K P avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse saamiseks E P suhtes A P avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks E P ja E P suhtes K P avaldus vanemate hooldusõiguse ulatuse otsustamiseks E P suhtes
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja I: K P (isikukood xxx), lepinguline esindaja S P-B (e-post xxx); Avaldaja II: A P (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal (e-post xxx) Puudutatud isik I: E P (isikukood xxx); Puudutatud isik II: E P (isikukood xxx); Puudutatud isikute I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post xxx) Tallinna Linnavalitsus, esindajad K D ja M K
esindajad
Kohalik omavalitsus Ärakuulamiste toimumise ajad
10.02.2023 ja 01.03.2023 (laps), 10.11.2023, 17.11.2023 (lapsed), 17.04.2024 (lapsed)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu K P loobumine nõudest otsustusõiguse saamiseks E P kooli valiku osas ja lõpetada selle nõude osas menetlus.
Anda K Ple lapse E P kooli valiku osas ühekordne otsustusõigus.
4.Jätta A P avaldus rahuldamata.
5.Tühistada Harju Maakohtu 30.11.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras K
2-22-14467 Ple tehtud ettekirjutus.
6.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
K P avaldus
1.K P esitas 28.09.2022 Harju Maakohtule avalduse K P ja A P ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise E P suhtes ning hariduskorralduse otsustusõiguste üleandmiseks lapse emale. Avalduse kohaselt K P (laste ema) ja A P (laste isa ) abielust on sündinud kaks last: 18.05.2012 sündinud E P ja 12.12.2015 sündinud E P. Koheselt peale suhete lõppemist 2017.a kolis laste isa alaliselt elama Küprosele ning sellest ajast ei osalenud perekonnaelus ega laste igapäevaelus. Lapse isa keskmiselt näeb lapsi 2 nädalat aastas, kui lapsed käivad tema juures puhkamas. Vanemad lahutasid 2018.a. Isa kategooriliselt keeldus, et laps alustaks õpinguid eesti keeles. Ema soov oli laps panna 2019.a A K, kus on olemas lai huviringide süsteem ning kahes keeles õppimise võimalus. Kuivõrd isa ei olnud sellega nõus, alustas laps õpinguid erakoolis X. Sellega piirdus isa osalemine haridusküsimustes ning isa ei huvitanud õppekvaliteet ega lapse edukus koolis. Samuti ei huvitunud isa ka sellest, et erakool X asub linna teises osas ning lapsele ja emale on igapäevaselt koormav koolis käia. Huviringi tegevus, mis oli pakutud kooli poolt, ei olnud lapsele sobilik. Kolme aasta jooksul on ema tuvastanud erinevaid puudusi kooli tegevuses ning emal tekkis tungiv soov vahetada lapsele kooli. Arvestades ema kogemust ja töökohta, on ema teadmised piisavad, et hinnata õppekvaliteeti erakoolis X. Kool eirab kaasaegseid õppevahendeid ning õpikäsitlusi. Kooli praktikas on pidev õpetajatele kingituste tegemine. Tegemist on erakooliga. Kooli eest tasumise kohustuse võttis enda peale isa, emal puuduvad sellised võimalused. Samas isal tekkisid pidevalt rahalised probleemid ja ema e-postile tulid meeldetuletused arvete tasumata jätmise kohta. Selline olukord tekitas emal kohustust igakuiselt isale meelde tuletada arvete tasumist. Isa on juba teatanud, et ei oma võimalust tasuda teise lapse erakooli arveid. Seega tekib olukord, kus lapsed peavad tulevikus käima erinevates koolides.
2.Alates 2022 kevadest ema on palunud isalt luba viia xxx üle teise kooli. Isa keeldus sellest. Vaatamata sellele, et isa ei osale sisuliselt lapse kasvatuses, ei näe last ega ei kohtu temaga, isa kategooriliselt ei soovinud arutada emaga võimalust vahetada kooli. Ema oli seisukohal, et laps peab jätkama õpinguid just eesti koolis, mis oleks tema huvide ja maailmavaatega lähedane. Valik osutus R kasuks. Tegemist on kooliga, mis on lapse elukoha lähedal, lapse ja ema mõttemaailmaga sobilik ning arvestab lapse kunstiandega. Kool võimaldab külastada erinevaid lapsele huvi pakkuvaid huviringe. Oluliseks on osutunud asjaolu, et tegemist on eestikeelse õppekeskkonnaga. Selleks, et laps tuleks paremini toime keelebarjääriga, otsustas ema kooli nõudmise järgi korrata veel kord 3. klassi programmi eesmärgiga saada lapsele parema ja turvalisema õppekeskkonna (laps ühe aastaga omandab paremini keelt ning järgmistel aastatel keeleteadmised ei takista lapse haridust).
3.Kuna isa jätkuvalt ei teinud emaga koostööd, tegi ema järelduse, et koolivaliku küsimus ei ole isa jaoks oluline ning laps alates 01.09.2022 alustas õpinguid Rs. Kui isa sai sellest teada,
2-22-14467 võttis ta ühendust R õppealajuhatajaga ning keelas lapsel jätkata õpinguid koolis, nõudes, et laps jätkaks õpinguid erakoolis X. Lapsel läheb Rs väga hästi, talle meeldib koolis käia, tal on seal sõbrad, lapse õpimotivatsioon, sh eduelamus, koolis kõrge. Lisaks E on paremad võimalused huvihariduse rakendamiseks (kunstikool, muusika, teatriring), mis asuvad samuti kooli ja kodukoha vahetus läheduses. Laste ema soov on mistahes säärased vaidlused ka tulevikuvaates ära hoida ja ühes õppeasutuse valikuga korraldada lapsele tema arengut toetav huviharidus.
4.Laps vajab stabiilset koolikeskkonda mis on tema kodulähedane ning soodustab tema arengut. Selles küsimuses ei olnud vanemad võimelised kokku leppima ning ema on seisukohal, et on põhjendatud vaidluse lahendamine kohtu kaudu. K P palub kohtul lõpetada osaliselt K P ja A P ühine hooldusõigus alaealise lapse E P hariduse küsimuses ja anda selles osas ainuhooldusõigus K Ple.
5.Haabersti Linnaosa Valitsus ei toeta ema avaldust. Menetluses ei ole leidnud kinnitust avaldaja väide, et isa ei osale tütre elus, ei tunne huvi lapse vastu ning ei soovi tütre probleeme avaldajaga arutada. Eestkosteasutus kinnitab, et A P osaleb lapse elus, ta suhtleb tütrega ning laps on peamiselt isa ülalpidamisel. Lapse ema ise ei tööta, on pikaajaline toimetulekutoetuse saaja. Olulist rolli mängib ka asjaolu, et A P lähenemine ja probleemide lahendamise viis on mõistlikum, ta lähtub oma lapse võimalustest, soovidest ning vajadustest. On vastuvõetamatu võtta A Plt ära hooldusõigus lapse haridust puudutavates küsimustes. Haabersti LOV on seisukohal, et K P avaldus ei ole põhjendatud, hooldusõigus hariduse osas peaks olema mõlemal vanemal, ainult sel juhul lähtub K P küsimuste otsustamisel lapse huvidest, riivamata lapse õigusi ja kohustusi. Tulenevalt eeltoodust palub Haabersti LOV K P avaldus rahuldamata jätta.
6.A P palus jätta avaldus rahuldamata. Vaatamata sellele, et E on korduvalt suheldes lastekaitsespetsialistidega kinnitanud, et soovib oma vanas koolis ehk erakoolis X edasi käia, avaldaja jätkab valetamist oma lapse soovide osas ning ilmselt manipuleerib lapsega, et viimane kinnitaks avaldaja poolt öeldut. Ilmselgelt lapse sooviks ei ole õppida uues koolis ja keeles mida ta piisavalt ei valda ning tegemist on ema mingi arusaamatu kinnisideega, mis ei ole lapse huvides. Ema soovitud viisil lapse kooli muutmine ei ole lapse huvides, mistõttu palub jätta avaldus rahuldamata.
7.E P ema on avalduses märkinud, et tal on psühholoogiline haridus ning ta teeb koostööd erinevate noorsoo õppeprogrammidega, milles suur osakaal on pühendatud just laste haridusasutustes heaolu tagamisele. Seetõttu leiab E P ema, et tal on piisav haridus ja pädevus hinnata ja kujundada arvamust erakooli X õppekvaliteedi osas. Eeltoodud väited on kõik puhas vale. K Pl puudub psühholoogiline haridus, samuti ei ole ta kunagi töötanud noorsooõppeprogrammide juures ega tegelenud kunagi haridusasutuste küsimustega. K P ei ole ametlikult tööl käinud ega oma ametliku sissetulekut. K Pl puudub mistahes pädevus ja teadmised selleks, et hinnata mistahes haridusasutuse õppekvaliteeti. Tõele ei vasta ka väited, et lapse enda sooviks on kooli vahetada. E on suheldes isaga korduvalt kinnitanud, et soovib oma õpinguid jätkata erakoolis X ning sama on laps ka korduvalt kinnitanud Põhja-Tallinna Valituse lastekaitsespetsialistidele.
