta, kes lepingu ette valmistas (tõenäoliselt siiski VS ise); et lepingu läbirääkimiste juures kolmandaid isikuid ei viibinud ja et VS ei ole VS-le kinnitanud, et korraldab OÜ Dalton Invest võla tasumise. Samas VS ütles vande all, et ta ei ole kunagi isegi rääkinud VS-ga laenusoovist või laenulepingu sõlmimisest; et VS lubas, et tasub OÜ Dalton Invest võla, kui õnnestub maha müüa Kotzebue kinnistu; et lepingu allkirjastamisel hageja kontoris viibis seal ka VS asetäitja hr V, kes ka varasemalt oli OÜ Dalton Invest võlaga seoses VS-ga suhelnud; et laenulepingu allakirjutamisele eelnevalt selgitati, et nüüd ongi Kotzebue kinnistu maha müüdud; et konkreetse kohtumise initsiatiiv tuli hagejalt kui "võlgnevuse vormistamine"; et laenulepingu dokumenti nägi ta alles hageja juurde kohale minnes, enne seda ei tutvustatud talle ei konkreetset dokumenti ega ka seda, et tegemist saab olema laenulepinguga; et lepingu koostas VS näpunäidete järgi hr V; et enne lepingu allkirjastamiselt VS küsis VS-lt üle, et kas ta saab õigesti aru, et tegemist on üksnes formaalsusega, et tegelikult on tegemist OÜ Dalton Invest võla tasumisega. Vande all antud ütlused erinevad oluliselt oma detailsuse tasemelt. VS ütlused on detailsemad, loogilisemad ja eluliselt usutavamad. Lisaks oleks tõenäoline, et kui kostja oleks taotlenud hagejalt laenu, oleks lepingutingimustes kokkuleppimise kohta olemas mingid jäljed. Kostja esitatud tõendid kogumis kinnitavad tema versiooni. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb täiendada. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
15.Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, et maakohus ei ole täies ulatuses täitnud tõendite igakülgse hindamise kohustust (TsMS § 231 lg 1) ega ole otsuses kõiki tõendeid analüüsinud (TsMS § 438 lg 1, § 442 lg 8). Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust ka selles osas, et otsuses ei ole esitatud õiguslikke põhjendusi kostja väite kohta, et laenuleping oli näilik tehing. Ka selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Samas ei anna maakohtu poolsed menetlusnormi rikkumised alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldust. Maakohus leidis õigesti, et tõendamata on kostja väide, et hageja ei andnud kostjale laenu, vaid tasus OÜ Dalton Invest võla. Seega ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium
nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Järgnevalt esitab ringkonnakohus maakohtu otsusele täiendavad põhjendused ja vastab apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.
16.Kostja leidis vastuses hagile, et poole vahel sõlmitud laenuleping oli näilik tehing. Kolleegium märgib, et näilik tehing võib olla tehtud kahel viisil: 1) pooltel ei olnud soovi üldse mingeid õiguslikke tagajärgi saavutada ja näilik tehing on tehtud ainult õigusnäivuse, st sellekohase mulje loomiseks, nagu oleks tehing tehtud, või 2) näiliku tehinguga soovitakse varjata mingit muud tehingut, mida tegelikult tehakse ja soovitakse. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud sellele, et laenuleping on näilik tehing TsÜS § 89 lg 3 mõttes, sest laenulepingu eesmärgiks oli kostja arvates varjata tehingut, mille aluseks oli kokkulepe, et hageja tasub kostjale hageja tütarettevõtte OÜ Dalton Invest võla. TsÜS § 89 lg 3 kohaselt kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. TsÜS § 89 lg-s 2 on sätestatud, et näilik tehing on tühine.
17.Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul võimalik kostja esitatud tõendite põhjal asuda seisukohale, et 07.03.2014 laenuleping oli näilik tehing.
18.Iseenesest ei ole pooltel vaidlust hageja ja tema tütarettevõtte OÜ Dalton Invest majandusliku seisundi üle ja OÜ Dalton Invest võlgnevuse tekkimise osas, mis nähtub ka kostja esitatud tõenditest (sh hageja ja OÜ Dalton Invest andmete väljavõtted äriregistrist, hageja majandusaasta aruanded, kostja arved OÜ-le Dalton Invest, maksegraafik, meeldetuletused, kostja arved ja pakkumised hagejale (kd I tl 107-141).
