2-24-10769
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2024. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-10769
Tsiviilasi
Exx Mxxxxxxhagi MxxxxxxMxxxxx vastu abielu lahutamiseks
Hagi hind
Hinnata hagi Hageja ExxxMxxxxx (xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxmxxxxxx, xxxxxxxxx vald,xxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxxxxxxx) Kostja Mxxxxx Mxxxxx (xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxx maakond, xxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxx küla, xxxxxxxxxxxx) 27.08.2024
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hagi rahuldada.
Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxx Jõgeval. Lahutuse põhjusena nimetas hageja kostja keeldumist. Hageja soovis võtta tagasi abiellumiseelse perekonnanime. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde. Hageja avaldas, et lahutamise põhjuseks on kostja alkoholilembus. Hageja ei uskunud, et kostja kaineks jääb. Hageja ei soovinud kostjaga leppida või asju veelkord läbi arutada ja jäi oma nõude juurde. Kostja seisukoht Kostja teatas kohtuistungil, et ei soovi abielu lahutada ja tahab hagejaga asjad veel läbi arutada. Kostja hinnangul on hageja soov mõjutatud tema lähedastest, kes ei taha, et hageja kostjaga abielus on. Kostja möönis, et tal on alkoholiga olnud probleeme, kuid nüüd on 3 kuud kaine ja käib AA-s. Asja arutamise järel kostja nõustus, et abielu võib lahutada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on lõppenud: pooled avaldasid, et elavad lahus aprilli lõpust. Hageja jäi kindlalt selle juurde, et ei soovi abielulisi suhteid taastada. Kostja soovis küll leppida, kuid kuna sai aru, et hageja pole selleks valmis, nõustus lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus üks abielusuhte pooltest soovib kindlalt abielu lahutada, ei ole võimalik seda säilitada. Poolte koosleu on lõppenud. Seega on abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Hagiavalduses soovis hageja taastada enda abielueelne perekonnanimi Vxxxxxx. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kohtule esitatud abielu tõendilt nähtub, et hageja abiellumiseelne perekonnanimi oli Vxxxxxx. Seega saab hageja perekonnanime muuta ja tema varasem perekonnanimi taastada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.