8.Õige on üksnes K P väide, et isa ei ela igapäevaselt Eestis, vaid elab Küprosel ning seda oma töökoha tõttu. Isa ei osale seetõttu igapäevaselt laste elus füüsiliselt, kuid teeb seda igapäevaselt sidevahendite kaudu ning suhtleb oma lastega praktiliselt iga päev, vahest isegi
2-22-14467 mitu korda päevas. Kuigi isa ei viibi füüsiliselt Eestis, hoiab ta lastega tihedat kontakti ja suhtleb nendega sidevahendite kaudu. Seega K P väide, et ta on üritanud isa kaasata laste ellu pärast lahutust kuid isa seda ei soovi, ei vasta samuti tõele. Otse vastupidi, ema ise on vahepealsel perioodil takistanud isal lastega sidevahendite teel suhelda, mistõttu isa oli sunnitud ühendust võtma nii E kooliga kui ka poja lasteaiaga, kes siis võimaldasid isal lastega suhelda sidevahendite teel.
9.Ebaõige on ka K P väide, et isa veedab lastega aastas ainult 2 nädalat. Isa töölepingu kohaselt on tal aastas puhkust ette nähtud ainult 20 tööpäeva ulatuses. Kõik selle aja proovib isa veeta lastega. 11.08.2021 kuni 26.11.2021 veetis isa poeg E Odessa haiglas, kus lapsele tehti raske operatsioon. K P helistas, et E on haiglas ning isa koheselt katkestas oma töö ning lendas samuti Odessasse. 09.12 kuni 16.12 2021 veetis isa lastega aega Tallinnas, sest oli Ei sünnipäev. 15.05 kuni 21.05.2022 veetis isa lastega aega Tallinnas, sest oli E sünnipäev. 18.08 kuni 01.09.2022 veetsid lapsed isaga aega Küprosel. 12.12 kuni 18.12.2022 tuleb isa Tallinnasse, sest on Ei sünnipäev. 29.12 kuni 05.01.2023 tuleb isa uuesti Tallinnasse, sest lapsed avaldasid soovi võtta uut aastat vastu isaga. Samuti on isa viisakalt ja tihedalt arutanud alati K P lastega seotud küsimusi. K P seevastu, kui ei saa oma soovitud tulemust või isa arvamus tema omaga ei ühti, katkestab lihtsalt suhtluse või kasutab ebatsensuurseid väljendeid.
10.Isa arvates E panek eestikeelsesse kooli traumeeriks last, mistõttu tegi isa emale ettepaneku, et laps õpiks veel 1. aasta samas koolis ja siis, kui olukord ei muutu, valitakse koos E uus kool. Sellele järgnevalt teatas K P, et E vanasse kooli tagasi ei lähe ja praktiliselt pani isa fakti ette. Kuna K P oma tahtmist ei saanud, siis sellele järgnevalt ta otsustanud E õppetööst täielikult eemaldada ning laps ei ole osalenud õppetöös ei oma endises koolis ega ka koolis, kus ema sooviks, et ta õpib. Selline K P poolne käitumine ja jätkuv valetamine ei ole adekvaatne ning on lapse huve kahjustav. K P peab saama oma tahtmise, olenemata sellest, kas see on lapse huvides või ei ning kui ta oma tahtmist ei saa, siis avaldaja takistab lapsel koolikohustuse täitmist, mis on otseselt õigusvastane käitumine ja ka lapse huve kahjustav käitumine. Ilmselt sellele lisandub ka lapsega pidev ja süstemaatiline manipuleerimine, sest laps peab avaldama teistsugust arvamust kui seda, mida ta siiani oma koolivahetuse kohta on avaldanud nii isale kui ka lastekaitsespetsialistidele.
11.Eeltoodu kinnitab, et K P ei ole adekvaatne otsuseid langetama ning talle ei saa anda selles küsimuses ainuotsustusõigust, sest ta võib seda kuritarvitada. Pealgi peaks kooli valik või selle vahetus olema pigem kas korra või paar otsustamist vajav küsimus, mistõttu ei ole põhjust seda antud avalduse alusel jäädavalt isalt ära võtta üksnes põhjusel, et isa ei ela igapäevaselt lastega koos. K P on kohtule proovinud jätta muljet, et isa on selle vastu, et lapsed õpivad eesti keelt ning tema kui rahvuselt ukrainlane peab äärmiselt oluliseks seda, et lapsed oskaksid eesti keelt. Tegemist on taaskord avaldaja poolt vale ning moonutatud väitega, sest isa kinnitab kirjavahetuses, et ei ole vastu sellele, et lapsed õpivad eesti keelt. Lisaks on isa ning lapsed Eesti Vabariigi kodanikud ning A P ema ning isapoolne vanaema on samuti ukrainlased. Selliste demagoogiliste võtete kasutamine perekondlike küsimuste lahendamisel viitab samuti sellele, et ema soovib vahendeid valimata saavutada oma tahtmist ning koolivahetuse taga ei pruugi olla tegelikult lapse huvid.
12.Otsitud probleem ema poolt on ka asjaolu, et erakool X asub kodust liiga kaugel ja lapsel on sinna raske käia. Google Maps rakenduse kohaselt kulub E kodust erakooli X minekuks 31 min ning selleks on vaja kasutada vaid ühte ühistransporti ehk trammi nr 2. Tallinna R minekuks kulub E kodust 22 min ehk räägime ainult 9 minutilisest ajavahest, mis ei ole mingi
2-22-14467 märkimisväärne erinevus. E oskab iseseisvalt minna erakooli X ning koolitee on turvaline. Seevastu lastekaitsespetsialistile on ta kinnitanud Tallinna R teekond on talle võõras ja ümbruskond tundmatu.
13.E on koolikoht olemas, mille vanemad koos otsustasid ning puudub mistahes objektiivne ja lapse huve puudutav asjaolu, et seda muuta. Jätkata tuleb senise elukorraldusega, kus E õpib edasi erakoolis X ning vanematel säilib ühine hooldusõigus koolikoha otsustamise osas. Selleks, et ema poolt esitatud avalduse alusel antud juhul piirata isa hooldusõigust koolikoha valiku osas, peaksid esinema kaalukad põhjused, miks selline lahendus oleks lapse heaolu ja huvide tagamiseks vajalik. Ema sellised kaalukaid põhjendusi välja toonud ei ole, esitatud põhjendused baseeruvad üksnes valedele ja ebaõigetele faktiväidetele või on lihtsalt ebaolulised ja otsitud (nt koolitee pikkus, kohustus teha koroonatesti, kanda koolivormi, klassijuhataja ametikõrgendus koolis jms). Ainuotsustusõiguse andmine on äärmuslik vahend, mille puhul jääb laps ühe vanema meelevalda ja sellisel juhul peaks kohus põhjalikult olukorda selgitama ja kaaluma. Võttes aluseks esitatud asjaolud ja viidatud õigusnormid E isa leiab, et ema avaldus tuleb jätta rahuldamata, sest sellega taotletav eesmärk ei vasta lapse huvidele.
14.Lapsele määratud esindaja leidis, et lapse ema avaldus ei ole antud juhul nõuetekohaselt põhjendatud ega tõendatud. Lapse ema hakkas antud küsimusega tegelema liiga hilja. Juhul kui erakooli X kvaliteet on tõepoolest väidetavalt langenud, siis oleks lapse ema, kui poolte vahelised läbirääkimised ei andnud tulemusi, pidanud antud küsimuses pöörduma kohtusse hiljemalt 2022. aasta märtsis. Kooli vahetus keset õppeaastat on lapsele problemaatiline ja emotsionaalselt liigselt koormav. K P avalduses ei ole välja toodud mõjuvaid põhjuseid ega ole põhjendatud, miks tuleb kooli vahetada keset kooliaastat.
15.Lapse esindaja vestles kooli teemal lapsega eesti keeles, kasutades selleks lihtsamaid sõnu ja arvestades lapse vanusega. Tuleb tõdeda, et laps ei saanud esindaja räägitust suurt millestki aru. Laps selgitas samuti ise esindajale, et ei saanud räägitust aru ning esindaja jätkas vestlust lapsega vene keeles. Arvestades lapse vanust ja tekkinud olukorda ning sellega, et kool on kohustuslik, siis ei saa olla nii, et laps ei käi koolis, on kodus ja õpib seal, samas kui on kõik võimalused koolis käimiseks. Koolis tuleb suhelda erinevate inimestega. Suhtlemine ei pruugi alati laabuda, kuna inimesed on erinevad, aga tuleks siiski leida võimalused ja moodused ning oma suhtlemist vajadusel parandada, et leida suhtlemisviis, mis võimaldaks lapsel ja õpetajal üksteisest aru saada.
