Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud 1.Hagiavalduse kohaselt 07.03.2014 sõlmisid hageja aktsiaselts XXXX ja kostja Osaühingu XXXX laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 20 000 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 07.03.2015 ja lepingujärgne intress 3% tagastamata laenusummalt aastas. Kostja ei ole hagejale tagastatud laenusummat ning ei ole tasutud intressi ega viivist. Alates 08.03.2015 on kostja viivituses laenu põhisumma tasumisega. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 21 061,64 eurot ja viivised võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 alusel kuni võla täieliku tasumiseni ning menetluskulud jätta kostja kanda. 2.Hageja märgib kostja vastuse osas, et kostja väited laenulepingu näilikkusest on alusetud ja tõendamata. Laenuleping sõlmiti laenu andmise eesmärgil. Laenulepingu sõlmimise hetkel ei olnud XXXXOÜ-l mistahes kohustusi kostja ees, mida hageja oleks saanud täita. Kostja vastuväited 3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet. Hageja ja kostja vahel ei ole laenusuhet. Kostja väitel on laenulepingu sõlmimise puhul tegemist näiliku tehinguga. Hageja seaduslik esindaja on hageja tütaräriühingu võlgnevuse kostja ees lasknud välja maksta hagejal ning on selle vormistanud laenulepinguna. Hageja seaduslik esindaja, olles ühtlasi ka kostja ees võlgu oleva äriühingu seaduslik esindaja, korraldas hageja kaudu võlgniku kohustuse täitmise. Tõenäoliselt maksualastel kaalutlustel palus hageja vormistada kohustuse täitmise laenulepinguga. Aastal 2009 osutas kostja hageja tütarfirmale XXXXOÜ-le erinevaid ehitusteenuseid. XXXXOÜ jäi kostjale Niine 11 objektil tehtud tööde eest võlgu kokku 19 982,67 eurot. Just see võlg ongi seesama laen, mille hageja XXXXOÜ eest tasus ning mida nüüd laenuna püüab sisse nõuda. Kohtu põhjendused 4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud ära poolte seletused ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 5.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 6.Hageja ja kostja vaidlevad laenulepingu sõlmimise üle. Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, kostja väitel poolte vahel laenusuhet ei ole ning laenulepingu sõlmimise puhul oli

tegemist näiliku tehinguga. Kohus, tutvunud esitatud tõenditega, on seisukohal, et hageja ja kostja vahel on võlasuhe. Hageja on tõendanud laenulepingu sõlmimist laenulepinguga (tlk 10) ning asjaolu, et raha on kostjale üle kantud vastava maksekorraldusega (tlk 11). 7.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 8.Vastavalt laenulepingu p-le 4 pidi kostja laenu tagastama 07.03.2015. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale laenu tagastanud. Kostja vastuväited, nagu olnuks laenusumma mõeldud OÜ XXXX võla tagastamiseks, ei ole asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud. Kirjalikke tõendeid sellesisulise kokkuleppe kohta ei ole esitatud, kostja taotles oma vastuväidete kinnitamiseks üle kuulata tunnistajad. Kohus kuulas vande all antud ütluste korras ära laenulepingu sõlmimise asjaolude kohta nii hageja seadusliku esindaja Viktor Saarestiku kui kostja seadusliku esindaja XXXX. Kohtu hinnangul on hageja seadusliku esindaja ütlused (tlk 156) kooskõlas lepingu sisuga, milles kajastati laenu tähtaeg ja sihtotstarve ehitustehnika ostmiseks. Kostja seaduslik esindaja on oma vastuses ja ütlustega kinnitanud, et tal selline soov oli ning kopp-laadur ka osteti. Kohus leiab, et XXXX väidetav lubadus tasuda OÜ XXXX võlg laenu andmisega, on kostja paljasõnaline väide. XXXX ütluste kohaselt oli lepingu sõlmimise juures ka XXXX(tlk 159), kelle ülekuulamist ei ole taotletud oma väidete kinnitamiseks. Hageja seadusliku esindaja väitel lepingu sõlmimise juures ei viibinud teisi isikuid. Kohus leiab, et kostja seadusliku esindaja järeldused on oletuslikud, kinnitades ka ise, et otsesõnu XXXX ei öelnud, et maksab laenu andmisega OÜ XXXX võla. Tunnistaja XXXX(tlk 175) lepingu sõlmimise juures ei olnud, seega ei nähtu tema ütlusest lepingu sõlmimise asjaolusid. 9.Vastavalt laenulepingu punktile 5 oli laenuintress 3% aastas ning intressi maksmise tähtaeg 07.03.2015. 10.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisel võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 11.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale laenusumma tagastanud, mistõttu on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 20 000 eurot ja intressivõlgnevus 558,9 eurot. Dokumentaalsed tõendid, mis otseselt ei oma tähtsust käesoleva asja lahendamisel, jätab kohus tähelepanuta. 12.VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 13.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist alates 08.03.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni 29.06.2015 summas 502,74 eurot ning alates 30.06.2015 kuni võlasumma tasumiseni palub kostjalt välja mõista viivise võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 alusel. 14.