19.Kolleegium on seisukohal, et asjaolu, et hageja on varem tasunud kostjale ka tööde eest, mida kostja ei teinud mitte hagejale, vaid hageja seaduslikule esindajale isiklikult ja et hagejale esitatud arve on maksnud hoopis hageja tütarettevõte (kd I tl 102, tõendid kd I tl 142-145), ei viita asjaolule, et konkreetsel juhul oli laenuleping sõlmitud OÜ-le Dalton Invest OÜ-le võla tasumise varjamiseks. Juhul, kui kostja väide võla maksmise varjamisest laenulepinguga oleks õige, jääb arusaamatuks, miks oli laenulepingus märgitud laenu kasutamise otstarve (s.o ehitustehnika ostmine tootmistegevuse arendamiseks). Pooled ei vaidle ka selle üle, et just pärast laenulepingu alusel rahasumma ülekandmist ostis kostja kopp-laaduri.
20.Iseenesest on õige kostja väide, et maakohus ei ole tunnistajate kõiki ütlusi käsitlenud. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on kokkuvõttes teinud tunnistajate ütlustest loogilised järeldused ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse põhjendustes jälgitav. Asjaolu, et kostja peab õigeks oma versiooni lepingule antud tähendusest, ei muuda maakohtu tehtud järeldusi ja põhjendusi ebaõigeks.
21.Kostja on apellatsioonkaebuses viidanud tunnistaja TV ütlustele, mille kohaselt VS kinnitas kostjale, et OÜ Dalton Invest võlg saab tasutud, et kostjal ei olnud laenu vaja ja kopplaadurit ei oleks kostja ostnud, kui hagejalt saadud 20 000 eurot oleks olnud laen (kd I tl 175). Samas nähtub TV ütlustest ka see, et tehtud ülekannet kajastati kostja raamatupidamises ikkagi väikelaenuna. Asjaolu, et tunnistaja TV ütluste kohaselt oli VS lubanud OÜ Dalton Invest võla kostjale ära maksta, ei tähenda seda, et võla maksmine vormistati laenulepinguna, mille alusel on hageja kostja vastu nõude esitanud.
22.Käesoleval juhul on oluline sisuliselt hinnata laenulepingut ja poolte tahet laenulepingu sõlmimisel. Õige on ka maakohtu viide sellele, et TV ei viibinud lepingu sõlmimise juures, seega ei saanud ta anda ütlusi konkreetse lepingu sõlmimise kohta. Seetõttu said TV ütlused lepingu sõlmise kohta olla vaid vahendatud teadmistel põhinevad, olenemata sellest, et ta oli raamatupidajana teadlik kostja majanduslikust seisundist. Lisaks on asjakohane hageja
viide asjaolule, et TV on kostja seadusliku esindaja VS elukaaslane ja alluv, mistõttu on põhjust eeldada, et TV ei ole ütluste andmisel objektiivne (kd II tl 13).
23.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et VS ja VS vande all antud seletused (kd I tl 156-157, 159-160) on omavahel vastuolus. Siiski on põhjendamatu kostja etteheide, et maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Maakohus on põhjendanud, et VS ütlused on kooskõlas lepingu sisuga. Kolleegium nõustub maakohtuga. Ütluste väidetav erinevus detailsuse tasemelt on hinnanguline ega viita sellele, et laenulepingu tegelikuks eesmärgiks oli kostjale OÜ Dalton Invest võla tasumine. Lisaks on põhjendatud maakohtu märgitu, et kostja ei taotlenud hr V tunnistajana ülekuulamist, kes väidetavalt oli ka varasemalt OÜ Dalton Invest võlaga seoses VS-ga suhelnud ja viibis ka laenulepingu allkirjastamise juures.