16.Rs toimub õppetöö eesti keeles, aga lapse keeleoskuse tase ei võimalda temal praegu eesti keeles õppida, kuna laps ei saaks aru õppematerjalidest ja õpetajatest. Laps tuleb koolivahetuseks ette valmistada, et koolivahetus oleks muretu ja pingevaba. Praegu peaks laps tegema pingutusi, et eesti keelt õppida ja antud osas teadmiste taset oluliselt tõsta. See võib kaasa aidata sellele, et vanemad saavad kooli vahetuse osas põhjendatult kokku leppida. Lapse esindaja seisukohalt ei ole laps praegu valmis kooli vahetama ning minema praegusest koolist Rsse. Lapse keeleoskuse tase seda ei võimalda ning laps peaks jätkama erakoolis X. Samas ei välista esindaja, et kui laps on enda teadmisi eesti keeles arendanud, siis on lapse huvides kooli vahetamine tulevikus ning üleminek näiteks Rsse. Samas 2022-23 õppeaastal ei ole kooli vahetus saavutatav juba seetõttu, et laps ei valda eesti keelt piisaval tasemel. Ka laps ise esitas antud osas vaid üldistavaid ja mitte konkreetseid põhjendusi; laps kõigest ütles, et ta tahab õppida Rs. Lapse esindaja tegi lapsele ettepaneku välja tuua põhjused ja rääkida plaanist, kuidas seda teostada, kuid laps pole selgitanud oma taheavaldust ega välja toonud plaani, kuidas seda teostada. Seejuures lapse esindaja üritas lapsel aidata seda formuleerida.
2-22-14467 Eelnevast tulenevalt on lapse esindaja seisukohal, et lapse ema avaldus tuleb jätta rahuldamata. A P avaldus
17.13.03.2023 esitas A P kohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse saamiseks. A P palub lõpetada osaliselt A P ja K P ühine hooldusõigus nende alaealiste laste E P ja E P suhtes laste viibimiskoha, tervishoiu ja haridusküsimuste osas ning nimetatud küsimustes anda A Ple ainuhooldusõigus, õigusega viia lapsed Eesti Vabariigist välja elama enda juurde Küprose Vabariiki.
18.Avalduse kohaselt A P ja K P olid abielus kuni 18.05.2018. Abielust sündis kaks last E P ja E P, kes jäid pärast lahutust elama ema juurde Tallinnas aadressile xxx. Abielu ajal K P tööl ei käinud ja perekonna ülalpidamine oli ainult A P õlul. A P ei leidnud Eestis tasuvat erialale vastavat tööd, mistõttu saades hea tööpakkumise, asus tööle Küprose Vabariigis. A P töötab G ja elab püsivalt Küprosel Limassolis.
19.Abielu lõppes K P suhte tõttu ning kuigi A P proovis abielu päästa ning selleks käidi isegi perenõustamisel, siis K P ei soovinud abielu päästa oma uue suhte tõttu. A P leppis olukorraga, asus lõplikult elama Küprosele ning proovis säilitada laste tõttu häid suhteid laste emaga. Kuna K P ka pärast lahutust tööle ei läinud, siis normaalsete suhete jätkumise eesmärgil A P proovis K Pt ka aidata, et uue elukorraldusega hakkama saada. A P andis K Ple 10 000 eurot, et õppida ja minna seejärel tööle, samuti ostis K Ple auto. K P saadud raha õppimiseks ei kulutanud, vaid raiskas selle reisimiseks koos oma uue elukaaslasega. Autoga tegi avarii, mistõttu auto läks mahakandmisele.
20.Samuti muutusid lapsed K Ple pärast lahutust koormaks, sest segasid tema uut suhet. Seetõttu tegi 2018 aasta algul A P laste emale ettepaneku, et isa võtaks 2a poja ja 5a tütre enda juurde Küprosele elama. Eeltoodu ei olnud aga tookord võimalik, sest A Pl puudusid selleks vajalikud elamistingimused. Lastel olid sellel hetkel Tallinnas tagatud elukoht, mille üüri tasus ja tasub ka nüüd A P ning lasteaiakohad, kus nad alles olid harjunud käima, Küprosel oleks lapsed pidanud panema kreekakeelsesse lasteaeda, mis oleks lastele olnud liiga suur elumuutus. Siiski oli A P nõus lapsi enda juurde võtma ja asus kiirelt oma elu Küprosel selleks ümber korraldama. 2018. aasta teiseks pooleks oli A P oma elukorraldust muutnud selliselt, et see võimaldas tal võtta lapsed enda juurde, kuid selleks ajaks oli laste ema muutnud meelt ja ta keeldus varasemast kokkuleppest, et lapsed asuksid elama isa juurde. K P muutis meelt, sest tema uus suhe oli selleks ajaks juba lõppenud. A P ja K P vahel on sellest ajast alates erimeelsused laste elukoha, hariduse ja kasvatamise osas. A P on alates sellest ajast järjepidavalt teinud K Ple ettepanekuid, et lapsed või siis vähemalt poeg E elaks tema juures. K P on sellest keeldunud.
21.Kuna K P endiselt tööl ei käinud, asus ta A P kasutama kui rahaallikat, kes kõik tema kulud endiselt kinni maksma peab, tuues ettekäändeks, et lapsed elavad temaga. Raha saamiseks kasutab ema lapsi väljapressimisvahendina. Nii nõudis K P, et avaldaja ostaks talle ja lastele lennupiletid Odesessase. Kui A P keeldus, siis asus K P ähvardama, et võtab siis lapsed ja sõidab üksi autoga Eestist Odessasse, mis on pikk ja ohtlik tee. Nii manipuleeris K P A P sellega, et kui ta raha ei anna, siis satuvad lapsed tema pärast ohtu. Olukord lõppes sellega, et A P andis K Ple lennupiletite jaoks raha, sest pelgas, et lapsed satuvad ohtu. Samuti on K P ähvardanud, et kui raha ei saa, siis lahkub lastega Eestist.
2-22-14467
22.Kuigi tänaseks on K Pl väidetavalt töökoht, siis tasu sellest jääb alla nõutava miinimumi ning isegi pärast seda kui A P on tasunud talle 500 eurot kuus ning maksnud E kooli ja Ei lasteaiaarve ning huviringid, samuti andnud oma emale raha, kes on ostnud lastele praktiliselt kõik riided, käib K P ikkagi linnaosast toimetuleku toetust küsimas ja toidab lapsi toiduabipakkidest saadavate toiduainetega. Kõik see on tekitanud A P ja K P vahel pingeid, mille pärast kannatavad ennekõike lapsed. A P leiab, et lapsed ei peaks elama alla toimetulekupiiri, kuna nende ema ei soovi otsida endale püsivat töökohta koos püsiva korraliku sissetulekuga. Samuti ei saa eeldada, et A P jääbki pärast lahutust ka K Pt üleval pidama. Lisaks on laste vanematel suured erimeelsused selles osas, mis on kohane laste kasvatuses ja mis mitte. Poolte vahel tekitab teravaid erimeelsusi K P käitumine ja hoiakud, mis A P hinnangul ei ole lapsevanemale kohased ega sobilikud ja annavad lastele halba eeskuju. A P leiab, et selline elukorraldus ei saa edasi jätkuda, sest see ei ole laste huvides. A P soovib, et lapsed elaksid tema juures Küprosel, kus lastele on tagatud korralikud elamistingimused, vajalik hoolitsus ja haridus erakoolis. K P sellega nõustunud ei ole, mistõttu A Pl ei jää muud üle kui paluda kohtul olukord lahendada ja otsustada, mis on laste huvides parim lahendus. A P taotleb, et kohus lõpetaks A P ja K P ühise hooldusõiguse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ning annaks nendes küsimustes ainuhooldusõiguse avaldajale, lubades lastel asuda püsivalt elama avaldaja juurde Küprose Vabariigis.
23.Laste vanemad elavad lahus ja erinevates riikides. Seega lastele stabiilse elukorralduse ja nende heaolu ja huvide igakülgseks tagamiseks on antud juhul põhjendatud ulatuslikumalt üle vaadata vanemate hooldusõigus laste suhtes ning muuta seda selliselt, et tulevikus saaks vanem, kellega lapsed elavad, õiguse otsustada tulevikus tekkida võivate lapsi puudutavate oluliste küsimuste üle, mida oleks keeruline otsustada ühiselt vanematel, kes ei ela koos ja samas riigis. Nendeks küsimusteks on ennekõike viibimiskoht, haridus ja tervise küsimused. A P leiab, et tema erimeelsused K P ja erinevad seisukohad laste kasvatamist puudutavas küsimustes on hakanud laste heaolule kahjulikult mõjuma, mistõttu on põhjendatud kaaluda ühise hooldusõiguse vastavas osas lõpetamist. A P leiab, et laste huve ja heaolu arvestades on lastel parem elada tema juures Küprose Vabariigis, sest A P suudab lastele tagada vaimselt ja majanduslikult stabiilsema elukorralduse. 2023 aasta sügisel läheb kooli ka noorem laps E P. Seega mõlemad lapsed on jõudnud ikka, kus elukoha määramine on muutnud olulise tähtsusega küsimuseks. Elukohaga on tihedalt seotud ka hariduse omandamise küsimustes otsuste langetamine, kuivõrd sõltuvalt sellest, kumma vanema juures hakkab olema lapse peamine elukoht, tuleb valida ka õppeasutus. Samuti on laste huvides koolikohustuse täitmise ajal stabiilse elukorralduse tagamine.
