lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-16621/31

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 09.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-16621/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2092
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405LihtmenetlusMTÜS § 12 lg 4MTÜS § 14 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-15-16621

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuni 2016.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Aiandusühistu Kuldrenett hagi G. K. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

557, 59 eurot, lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

30. mai 2016

Menetlusosalised

Hageja :

Aiandusühistu Kuldrenett (RK 80054116, Kaare 29-19, 41534 Jõhvi)

Hageja lepinguline esindaja:

Vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko (JeweLex Advkaadibüroo OÜ, Sompa 3, 41533 Jõhvi; e-post: [email protected])

Kostja:

G. K. (IK xxx, xxx)

RESOLUTSIOON

Aiandusühistu Kuldrenett hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt G. K.lt hageja Aiandusühistu Kuldrenett kasuks 444 (nelisada nelikümmend neli) eurot 12 senti.
3.Välja mõista kostjalt G. K.lt hageja Aiandusühistu Kuldrenett kasuks viivis ajavahemiku eest 05.11.2015 - 09.06.2016 67 (kuuskümmend seitse) eurot 58 senti ja alates 10.06.2016.a protsendina so 0,07% põhinõudest (444, 12 eurot) päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Poolte menetluskulud jätta kostja G. K. kanda.

4.1 Välja mõista G. K.lt Aiandusühistu Kuldrenett kasuks menetluskulude katteks 625 (kuussada kakskümmend viis) eurot. 4.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-25-6686/41Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-24-100278/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 5 lg 2Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1018Käsundita asjaajamise mõiste
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 113

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Aiandusühistu Kuldrenett on mittetulundusühing, mis on asutatud Jõhvis Kuldreneti tänaval asuvate aianduskruntide/kinnistute omanike poolt. Aiandusühistu põhikirja p 1.4 järgi on aiandusühistu tegevuse eesmärgiks Kuldreneti tänaval asuvate ühistule kuuluvate või ühistu valduses olevate ühiskommunikatsioonide, ehitiste ja rajatiste ning nende teenindamiseks vajaliku territooriumi ühine majandamine ning sellega seoses liikmete ühiste huvide esindamine ning ühistu liikmetele nende omandis olevate aianduskrutide/kinnistute kasutamisega teenuste osutamine. Kostja on Kulderneti tn 65 kinnistu omanik ja aiandusühistu Kuldrenett liige. Liikmesus tuleneb põhikirja p 2.2 ja 2.4.
2.Kostjal on võlg aiandusühistu ees, seisuga 01.11.2015.a 444, 12 eurot. Ühistu juhatuse liige on korduvalt suhelnud kostjaga võlgnevuse teemal, andnud korduvaid tähtaegu võla vabatahtlikuks tasumiseks, kuid kostja oma kohustusi täitnud ei ole. Hageja vahendusel osutatakse liikmetele kommunaalteenuseid, mille maksumus /jaotus toimub vastavalt ühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsustele. Kostja tarbis elektrienergiat, kuid jättis selle eest tasumata. Üldkoosoleku otsused on ühingu liikmetele kohustuslikud, seega on kostja jätnud oma liikmelisusest tulenevad kohustused täitmata. Lisaks põhinõudele 444, 12 eurot nõuab hageja kostjalt viivist. Viivise tasumise kohustus tuleneb põhikirja p 3.2.11 (0,07% maksmata jäänud summalt päevas majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates), lisaks nõuab hageja viivist TsMS § 367 alusel.
3.Vastusena kostja vastuväidetele märgib hageja, et kui kohus leiab, et kostja ei ole hageja liige, tuleb tasu välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel VÕS § 1028 lg 1 jj). Hageja poolt kogutud vahendite arvel tehakse reaalselt kulutusi kõigi aiandusühistu territooriumil asuvatele kinnistute omanikele (nende huvides). Hageja aktsepteerib kõiki tema territooriumil asuvate kinnistute omanikke aiandusühistu Kuldrenett liikmetena.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.