24.Kolleegium märgib, et kui laenulepingu sõlmimise eesmärk oli muu kui lepingus märgitu, siis kandis kostja kirjaliku laenulepinguga endale laenu tagasimaksmise kohustuste võtmisega ise riski, et hageja asub kostjalt nõudma vastava kohustuse täitmist. Iseenesest on õige kostja viide sellele, et kohtul on võimalik arvestada ka kaudsete tõenditega. Samas käesoleval juhul on olemas otsesed tõendid selle kohta, et hageja on andnud kostjale laenu, mille kasutamise otstarbeks oli ehitustehnika ost. Kostja viide hagejal loogiliselt ootuspärase tõendi (s.o jälgedest lepingu tingimustes kokkuleppimise kohta) puudumisest on alusetud. Käesoleval juhul tuli kostjal tõendada oma väidet, et laenuleping oli näilik ja et lepingu sõlmimise eesmärgiks oli muu kui laenu andmine. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud tõenditega ei ole laenulepingu näilikkus tõendatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kostja väitega, et maakohus on andnud tõenditele ebausutava tõlgenduse.
25.Maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust ei ole kostja vaidlustanud. Menetluskulud
26.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, tuleb ka ringkonnakohtul vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrata summaarselt kindlaks menetluskulud. Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kolleegium tema menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
27.Hageja palus määrata oma apellatsioonimenetluse kuludena kindlaks ja mõista kostjalt välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 719,95 eurot (käibemaksuta) esindaja 6 tunni 49 minuti ulatuses tehtud toimingute eest ning määrata, et väljamõistetud menetluskulude summalt tuleb kostjal tasuda ka viivist. Hagejat on apellatsioonimenetluses esindanud vandeadvokaat Urmas Ustav, kelle töötunni hind on 140,61 eurot (käibemaksuta) ja advokaat Rauno Kinkar, kelle töötunni hind on 115 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on vandeadvokaat Urmas Ustav analüüsinud kohtuotsust ja suhelnud VSga 37 minutit (86,71 eurot). Advokaat Rauno Kinkar on koostanud apellatsioonkaebuse vastuse ja edastanud selle kohtule ajakuluga kokku 6 tundi 12 minutit (713,24 eurot). Advokaadibüroo on kohaldanud hagejale 25%-list soodustust.
28.Olenemata kostja vastuväidete puudumisest hageja menetluskulude nimekirjale, hindab ringkonnakohus TsMS § 175 lg 1 alusel hageja esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust.
29.Kolleegium märgib, et vandeadvokaat Urmas Ustav esindas hagejat ka maakohtu menetluses, seega pidi ta olema kaasuse asjaoludega tuttav. Lisaks osutas hagejale õigusabi apellatsioonimenetluses advokaat Rauno Kinkar. Kolleegium on seisukohal, et käesoleval
juhul saab mitme esindaja menetluses osalemist pidada põhjendatud ja vajalikuks, sest esindajad ei ole osutanud õigusteenust ühel ajal ja õigusabikulu ei ole nõutud topelt. Küll on aga kolleegiumi hinnangul osaliselt põhjendamatu ajakulu seoses apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja edastamisega kohtule ja vastaspoolele.
30.Kolleegium märgib, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ja asja menetleti apellatsiooniastmes kirjalikus menetluses. Lisaks sai hageja suures osas korrata maakohtu menetluses esitatud seisukohti ja viidata maakohtu põhjendustele, millega hageja nõustus. Hageja vastuväidete mahtu arvestades saab apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja edastamisega seotud põhjendatud ajakuluks pidada 3 tundi. Seega kokku saab põhjendatuks pidada hageja esindajate ajakulu 3 tundi 37 minutit (sh 37 minutit kohtuotsuse analüüsile ja suhtlemisele VS-ga).
31.Hageja esindajate tunnitasud on 140,61 eurot ja 115 eurot (käibemaksuta), mida tuleb tavapärast advokaatide tasu kohtumenetluses arvestades pidada TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistlikuks. Seega kokku tuleb hageja menetluskuluna apellatsioonimenetluses kindlaks määrata ja hagejalt kostja kasuks välja mõista (86,71 + (3x115)) - 25% = 323,78 eurot (käibemaksuta). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb määrata, et väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 133 lg-s 1 sätestatud määras. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.