24.K P on kahjuks juba eelnevalt rikkunud E P õigust koolikohustuse täitmisel. Kuivõrd K Pl tekkisid konfliktid kooliga X, kus õppis E P, siis soovis ta vahetada kooli. A P ei olnud koolivahetusega nõus, kuivõrd see ei olnud lapse huvides. Laps oleks pidanud jääma klassiastet kordama ning asuma õppima eesti keeles, mida ta piisavalt ei oska. Lisaks laps kinnitas korduvalt nii isale kui ka lastekaitsespetsialistidele, et ta ei soovi kooli vahetada. Sellele vaatamata ema jätkas koolivahetusprotsessiga ja kuivõrd ta ei saanud oma tahtmist, asus ta takistama lapsel koolikohustuse täitmist ka oma endises koolis. E P viibis õppetööst eemal neli kuud, kuivõrd K P tal füüsiliselt takistas kooli minna. K P käitumist ei suutnud muuta ka lastekaitsespetsialistide selgitused. E P asus 4. klassis sisuliselt õppima alles detsembris 2022, mil Harju Maakohus tegi K Ple ettekirjutuse ja kohustas teda soodustama E P erakooli X naasmist ja seal õppetöö taastamist ja jätkamist. Kõik see tekitas lapses stressi ja segadust. E Pl tekkis loojaalsuskonflikt ning ta hakkas isaga suhtlust vältima. Lastekaitsespetsialistile tunnistas E, et kardab ema reaktsiooni kui ei käitu või ei ütle nii nagu
2-22-14467 ema soovib. A P leiab, et K P on eeltooduga näidanud, et ta ei tegutse laste huvides, vaid teeb otsuseid oma isiklikest emotsioonidest lähtuvalt, mis kahjustab lapsi.
25.A P elab Limassolis ja saab lastele tagada hariduse erakoolides, kus õppetöö toimub inglise keeles. A P on lastele koolikoha saamiseks pöördunud 5 parima Limassoli rahvusvahelise erakooli poole, et valida nende hulgast lastele välja parim: Heritage Private School, Foley’s Private School, Pascal Private English School, The Grammar School, Logos School. A Pl on võimalus lapsi igapäevaselt kooli viia ja sealt ka ära tuua. Lastel oleks A P juures elades turvaline. A P suudab võrreldes K Pga lastele oluliselt paremaid elamistingimusi tagada. A P elab Limassolis oma majas, kus on 5 tuba. Mõlemal lapsel oleks tema juures elades oma tuba, mis arvestades laste sugu ja vanust hakkab juba oluliseks muutuma. Juhul, kui lapsed asuvad elama A P juurde, saaksid nad mõlemad oma toad sisustada vastavalt oma soovidele. K P elas kuni märtsini 2023 kahetoalises korteris, kus on väga väike köök ja üsna halvad tingimused igapäevase hügieeni eest hoolitsemiseks, näiteks vannitoas puudub kraanikauss käte pesemiseks. K Pl oli oma magamistuba, kuid lapsed elasid ja ööbisid kõigi ühises elutoas. K P 05.03.2023 informeeris A P, et on samas majas üürinud uue korteri, mis on kolmetoaline. Korteri üür on kõrgem ja ka kommunaalkulud ilmselt suuremad. Kuna K Pl puudub regulaarne sissetulek ja see on väga madal, siis langeb laste toimetulek veelgi. Juba hetkel elavad lapsed koos emaga alla toimetulekupiiri, sest ema küsib igakuiselt riigilt toetust isegi siis, kui avaldaja on maksnud praktiliselt kõik kulud lastega ja katnud ka üürikulu. Lapsed ei tohiks elada alla või toimetulekupiiri lähedal, eriti olukorras kus seda saaks vältida sellega, et lapsed elaksid isa juures. A P juures on lastel oluliselt rohkem ruumi, privaatsust ja paremad võimalused hügieenile, võrreldes sellega mida suudab pakkuda K P. Lastel oleksid eraldi oma toad, kus magada ja õppida. Poega E on korduvalt andnud A Ple teada, et soovib elada tema juures. Viibides A P juures on lapsed väga õnnelikud ja ei soovi ära minna. Vaatamata sellele, et A P on viimased aastad elanud eemal, on avaldaja ja laste vahelised suhted väga lähedased.
26.Vanemate ületamatud erimeelsused on laste kasvatamise ja hariduse küsimustes ja selles, millist eeskuju lastele oma käitumisega antakse. A P sooviks on, et lastest kasvaksid iseseisvad ja haritud inimesed, kes lähtuksid põhimõttest, et oma eluga tuleb ise hakkama saada ja oma otsuste ja tegude eest tuleb vastutust kanda. K P seevastu leiab ja sisendab tütrele E, et oluline on ainult kunst ja tantsimine ning see, kas tüdruk oskab reaalaineid (matemaatika, loodusõpetus) ja keeli, ei ole üldse oluline. A P ei ole selle vastu, et E tegeleb kunsti ja tantsimisega, kuid leiab, et selle kõrvalt tuleb ikkagi ka korralikult teisi õppeaineid õppida ja lõppkokkuvõttes, mida iganes lapsed täiskasvanuna otsustavad teha oma eluga, nad peavad saama ise hakkama.
27.Samuti lähtub K P põhimõttest, et kõike, mis võimalik, tuleb enda kasuks ära kasutada (kui vaja petta riiki, et saada toetusi, elada teiste kulul, manipuleerida, et saada oma tahtmist jms). Näiteks novembris 2021 teatas K avaldajale, et korteriga seotud üür tuleb nüüd tasuda hoopis tütre E pangakontole. Kui A P soovis teada põhjust, siis seda ta ei saanud. Hiljem selgus, et K P sai niimoodi kohalikult omavalitsuselt rohkem sotsiaaltoetust välja petta. Sellised hoiakud ei ole A Ple aktsepteeritavad ja ta ei soovi et lapsed saaksid sellise lähenemisega kasvatuse osaliseks ja muutuksid ka ise sellisteks. Nii nagu iga lapsevanem on ka A P arutanud oma tütrega, et kelleks ta soovib suureks saades saada ja millist tööd teha. Küsides E, et millist tööd ta sooviks suurena teha, vastas laps, et ta ei soovi üldse tööle minna, vaid ta otsib endale rikka mehe, kellega abielluda. A Pl on isana väga raske selliseid sõnu oma tütre suust kuulda. Selline arusaam elust ja väärtustest on E tulnud ainult K P kaudu.
2-22-14467
28.Lisaks A Ple ei ole vastuvõetav, et sisendab tütrele, et oma alasti keha avalikult eksponeerimine on normaalne. Avaldaja leiab, et E on selleks veel liiga noor, et sellest adekvaatselt aru saada ja mõista, kus jookseb mõistlikkuse piir. A P sai tütre E kaudu teada, et K P paneb endast Instagrami üles alasti fotosid. Mõned postitused on Instagram ise kustutanud tänaseks kui ebasobivad. Seega avalikustamiseks ebasobivateks ei pea neid ainult avaldaja, vaid ka Instagram. Samas E on Instagramis oma ema nn „sõber“ ja näeb kõike mida ema sinna postitab. A P hinnangul on E veel liiga noor selleks ja ema käitumine ja eeskuju võib seetõttu tekitada talle kahju. Ka on E rääkinud A Ple, et ema käib klubis „D“ raha teenimas. E selgituste kohaselt käib ema seal alasti poseerimas ja E on tekkinud arusaam, et see on töö, kus lihtsa vaevaga saab raha teenida, lihtsalt on vaja olla alasti. A P leiab, et sellega K P annab jällegi tütrele valesid sõnumeid ja hoiakuid, mis kahjustavad last, sest E on veel liiga noor selleks, et sellest õigesti aru saada. Klubis „D“ joonistatud aktide ja suguelundite riputamine Instagrami ei ole kohane käitumine emale. Samuti ei nõustu A P sellega, et K P vaatab koos lastega filme, mis ei ole sobivad nende vanusele. A P peab ennekõik siinkohal silmas filme, mille kohta otseselt on märgitud, kas keelatud või mittesoovitavad alaealistele vägivalla, seksi, alastuse, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise näitamise tõttu. Näiteks vaatas K P koos lastega seriaali Modern Love, mis on soovitatav alates 17+ vanuses inimestele. Vanuselised piirangud filmidele ei ole pandud ilma asjata, selle eiramine taaskord näitab, et ei K P ole ise vaimselt küps aru saama, mis on laste huvides ja mis mitte.
29.Poeg E on tänaseks 7. aastane ning läheb sügisel esimesse klassi, samas ei oska ta siiani lugeda ei eesti ega ka vene keeles. A P hinnangul K P ei panusta ise absoluutselt laste harimisse ega soodusta nende õppimist. Ta ei õpi koos lastega, vaid lihtsalt laseb neil piiramatult multikaid vaadata ja telefoniga mänge mängida. Pärast seda, kui K Pl tekkis isiklik konflikt erakooliga X ja ta soovis E seetõttu sealt koolist ära võtta, siis ettekäändena hakkas ta kasutama seda, et tema jaoks on oluline, et lapsed oskaksid eesti keelt ja õpiksid eestikeelses koolis. A P hinnangul on tegemist pelgalt ettekäändega, sest K P on ise tänaseks elanud Eestis enam kui 10 aastat, kuid ei ole viitsinud eesti keelt ära õppida, isegi kõige elementaarsemal tasemel. Kui lapsed lähevad sügisest Eestis eestikeelsesse kooli, siis K P neid õppetöös aidata ja juhendada ei suuda ega oska. Asudes elama avaldaja juurde asuksid lapsed õppima inglisekeelses koolis. A P saab ja oskab neid igakülgselt aidata nii õppimises kui ka kohanemises uue kooliga.