5.Kostja märgib, et Aiandusühistu Kuldrenett on tavaline mittetulundusühing, millele kohaldub MTÜS. Kostja ei vaidle vastu sellele, et talle kuulub kinnistu Kuldreneti 65 alates 04.01.2011.a. Kostja ei ole aga aiandusühistu liige ning tal puudub võlg hageja ees. Kostja ei ole kunagi soovinud olla hageja liige. Hageja ei saa põhikirjaga muuta MTÜS § 14 lg 1 sätestatut. Kostja omandas kinnistu müügilepinguga, milles ei ole erladi kokkulepet liikmesuse ülemineku kohta. Kostja ei ole hageja liikmeks astunud. Ilma tahteavalduseta MTÜS liikmesust ette ei näe. Kostjal puuduvad andmed millistel asjaoludel hageja põhikiri vastu võeti. Kostjat ei ole teavitatud ühistu väidetavalt toimunud koosolekutest või seal vastuvõetud otsustest. Kostjale ei ole kätte toimetatud koosolekute protokolle. Kostjale ei laiene hageja üldkoosoleku otsustest tulenevad kohustused. Kuna kostja ei ole hageja liige, ei saa teda kohustada täitma hageja liimete üldkoosoleku otsuseid.
6.Kostja leiab, et hageja nõue on tõendamata, põhistamata ning alusetu. Kostja ei ole saanud hagejalt muid teenuseid peale elektrienergia. Elektrienergia eest on kostja tasunud jooksvalt hagejale vastavalt elektriarvesti näidule. Hagis toodud väide, nagu esitaks hageja igakuiselt kostjale arveid, ei vasta tegelikkusele. Kostja ei ole hagejalt mingisuguseid arveid saanud. Ka kirjalikke meeldetuletusi ei ole keegi esitanud. Hageja esitatud võla arvestus on kostjale arusaamatu ning kostja arvates alusetu. Kostjale ei ole teada, mille eest on hageja arvetel 2013-2015.a märgitud summad hooldustasuna. Kostjale ei ole mingeid teenuseid hageja poolt osutatud. 31.07.2015a sihtostarbeline maks- maa erastamine, samuti kostjale selgusetu. Kostja ei ole soovinud maad erastada, ei ole teada millist maad erastatakse, millisel õiguslikul alusel ning millest tuleneb nõudesumma.
7.Kostja selgitab, et asus 2013.a elama poja juurde, mistõttu alates 2014.a algusest elektrienergiat Kuldreneti 65 enam ei vajanud. Kuna elektrikulu ei olnud, siis kostja elektrienergia eest ka ei maksnud. 2014.a suvilasse naastes palus kostja elektrienergia välja lülitada, kuna ei soovinud enam hageja kaudu elektrienergiat kasutada. Kostjat ei teavitatud sellest, et väljalülitamine on tasuline teenus ning selle kohta arvet ei esitatud. Kostjale tuleb üllatusena hagimaterjalidele lisatud arvest, et tasu elektrienergia väljalülitamise eest oli 93, 60 eurot. Kostja ei olnud sellisest maksest teadlik ning lisaks on see tasu ebamõistlikult suur. Pärast kinnistu omandamist pöördus hageja Eesti Energia poole sooviga sõlmida leping, kuid selgus, et kinnistu omanik eraldi liituda ei saa ning elektrit tuleb kasutada läbi hageja. Kuigi kostja ei teadnud MTÜ olemasolust, oli ta siiski sunnitud elektrienergiat tarbima läbi hageja. Kostja tarbis elektrienergiat kuni 2014.a alguseni ning on selle eest tasunud arveid igakuiselt oma arvesti näidu alusel. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kuidas on fikseeritud elektri näidud ning kuidas arvestatud tarbimine. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud väljavõtte arvete ja laekumiste ajalugu, millest nähtuvad summad ja kuupäevad ei kattu kostja pangaülekannete andmetega. Kostja palub jätta hagi rahuldmaata.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
9.Vaidlust ei ole selles, et kostja G. K. on Kuldreneti 65 kinnistu omanik (tl 23). Kostja vaidleb vastu enda liikmelisusele Aiandusühistus Kuldrenett. Kohus sellega ei nõustu. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Liikmeks vastuvõtmise otsustab ühingu juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse (§ 13 lg 1). Aiandusühistu Kuldrenett liikmete ring on määretletud põhikirja (tl 11-22) p 2.1 ja 2.2. Tulenevalt p 2.2 on liimeteks on ilma sellekohast avaldust esitamata kõik Kuldreneti tänaval (piiriteltud loetletud koordinaatidega) asuvate aianduskruntide/kinnistuste omanikud. Põhikirja p 2.4 kohaselt loetakse ühistu liikme poolt pärast kinnistu võõrandamist uus krundi/kinnistu omanik eelmise omaniku asemel ühistu liikmeks ilma sellekohast avaldust esitamata. Kohus juhib tähelepanu aiandusühistu Kuldrenett põhikirja p 1.4, millest tulenevalt on ühistu tegevuse eesmärgiks Kuldreneti tänaval (piiritletud loetletud koordinaatidega) asuvate ühistule kuuluvate või ühistu valduses olevate ühiskommunikatsioonide, ehitiste ja rajatiste ning nende teenindamiseks vajaliku territooriumi ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses nende omandis olevate aianduskruntide /kinnistute kasutamisega teenuste osutamine. Aiandusühistu tegevuse eesmärk on oma olemuselt sarnane korteriühistu eesmärgile. Isegi juhul, kui mitte lugeda G. K.t aiandusühistu liikmeks, ei tähenda see, et kostja vabaneks kohustuste täitmisest talle osutatud teenuste eest, vaid hageja saab kostjalt tasu nõuda käsundita asjaajamise sätete järgi (VÕS § 1018 jj). Väited, et kostja ei tea ühistu olemasolust ega ühestki üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast ning koosolekutel vastuvõetud otsustest, on paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolu, et kostja ei viibi või ei ole viibinud ühistu üldkoosolekutel ei tähenda veel seda, et kostja ei ole ühistu liige või üldkooslekutel vastuvõetud otsused tema suhtes ei kehti.
10.MTÜS § 12 lg 4, määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga ning liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Majandamiskulude eest tasumise alused ja kord on sätestatud Aiandusühistu Kuldrenett põhikirja p 3.2.1, 3.2.7, (3.2.7.1; 3.2.7.2), 3.2.8 (3.2.8.1 - 3.2.8.10) Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu sellele, et kostjad on rikkunud hageja aiandusühistu liikmelisusest tulenevaid kohustusi. Kostja leiab, et hageja nõue on tõendamata, põhistamata ning alusetu. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel.

TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli kohustus kulutuste eest tasuda, samuti selle kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata.

11.Hageja on nõuet põhjendanud ja tõendanud kostja arvete ja laekumiste ajalooga (tl 49-51) kostjale esitatud ja viimase poolt tasumata jäetud arvetega (tl 52-55), selgitanud kulusid liikide kaupa (tl 117-121) ja tõendanud alusdokumentidega (tl 124-200), üldkoosolekute protokollidega (tl 24-48). Eeltoodud tõenditest tulenevalt on kostja jätnud tasumata esitatud arved ajavahemiku eest mai 2013 – november 2015 kokku summas 444, 12 eurot Kostja vastuväited selles, et ta ei tea, mille eest ja kuipalju nõutakse, ei ole usutavad. Elektrienergia tarbimist 2014.a alguseni aiandusühistu kaudu kostja ei eita. Kostja esitatud Danske Bank AS teatisest (tl 82) ei ole selge milliste arvete alusel kostja makseid on teinud (seejuures osa neist on tehtud varasema perioodi eest). Teatisest on näha, et makseid on tehtud ka vee tarbimise eest, mille eest hageja võlga ei nõua. Kostja esitatud tõendid (tl 99-109) so maamaksu krundi andmed, maksu- ja tolliameti korraldus maksuvõla tasumiseks, Ahtme Haigla tõend, rahvastikuregistri väljavõte, ei ole asjassepuutuvad ning kohus jätab need tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud, kostja on jätnud oma liikmelisusest tulenevad kohustused täitmata ning hageja õigustatud nõudma nende täitmist. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). VÕS § 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja on talle osutatud teenuste eest jätnud tasumata, st rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust (VÕS § 100 mõttes), annab hagejale õiguse rakendada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamise korral viivist.
12.Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista viivise. Viivise tasumise kohustus tuleneb põhikirja p 3.2.11. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise põhikirja p 3.2.11 sätestatud määras, so 0,07% põhinõudelt päevas alates 05.11.2015.a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi kohtuotsuse tegemise päevast protsendina (0,07%) kuni põhinõude täitmiseni. Tasumata arvete alusel on põhivõlg 444, 12 eurot, millelt viivis ajavahemiku 05.11.2015 – 09.06.2016 on : arvestusega 0,07% 444, 12-st so 0,31 eurot päevas, korrutatuna viivitatud päevade arvuga (218) ehk 218 x 0,31 = 67, 58 eurot alates 10.06.2016 0,07 % põhinõudest päevas kuni põhivõla tasumiseni
13.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

14.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, poolte menetluskulud jäävad seega kostja kanda.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 848 eurot, millest 125 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 714 eurot lepingulise esindaja tasu. Kohus on seisukohal, et kulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, kusjuures kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu 09.03.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15) Üldjuhul ei tohi väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul Riigikohus on märkinud, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei leia kohus, et tegemist on mahuka ja keeruka tsiviilasjaga, mis õigustaks menetluskulude väljamõistmist oluliselt suuremas ulatuses kui hagihind. Asjaolu, et poolte vahel on põhimõtteline vaidlus, ei tee veel nõuet keerukaks ja asja mahukaks. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulude katteks 500 eurot, millele lisandub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot, kokku 625 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.10.20262-25-112081/12Tartu Maakohus Valga kohtumaja