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 20 000 eurot, intressivõlgnevus 558,9 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivised 502,74 eurot ja alates 30.06.2015 viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud 15.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 22 671,64 eurot. 16.Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. 17.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu. 18.Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 5487,98 eurot ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma hagejale alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Hageja menetluskuludeks on hageja õigusabikulud summas 4487,98 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv summas 1000 eurot. Lisaks esitas hageja peale 16.02.2016 kohtuistungit 29.02.2016 taotluse kohtule välja mõista ka kohtuistungil osalemisega seotud menetluskulu summas 162,41 eurot (sh käibemaks). 19.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. 20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja kohtukuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 900 eurot ja hagi tagamiste taotluste esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu puhul on tegemist põhjendatud kuluga, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hagi tagamise taotluste esitamisel tasutud riigilõivu puhul peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista 50 eurot, kuivõrd hageja oleks võinud esitada ka kahe taotluse asemel ühe hagi tagamise taotluse. 21.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejal kulunud materjalide analüüsiks, ekirjade koostamiseks, hagiavalduse ja hagi tagamisete avalduse koostamiseks, suhtluseks Maanteeametiga, dokumentide komplekteerimiseks, hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse muudatuste ja täienduste tegemiseks, tõendite kogumise taotluse tegemiseks, täiendava hagi tagamise meetme kohaldamiseks ajavahemikul 19.06.2015-07.07.2015 kokku 12 tundi ja 43 minutit. Kohus on seisukohal, et arvestades hagiavalduse keerukust ei ole põhjendatud niivõrd suur ajakulu hagiavalduse koostamiseks ning teiste eelnimetatud toimingute tegemiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu eelnimetatud toimingute tegemiseks kokku 9 tundi. Esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 08.07.2015 kohtumäärusega tutvumiseks, täitmisavalduse koostamiseks ja täiturile esitamiseks 29 minutit, kohtulahendi analüüsiks ja suhtluseks kliendiga 21 minutit ning 09.07.2015 materjalide analüüsiks

ja menetlussuhtluseks 21 minutit. Kohus peab nimetatud toimingute puhul põhjendatud ajakuluks kokku 1 tundi. Esindaja kulu osas 15.07.2015 täiendava hagi tagamise koostamise taotluse osas peab kohus põhjendatud ajakuluks 30 minutit. 18.08.2015 ja 20.08.2015 suhtluseks kohtutäituriga ja ajakulu e-kirjade koostamiseks peab kohus põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Selgusetuks jääb, milliste e-kirjadega tegemist on. Esindaja ajakulu 27.08.2015 ja 28.08.2015 kostja menetlusdokumentide analüüsiks ja vastuse koostamiseks peab kohus põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Hageja esindaja ajakulu 16.09.2015 ja 17.09.2015 hageja täiendavate seisukohtade kostja vastuse osas ning taotluse tõendite ja taotluste esitamise tähtaja määramise taotluse koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 1 tund, arvestades, et seisukohtade ja taotluse sisuline maht on 1,5 lk. 07.10.2015, 09.10.2015, 13.10.2015, 13.10.2105 ja 14.10.2015 kostja menetlusdokumendi analüüsiks, kostja vastusele vastuse koostamiseks, telefoninõupidamiseks kliendiga, materjalide analüüsiks vastuväidete esitamiseks e-toimiku kaudu ning ettevalmistuseks kohtuistungiks puhul ajakulu peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi. Kohtu hinnangul ei saa lugeda põhjendatuks ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks, kuivõrd tegemist ei ole menetluskuludega TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu ei ole kostja kohustatud neid hüvitama. 15.10.2015 kohtuistungil osalemiseks peab kohus põhjendatud ajakulu vastavalt kohtuistungi kestvusele 50 minutit. Selgusetuks jääb, milliseid e-kirju esindaja koostanud on nimetatud kuupäeval, mistõttu ei saa lugeda põhjendatud ajakuluks e-kirjade koostamiseks kulunud aega. Õiguspositsiooni ja menetlustaktika kujundamine on arvestatud ajakulu sisse, mis kulus istungiks ettevalmistamisele. Ettevalmistuseks ja osalemiseks 14.01.2016 kohtuistungil ning protokolli kontrolliks peab kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Ettevalmistamiseks ja osalemiseks 15.02.2016 toimunud kohtuistungil peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tundi ja 10 minutit. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu käesolevas tsiviilasjas kokku 21 tundi ja 30 minutit. 22.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 3670,62 eurot ((21,5h x 140,6 -25%) x 1,2) + 950. 23.TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 24.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.