30.Kuna A P elab Küprosel, siis ei kohtu ta lastega igakuiselt. Samas need korrad, mil A P on käinud Eestis, et veeta aega lastega või lapsed on saabunud Küprosele, on lapsed olnud pesemata ja hoolitsemata. Sama kinnitavad ka avaldaja õde ja ema, kes hoolitsevad laste eest siis, kui K P soovib reisile minna. Ka A P ema ja õde kinnitavad, et sageli kui lapsed nende hoole alla saabuvad, on nad hoolitsemata ja pesemata. Näiteks mais 2019 tehti E kõrvadesse augud ja ta sai kingituseks kullast kõrvarõngad. K P ei viitsinud lapse kõrvu hooldada ja desinfitseerida, isegi vaatamata sellele, et A P ema seda talle korduvalt meelde tuletas. Augud kasvasid kinni koos kõrvarõngastega, mistõttu tuli E oktoobris 2019 teha üldnarkoosis operatsioon, et kõrvarõngad kätte saada. K P tunnistas A P, et ta ei puhastanud ega hooldanud kordagi lapse kõrvu.
31.Võib ju eeldada, et tegemist oli õnnetu juhtumiga ja ühekordse hooletusega. Kahjuks see nii ei ole. Kui E saabub kas vanavanemate juurde või kohtub isaga, on jätkuvalt laps ise ja ka kõrvad mustad ja pesemata. Viimati ka 17.01.2023, mil lapsed viibisid koos avaldaja emaga. Lisaks on hoolitsemata ka poeg E. Sarnaselt E on ka E peaaegu alati pesemata, tema käte ja varvaste küüned lõikamata ja küünealused mustad. A P igakordselt külastusel Eestisse või ka
2-22-14467 laste saabumisel Küprosele on Ei küüned ebamõistlikud pikad ja teevad talle juba kõndimisel haiget. Näiteks viibis A P lastel külas 2022 detsembri lõpus ja 2023 aasta alguses. Ei küüned olid taaskord lõikamata ja tegid talle haiget. 24.02.2023 saabusid lapsed Narva, sest K P soovis reisile minna. Ei varbaküüned olid taaskord ülipikad.
32.K P 13.04.2023 vastuses isa avaldusele ei ole nõus A P poolt esitatud nõuetega ning ei tunnista esitatud avalduses etteheiteid. K P on suurepärane ema, kes oluliselt panustab laste kasvatusse, haridusse ning kes on oma elu pühendanud laste heaolule. K P on kolinud Eestisse, olles abiellunud A P ja olles juba esimese lapsega rase. Kõik abieluaastad K P oli täielikult pühendanud laste ja pere eest hoolitsemisele, samal ajal kui A P tegi karjääri – peaaegu ei ilmunud koju, ei pühendunud laste eest hoolitsemisele ega andnud seega laste emale võimalust sotsialiseerumisvõimaluseks, töökoha otsimiseks ning ühiskonda sulandamiseks. Abi kodus ning majapidamises oli A P ainult formaalne - istus pidevalt arvuti taga, mängis mänge ja jõi alkoholi – igal õhtul. Alkoholi tarbimisest tekkisid esimesed probleemid. A P ei näinud probleemi selles, et iga õhtu võtta stress maha veinipudeliga. Teiseks tüli allikaks oli A P pidev aja veetmine pokkeri mängumaailmas, mille peale oli kulutatud ka pere ühisraha. Vaatamata sellele, et pere finantsid olid pidevalt ohu all, A P ei andnud võimalust K P avaldada oma suhtumist probleemi, surudes tema tundeid pidevalt maha. Lõplikult pere suhted läksid katki 2017. aasta lõpus ning K P teatas soovist lahutada abielu, kuna selline elu oli muutunud väljakannatamatuks. A P aga seda ei soovinud ning kavatses alguses suhted taastada. Sellel ajal lõppes tema karjäär Eestis, millega tema sai suure hüvitise 100 000 eurot ning sõlmitud oli konkurentsikeeld, mis keelas temal töötada Eestis samas valdkonnas. Samal ajal A P oli võtnud ette ka ärireisi kaheks nädalaks Küprosele. A P on K P selgitanud, et kavatseb taastada oma perekonda ning üles ehitada soojad suhted abikaasade vahel. Kuid Küproselt tema juba tagasi ei tulnud. Nagu hiljem selgus, hakkas ta pärast kaht nädalat Küprosel elama koos teise naisega, olles veel abielus Eestis. Juba Küproselt ütles tema, et ei ole enam huvitatud perekonna taastamisest, et ta jääb Küprosele elama, eraldab K P summa (10 000 eurot) hariduse jaoks. A P oli väga mures, et K P soovib alustada ühisvara jagamist, seega kokkuleppe alusel pidi A P aitama K P laste ülalpidamises, kuni tema omandab haridust ning suudab saada jalad alla. Lisaks sellele, mõistes, et ta jätab K P Tallinnasse üksinda, et temal ei ole Eestis sõpru, vanemaid ega sugulasi, kes saavad teda aidata, oli A P valmis ostma K P ka auto, kasutatud ning halvas seisus.
33.A P moonutab fakte, väites, et K P oli nõus, et lapsed kolivad täielikult isa juurde. On küll tulnud arutamisele erinevad lahendused, millest oli suurem aja veetmine Küprosel, vaheaja veetmine, võimalik ema ja laste kolimine Küprosele ja ka muud. Kuid kõik need arutelud olid mitu aastat tagasi. Viimastel aastatel ei soovinud A P enam arutada võimalust kolida Küprosele ja nautis elu ilma lasteta. Seega ei olnud kunagi läbirääkimiste teemaks laste kolimine Küprosele ilma emata. Vaatamata sellele, et A P on andnud lubaduse toetada materiaalselt laste ja K P elu teatud tasemel, ei juhtunud ka seda. Raha ülekanded vähenesid ning A P on mitmekordselt sundinud K P koos lastega vahetama korterit. Enamus igapäevaseid kulutusi nagu kommunaalmaksed, apteegikulud, toit, riided, autohooldus, lisatunnid, puhkused jäi K P kanda ja K P sai sellega ka alati hakkama. Lapsed on alati saanud kõik, mis oli vajalik. Neil on mänguasjad, riided, kvaliteetne toit, tagatud meelelahutus ja huviringid.
34.A P on teinud etteheiteid, et K Pl ei ole normaalset töökohta. Samas unustab A P, et üksikemana kahe väikese lapse kõrvalt leida n.ö normaalset töökohta on raske. Tema kanda on laste kasvatamine, trennidesse viimine, huviringid, kodutööd ja haiguslehed. Avaldaja ei tea, mis tähendab teha lastega kodutöid, käia trennides, olla haiguslehel jne. Kogu aja väitel
2-22-14467 laste ema on üksinda tegelenud laste kasvatamise ning harimisega. Vaatamata sellele, et kogu tema elu on pühendatud lastele, K P on suutnud omandada haridust ja rakendada seda selliselt, et see toob temale ja ka tema lastele sissetulekut. Ema kanda jäi covidi aeg, kus pidi tema olema kahe lapsega kodus, aitama neid õppeprotsessis ning tagama nendele tervislik keskkond, ostes toitu, ravimeid jne.
35.A P on teinud ka etteheiteid seoses K P sooviga sõita lastega oma kodumaale Ukrainasse. Arutelu toimus 2019. aastal. Autoga tundus reis huvitav, kuna võimaldas külastada erinevaid kohti nii keset reisi kui ka sõita Ukrainas ringi. Kuna K P on alati jaganud oma mõtteid laste isaga, soovis tema saada ka tema arvamust reisi kohta. K P on ka maininud, et enne seda, kui hakkab liikuma Ukrainasse, kontrollib auto seisu. Vastus oli negatiivne ning A P oli kategooriliselt selle vastu, et K P koos lastega sõidaks Ukrainasse autoga. Hiljem ka selgus, et auto seisund oli äärmiselt nutune, kuigi auto oli A P poolt ostetud ainult 1 aasta tagasi. Seeg reis autoga jäi ära. Mis puudutab A P poolt tehtud täiendavaid rahalisi ülekandeid, siis algselt vanemad on kokku leppinud, et isa on valmis võtma enda kanda lastega kaasnevad suured kulutused. See kehtib ka lennupiletite kohta. Kokkulepetele vaatamata on isa pidevalt võlgu laste arvete maksmisega, pidevalt saadetakse laste emale meeldetuletus tasuda nt kooli õppemaksu arveid.
36.Avalduses on K P ette heidetud ka seda, et tema on mitmekordselt soovinud kolida Eestist ära. Eelnimetatud asjaolu ei vasta tõele. Tõesti, naine, kes on jäetud üksinda kahe lapsega riigis, kus temal ei ole sugulasi, tuttavaid, sotsiaalset võrgustikku, tunneb ennast üksildaselt ja soovib minna oma lähedaste juurde. Kuid K P ei ole kunagi avaldanud soovi lapsi Eestist ära viia. Vastupidi K P on jäänud Eestisse ainult selleks, et lastel oleks turvaline ning harilik keskkond, et nad saaksid kasvada koos oma sõpradega ja kasvades enda jaoks tuntud keskkonnas. Isa jaoks on alati olnud oluline, et laps kasvaks koos oma sõpradega, õpiks vene keeles, oma harilikus koolis ning A P on alles hiljuti märkinud, et lapse üleviimine teise kooli mõjub äärmiselt halvasti lapse arengule. Paari aastaga tekkisid järk-järgult tugevad sotsiaalsed sidemed ja kontaktid. Eestis on keskendatud kogu K P ning laste elu, haridus, töö, tuttavad, sõbrad. Äärmiselt imelik on isa soov muuta radikaalselt laste eluviisi, viia neid teise riiki, kus on teine keel, kultuur, kus ei ole nendel sõpru ega tuttavaid.
