Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-8398

võlgnikule

ja

koos

pankrotiavalduse

materjalidega

Määrus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruse teinud maakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik

2-16-8398 PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus olles tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võib järeldada, et võlgniku vara ja piisava sissetuleku puudumine ei võimalda tal olemasolevaid kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara väärtust ja tema igakuine sissetulek sotsiaaltoetuse ja töövõimetuspensioni näol ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt PankrS § 15 lg 2 võib kohus juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Asja materjalidest nähtuvalt puudub kohtul hetkel kindel veendumus kas võlgnikul ikka jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks või mitte ning seetõttu võib esineda ka alus menetluse raugemiseks. Samas ei ole välistatud, et võlgnik soovib esitada kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Antud hetkel puuduvad kohtul esitatud asjaolude pinnal andmed PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluste esinemise kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku pankrotiavalduses ei ole välja toodud andmeid pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus mh välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning millised on täpselt võlad, kuna kohtu kontrollitud täitemenetluse registri andmetel on avaldaja võlgade suurus väiksem, kui ta ise avalduses märgib. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Kuna kohus on võlgniku avalduse alusel võlgniku pankroti välja kuulutanud ajutist pankrotihaldurit nimetamata, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt PankrS § 91 lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui võlgnik soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus nimetab pankrotihalduriks Kristo Tederi, kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.