37.K Ple on A P heitnud ette, et tema on saanud sotsiaaltoetusi. Sotsiaaltoetuste saamine on võimalus parandada nii enda kui ka laste heaolu. Toetuste saamine ei saa olla aluseks hooldusõigusega manipuleerimiseks või emale heita ette, et rahaliste vahendite puudumisel on temast saanud halvem ema. Just asjaolu, et K P suutis tuvastada, et parema laste heaolu tagamiseks on vajalik saada täiendavaid sotsiaalseid väljamakseid, näitab, et tema on hoolas ja kohustusetundlik ema, kes suudab tuvastada võimalikud probleemid ning tagada lastele paremad tingimused.
38.Ema on panustanud ja panustab lapse haridusse, teinud kõik endast võimalikku, et lapsed saaksid parema hariduse. K P on palunud mitmekordselt A P arutada paremat võimalust laste õppimiseks, palunud luba viia lapsed üle eesti kooli. Samal ajal A P ei lubanud emale viia tütart üle teise kooli, selgitades, et E jaoks koolivahetus on kahjulik, ei taga tema huvidele, takistab omandada haridust. Isa on mitmekordselt teinud emale etteheiteid, et ei soovi, et laps saaks stressi seoses õppekeele muutmisega. On äärmiselt inetu nüüd väita, et isa soovib vahetada laste tervet elukeskkonda, viia lapsed Küprosele kooli, kus õppekeel on inglise keeles, täiesti teine kultuuriline ning sotsiaalne keskkond. Paneb imestama kiire isa meeleolu muutus - vahetada kooli Tallinnas ei ole lapse huvides, kuna laps peab omandama haridust
2-22-14467 oma emakeeles, samas - viia lapsed oma kodust teise maailma otsa, kus nad ei ole kunagi elanud, kus ei ole neid sõpru ja kõik toimub inglise keeles - on laste huvides.
39.Ei vasta tõele asjaolu, et ainult A P vanemad ostavad lastele riideid. Tegemist on puhtalt valetamisega. Loomulikult ei takista K P, et A P vanemad vahest saavad kinkida lastele riideid. See on loomulik vanaema ja vanaisa jaoks, et nad ostavad ja kingivad midagi, mis on vajalik lastelaste jaoks. Kuid enamus riideid, jalanõusid, koolitarbeid jne on ostetud just ema poolt. K P elukutse on seotud koolituse ja treeneritegevusega. K P töötab psühholoogilise ja vaimse heaolu valdkonnas laste, noorte ja täiskasvanutega. K P on emotsionaalse intelligentsuse ja vaimse heaolu programmide juht. Tema tööde kohta on palju häid ülevaateid ja mõjusaid tulemusi. Hariduse täiendamist jätkates laieneb ka tema pädevuse ring. Juba praegu on K P sõlmitud töövõtulepingud ning tema teadmisi rakendatakse erinevates valdkondades - avalik-õiguslikud organisatsioonid (MTÜ P), Kunstiakadeemia ning noortekeskused. Samuti tegeleb K P erapraktikaga, aidates naisi tundma oma keha ning parandada psühholoogilist enesetunnet. Peamiseks sissetuleku allika piduriks on just asjaolu, et tema on pidevalt lastega ja just lapsed on tema jaoks prioriteet.
40.A Pl ei ole õigust jälgida teda tema sotsiaalses võrgustikus, kuna tema on blokeeritud. A P oleks võinud küsida K P käest selgitused enne, kui on teinud vastava avalduse kohtusse. Kõik K P postitused, kus tema on ennast eksponeerinud paljalt, on blokeeritud selliselt, et E neid ei näe. Instagram võimaldab teha erinevaid privaatsusseadmeid, mis tagavad juurdepääsu piirangud. Poseerimine on osa ametlikust tööst Eesti Kunstiakadeemias. K Pl on Eesti Kunstiakadeemiaga ametlik leping. Lisaks sellele pooldab K P kehapositiivset kultuuri ning suhtub kehasse suure austusega. Sellist lähenemist tema õpetab ka oma lastele. Inimese keha on loomulik, ilus ning osa kultuurist. Lapsed on ka teadlikud, et ema töö on poseerimine kunstnikutele, selleks, et nad suudaksid anda üle naise keha kunstis, arendades läbi selle kultuuri. Lapsed teavad sellest mõõdukalt ning suhtuvad sellesse rahulikult ja lugupidavalt. Nad tunnevad hästi ära sotsiaalse vastuvõetavuse ja asjakohasuse taseme ning isikliku valiku. A P hindab naise keha ainult pornograafiaks. Selliseid mõtteid püüab ta omistada ka lastele. Erinev lähenemine laste kasvatuses ei ole alus anda hooldusõigus üle A Ple ja viia lapsed ema juurest ära. Erinevad arusaamad kasvatusest on just alus suhelda ja arutada, kuidas lapsed saavad oma maailmavaadet rikastada nii ema kui ka isa lähenemise kaudu.
41.Kõige rohkem solvavaks on väide, et lapsed on räpased ja et ema ei hoolitse nende eest. See on vale. Lapsed käivad koolis, lasteaias, kunstiringides. Eile meeldib maalida ja mängida plastiliiniga. Teha pildid kohe peale seda, kui laps on tulnud lasteaiast ja seal teinud kunstitöid, on alatu. Lapsed on lapsed. Nende loomuselt on vahest kukkuda, katsuda kive, mängida liivakastis. Eriti küüniliseks on osutunud foto, millel on paistes kõrv. Just A P ema oli isik, kes otsustas teha lapsele kõrvaaugud selleks, et E saaks kanda kõrvarõngaid. Auk oli tehtud ebakvaliteetselt ning K P oli kohustatud viima E kirurgi juurde ja opereerima paiste läinud kõrva. Just A P ema (E vanaema) soov oli jätkata kõrvarõngaste kandmist. Paistes kõrv on tekitatud just A P sugulaskonna poolt. Kui A P või tema sugulased näevad, et lastel on mustad käed, parem viis seda vältida on saata lapsed pesema käed ning mitte pildistada.
42.E on tüdruk, kes vajab ema hoolt, abi ja toetust. Laps on sellises vanuses, et temal võib juhtuda olukordi, kus ema on õige inimene ja saab teda aidata. Lapsed ei ole elanud isaga eelnevalt, ei ole isaga olnud 24/7 kontaktis. Isa ei tea millised mured on lastel südametel, kuidas aidata säilitada laste vaimset tervist. Laste äraviimine Eestist, ema juurest, sõprade juurest ei ole kindlasti laste huvides. Laste huvides on kasvada peres, kus nii ema kui ka isa suudavad lahendada omavahelised vastuolud selliselt, et see ei takistaks laste arengut ning
2-22-14467 vaimset heaolu. Isa soov on viia lapsed üle inglisekeelsele õppeprogrammile, kuid laste isa isegi ei tea, milline on laste inglise keele tase. Laste isa ei ole kunagi teinud lastega kodutöid, ei ole panustanud huviharidusse. Kogu see tegevus oli tehtud ainult ema poolt.
43.K P on alati kaasanud A P laste kasvatusse, palunud tema nõusolekuid erinevateks tegevusteks, palunud tema arvamust hariduse, kooli, huvitegevuse osas. Lapsed saavad suhelda isaga nii palju kui nad seda soovivad. Nad veedavad vaheajad isaga. Kindlasti ka tulevikus laste ema ei takista lastel suhelda isaga, veeta temaga aega, külastada teda. K P palub jätta rahuldamata A P avaldus K P vastu alaealiste laste E P ja E P suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste viibimiskoha, tervishoiu ja haridusküsimuste osas ning nimetatud küsimusteshooldusõiguse üleandmiseks A P, õigusega viia lapsed Eesti Vabariigist välja elama enda juurde Küprose Vabariiki.
44.Põhja-Tallinna Valitsus toetab isa avaldust laste E P ja E P haridusküsimustes, kuigi see tooks laste jaoks kaasa suured elumuutused. K P on pahatahtlikult kuritarvitanud hooldusõigust, sest ei lasknud sügisel E P õpinguid jätkata kohtuvaidluse ajal endises erakoolis X. K P ei suutnud täita hooldusõigusest tulenevaid vanema kohustusi, s.h tagada, et E P käiks koolis. Lapse heaolu spetsialist on märganud E P käitumisest muutusi, sügisel kooliteemadest avatult vestlev laps on kevadeks muutnud kidakeelseks ning tõrksaks. Lapse heaolu spetsialisti arvates võib lapsel olla tekkinud lojaalsuskonflikt, kus tal on raske valida osapooli. Laps soovib oma arvamusega mitte haiget teha vanemale, kellega ta igapäevaselt koos on. A P on üles näidanud vastutust laste haridusküsimustes ning avaldab soovi, anda lastele rahvusvaheline haridus Küprosel.
45.Eestkosteasutus toetab isa avaldust laste E P ja E P viibimiskoha küsimustes ning anda A Ple ainuhooldusõigus, õigus viia lapsed Eesti Vabariigist välja elama enda juurde Küprose Vabariiki. Mõlemad vanemad hoolivad lastest ja soovivad laste elus osaleda. Seni on laste eest peamiselt hoolitsenud ema ja isa on lastega suhelnud. Kuna lapsed on elanud suurema osa elust emaga, kes on laste igapäevase hoolduse ja kasvatusega tegelenud, on ema ja laste vahel märgatav emotsionaalne seotus. Laste huvides on suhelda mõlema vanemaga, kuid omada kindlat ja turvalist elukohta vanema juures, kes tagab lastele sobiva elukorralduse ja eakohase arendamise, järelevalve ja ülalpidamise. Eeltoodud tingimusi suudab lastele praegusel juhul pakkuda enim laste isa, A P. Ühise hooldusõiguse edaspidine teostamine ei ole laste huvides. Laste huvides on see, et ka tulevikus hooldusõiguse teostamisel saaksid olulised otsused vastu võetud õigeaegselt ja laste parimates huvides. Eestkosteasutusele ei ole teada asjaolusid, mis annaksid õigusliku aluse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse üleandmiseks laste isale laste E P ja E P tervise küsimustes kuna puuduvad vaidlused antud küsimustes ning ei ole esinenud sellist olukorda, mis vajaks kohtupoolset sekkumist.
46.Lastele riigi õigusabi korras määratud advokaadi seisukoha kohaselt avaldus ei kuulu rahuldamisele. Mõlemad lapsed kinnitasid esindajale, et neile ema juures elada meeldib, oma koduriigiks nad peavad Eestit, neil on Eestis tugev side keskkonnaga ja sõpradega, nad on Eesti ühiskonda integreerunud. Lapsed ei soovi isa juurde Küprosele elama minna, neil on kindel ja stabiilne elu Eestis. Oluline on märkida, et E käib praegu eelkoolis ja sügisel asub koolis õppima. Lapsele oleks ebamõistlikult raske uues keskkonnas kohaneda ja alustada kooliteed täiesti võõras keskkonnas. Avalduses ei ole välja toodud, et lapsed oleksid emaga elades kuidagi ohus, hooldamata, hooletusse jäetud. Laste vajadused on rahuldatud, laste areng on eakohane (küll E võiks juba vabalt lugeda), neile on tagatud vajalikud õpingud, arendustegevus, sport, huviringid ja muu meelelahutus. Mõjuvat põhjust laste hariliku elukoha
2-22-14467 riigi, elukorralduse, õppeasutuste vahetamiseks ei esine. Advokaat leidis, et isa avaldus ei ole põhjendatud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
47.13.03.2023 esitas K P kohtule avalduse K Ple otsustusõiguse andmiseks E P esimesse klassi sisseastumise osas ning õppeasutuse määramiseks (tsiviilasi nr 2-23-3940). Ärakuulamisel 10.11.2023 loobus laste ema eelnimetatud nõudest, kuna see tulemus on juba saavutatud. E õpib Rs. Teistel menetlusosalistel vastuväiteid nõudest loobumisele ei olnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Loobumine eeltoodud nõudest ei kahjusta kohtu hinnangul avalikku huvi ning on kooskõlas tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega kohus leiab, et loobumine selles nõudes tuleb vastu võtta ning selles nõudes menetlus lõpetada. Kohtu menetlusse jääb K P avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise E P suhtes ning A P avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise laste E P ja E P suhtes.
48.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja seisukohtadega ning kogutud tõenditega, leiab, et K Ple tuleb anda otsustusõigus E P koolivaliku küsimuses ning A P avaldus hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste laste E P ja E P suhtes tuleb jätta rahuldamata.
49.Juhindudes TsMS § 550 lg 1 p-st 2 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 5 ei ole kohus taolises menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusaluse avalduse läbivaatamise kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemad otsustavad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi ühiselt ning tulenevalt PKS § 145 lg-test 2 ja 3 lapse igapäevaelu küsimusi otsustab vanem, kelle juures laps viibib. PKS § 137 lg 1 järgi kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtus hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 1 alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
50.PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele
2-22-14467 vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Riigikohtu praktika järgi on vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) alternatiivsed nõuded ning kohus saab lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel. Otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Sellest tulenevalt saab ka kohus sõltuvalt avaldusega taotletavast eesmärgist lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel. Seejuures ei ole kohus seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust (Riigikohtu 12.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25). Seega tuleb kohtul hinnata, kas lapse huvides on ühise hooldusõiguse säilimine või ühele vanemale ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse andmine.
51.Esmalt lahendab kohus K P nõude K P ja A P ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse E P hariduse küsimuses. Vaidlustamata asjaoludel ja rahvastikuregistrist nähtuvalt on E P K P ja A P ühine laps. Vanemate vaheline erimeelsus E P haridusküsimuses seisneb selles, et ema tahab viia last üle eestikeelse õppega kooli, isa hinnangul ei ole see aga E P huvides eeskätt E P ebapiisava eesti keele oskuse tõttu.
52.Asja materjalide kohaselt õpib E P erakoolis X. Avalduse kohaselt alates 2022 kevadest on ema palunud E P isalt A Plt luba viia E P venekeelse õppega erakoolist X eestikeelse õppega Tallinna R. Vanemate erimeelsused kooli vahetamise kohta nähtub ka kohtule esitatud kirjavahetusest (dtl 43-46, 164-173). K P põhjendab lapse üleviimise soovi sellega, et tal kui lapsevanemal on mitmeid etteheiteid kooli tegevuse osas, s.o kooli lugupidamatu käitumine, kooli väärtused, õpetajate poolne mõnitamine, suur õppekoormus/puudub võimalus osaleda huviringides, lapsel ei ole sõpru, eesti keele õppe madal kvaliteet, vananenud õppemetoodika, õpetajatele kingituste tegemise praktika, tasuline õppimine. K P leiab, et E P peaks jätkama õpinguid just eestikeelses koolis. Ema tõi esile, et K on lapse elukohalähedane, lapse ja ema mõttemaailmaga sobilik ning arvestab lapse kunstiandega. Selleks, et laps tuleks paremini toime keelebarjääriga, on vajalik korrata veel kord eelneva klassi programmi, eesmärgiga saada lapsele parema ja turvalisema õppekeskkonna. Isa arvates E panek eestikeelsesse kooli traumeeriks last eelkõige põhjusel, et lapse eesti keele oskus ei vasta sellisele tasemele, mis võimaldaks tal eestikeelses koolis õppida. Samuti on isa tugevalt häiritud sellest, et laps peaks eestikeelses koolis klassikurust kordama.
53.Kohtule esitatud Rajaleidja juhtumi kokkuvõttest nähtub, et laps on kontakne, vastab emakeeles esitatud küsimustele adekvaatselt, teab oma sünnipäeva, elukohta, pereliikmeid, pilkkontakti hoiab. Käitumises on ta impulsiivne, segab vestlusesse täiskasvanutele vahele. Õppetegevuses on tal keskendumisraskused, teeb vigu tähelepanuprobleemide tõttu. Lapse töötempo on ealise normis, täiskasvanute abi võtab laps vastu ning ta kaldub oma tegevuses kõrvalistele asjadele (dtl 807). Eestikeelseid küsimusi laps mõistis osaliselt, seetõttu vajas küsimuste ja tööjuhiste tõlkimist vene keelde. Eesti keeles laps räägib üksiksõnadega, raskusi
2-22-14467 on sõnade leidmisega, lauset on raske koostada, kuna ei oska kasutada käände- ja pöörde lõppe. Tahab õpinguid jätkata eesti õppekeelses koolis. Eestikeelset teksti loeb aktsendiga, vigadega, mõistab üksikuid sõnu ja tervikteksti tõlkimisega hakkama ei saa. Etteütluses teeb rohkelt kõigi hääliku pikkuste vigu, käekiri loetav. Matemaatika kolmetehteline tekstülesanne vajab tõlkimist, iseseisvalt ülesannet ei lahenda, vajab abi ja lisaseletusi. Rajaleidja eripedagoog ja eripedagoog/logopeed olid arvamusel, et üleminek eesti õppekeelsesse kooli toimub raskustega, kuna laps mõistab eesti keelt vähesel määral. Samuti on eripedagoogi ja logopeedi/erapedagoogi hinnangul õpimotivatsioon madal ning laps vajab psühholoogilist abi. Lapsel ei ole õpiprobleeme oma emakeeles õppimisel (dtl 807).
54.Eelnevast kokkuvõttest saab järeldada, et Rajaleidja nõustamisel 17.05.2023 valmistus eesti keeles rääkimine ja kirjutamine E P raskusi, kuid emakeeles õppimisel lapsel nähtavaid probleeme ei esinenud. Rajaleidja hinnang E P käitumisele (keskendumisraksused, tähelepanuprobleemid, impulsiivne, segab vahele) on aga vastuolus E P muusikaõpetaja poolt 08.04.2023 antud iseloomustusega, mille kohaselt on E korralik ja viisakas tüdruk, täpne, korralik, tasakaalukas, sõnakuulelik (dtl 892-893, 897). Nii samuti on Rajaleidja hinnang vastuolus kooli X poolt Põhja-Tallinna Valitsusele 22.11.2022 väljastatud iseloomustusega, mille järgi on E P käitumine alati eeskujulik. E on vaikne ja kuulekas laps (dtl 143-147). Kuivõrd Rajaleidja spetsialistid (eripedagoogika ja logopeedia, mitte psühhiaatria/psühholoogia valdkonnas) kohtusid E P juhtumi kokkuvõtte kohaselt ainult ühe korra 17.05.2023, samas kui koolil X ja muusikaõpetajal oli E mitmeaastane kokkupuude, siis kohtu hinnangul on Rajaleidja spetsialistide hinnang E keskendumisraskuste ja tähelepanuprobleemide kohta ennatlik. Olukorras, kus lapsevanemate vahel on pikaleveninud konflikt kooli vahetamise küsimuses ning laps ise on korduvalt ametnike ja kohtu poolt kooli teemal ära kuulatud, on enam kui tõenäoline, et Rajaleidja nõustamisel ei tundnud E P end turvaliselt ning see võis mõjutada tema käitumist. Rajaleidja kokkuvõttes on mh kirjas, et E P oli pisut trotslik, torises, et miks ta peab tegema kooliülesandeid (dtl 807). Ka kohtule esitatud tõendist nähtub, et ema on pöördunud lastel kohtuga seotud stressi tõttu psühholoogi poole (dtl 1029).
55.Kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, millest nähtuks, et E Pl oleks diagnoositud häire, mis oleks takistuseks eestikeelsele õppele üleminekul. Asjaolule, et E P eesti keele oskus on madal, tugineb ka ema, põhjendades mh sellega kooli vahetamise vajadust. Kohtu hinnangul olukorras, kus E P eesti keel on juba praeguseks kehval tasemel, võib see osutuda takistuseks edasise hariduse, sh kõrghariduse omandamisel. Lapse huvides on omandada oma elukohariigi keel sellisel tasemel, mis võimaldaks tal jätkata haridusteed eestikeelses kõrgkoolis/ülikoolis ja lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, mis tagab lapse parema toimetuleku tulevikus ja laiendab valikuvõimalusi. Arvesse tuleb võtta sedagi, et eestikeelsele haridusele üleminek on Eestis aktuaalne küsimus, mille elluviimisega valitsus aktiivselt tegeleb. Enam kui tõenäoline, et E P läheb varem või hiljem eestikeelsele õppele üle. Kohtu hinnangul on lapse huvides teha seda praeguses vanuses, mil võõrkeele omandamine on tunduvalt kergem kui vanemaks saades.
56.Kohtu hinnangul pole käesoleva menetluse raames oluline tuvastada, kas K P etteheited erakoolile X on põhjendatud ning kas K P on oma hariduse poolest pädev selliseid hinnanguid andma. Tsiviilkohtumenetluse ülesandeks ei ole tuvastada haridusasutuse puudujääke õppetegevuse korraldamisel. Sellegipoolest on murettekitav erakooli X direktori vastus, mille kohaselt ei ole koolid Eestis valmis eestikeelsele õppele üleminekuks (dtl 53). Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus asjaolus, et E P eesti keele teadmised on äärmiselt
2-22-14467 madalad, mistõttu on põhjendatud ema etteheited X koolile eesti keele õppe madala kvaliteedi osas.
57.Oluline seegi, et kohtulikul ärakuulamisel ei ole E P väljendanud vastumeelsust kooli vahetamise osas. Mõistagi on koolivahetus stressirohke sündmus igale lapsele, mistõttu on ka arusaadav lapse võimalik meeleolu muutus selles küsimuses (isa ja lastekaitsespetsialisti väitel on E kinnitanud, et talle meeldib koolis X). Sellegipoolest ei ole E P menetluse kestel koolivahetuse küsimuses selget vastuseisu üles näidanud. Seevastu erakooli X osas oli lapsel mitmeid etteheited. 01.03.2023 ärakuulamisel avaldas E P kohtule, et koolis X talle ei meeldi, sest õpetajad karjuvad ja direktor noomib pidevalt. Väga paljud õpetajad ütlevad, et nad on kõige viletsam klass koolis. Paljud head õpetajad ja koolikaaslased on koolist lahkunud. Lapse sõnul X koolis teda kiusati. R kohta tõi E P esile, et seal ei pea kogu aeg istuma pingi taga. Väljas toimub väga palju üritusi (dtl 277). 17.11.2023 ärakuulamisel avaldas E P kohtule, et ei taha koolist rääkida. Kui direktor ja õpetaja välja vahetada, siis oleks ta nõus X kooli jääma. Koolis ei lähe eriti hästi, sest õpetaja ja direktor ei ole lapse sõnul head. Inglise keele õpetaja kutsus haigeteks. Ta juba varakult on ette arvanud kellele ta kahe paneb, kuigi ta isegi ei tea, kuidas see inimene vastab. Ta on tige, sõimleb. Teised on pluss-miinus siia sinna (dtl 944).
58.Asja materjalide kohaselt ei nähtu kohtule, et tegemist oleks lapsega, kes ei suudaks kohaneda uue kooliga, õppida eesti keeles, leida uusi sõpru või oleks koolivahetus talle mingil põhjusel oluliselt raske. E P on kooli vahetusega nõus, mõistab, et alguses võib olla raskusi eesti keeles õppimisega, kuid ärakuulamisel ei avaldanud E P, et see oleks tema jaoks ületamatu probleem. Tallinna Linnavalitsuse esindaja on koolivahetamisega seonduvatest muutustest ja raskustest lapsele rääkinud, kuid ei nähtu, et E P oleks seetõttu oma meelt muutnud. E vastas, et teab, et see saab olema raske (dtl 278).
59.Kohtu hinnangul põhinevad A P seisukoht konkreetses küsimuses emotsioonidel ega arvesta lapse tegelikke huve. Nagu kohus eelnevalt leidis, siis lapse huvides on omandada oma elukohariigi keel sellisel tasemel, mis võimaldaks tal jätkata haridusteed eestikeelses kõrgkoolis/ülikoolis ja lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, mis tagab lapse parema toimetuleku tulevikus ja laiendab valikuvõimalusi. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kaaluks üles lapse õiguse õppida riigi keeles, eriti olukorras, kus laps on selleks korduvalt valmisolekut avaldanud. Lapse isa muretsemine on kohtule mõistetav. Kuid samaaegselt on isale aktsepteeritav olukord, kus E P kolib elama Küprosele, kus pole kunagi püsivalt elanud ning millise riigi keelt pole ta kunagi õppinud. Ka õppimine Küprosel inglise keeles ei oleks eeldatavasti lihtsam kui eesti keeles. Selles osas on A P seisukoht koolivahetusega kaasnevate raskuste osas vastuoluline.
60.Ka eelneva klassikuruse kordamine (eesti keeles) ei ole kohtu hinnangul selline asjaolu, mille tõttu tuleks koolivahetamisest loobuda. E P jaoks ei oleks tegemist puhtakujulise kordamisega, vaid juba kord omandatud materjali õppimisega eesti keeles, uues keskkonnas. K P on veenvalt põhistanud, et selline on olnud eelnev koolivahetamise praktika ning eesmärgiks on saada lapsele parema ja turvalisema õppekeskkonna. A P on leidnud, et selliselt kaotab laps oma eluaasta. Kohus A P seisukohaga ei nõustu. E P jaoks oleks tegemist intensiivse eesti keele õppimisega, mis on igal juhul lapse huvides. A P ei põhjendanud, miks on oluline lõpetada põhikool just algselt ettenähtud aastal ning kuhu on sellega kiiret. Kohtu hinnangul on eelnevast olulisem elukohariigi keele omandamine kõrgel tasemel ning seeläbi lapse tuleviku võimaluste laiendamine. Kohtu hinnangul on oluline anda lapsele võimalus õppida eesti keeles. Laps käib eesti keele kursustel (isa ei vaidlustanud seda asjaolu) ning
2-22-14467 eeldatavasti on tema eesti keele oskus tänaseks tõusnud. Vaidlustamata asjaoludel on K lapse elukoha lähedal, kool pakub erinevaid E sobivaid huviringe ning õppimine on lapsele tasuta (vastupidiselt erakoolile X). Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et koolivahetus on E P huvides.
61.Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Kohtule ei nähtu, et E P vanematel oleks hariduse osas muid lahkarvamusi peale kooli vahetamise. Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest selliseid asjaolusid, millest tulenevalt oleks E P huvides see, kui isalt võetakse täielikult õigus lapse hariduse küsimuses kaasa rääkida, andes selles küsimuses ainuhooldusõiguse emale. Vanemate pingelised suhted ei anna alust muudes haridusküsimustes vanemate ühist hooldusõigust E P osas lõpetada, kuna asjaoludest ei nähtu, et see takistaks muus osas hooldusõiguse küsimuste otsustamist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E P emale tuleb anda PKS § 119 alusel otsustusõigus E P koolivaliku küsimuses.
62.Järgnevalt lahendab kohus A P avalduse lõpetada osaliselt A P ja K P ühine hooldusõigus nende alaealiste laste E P ja E P suhtes laste viibimiskoha, tervishoiu ja hariduse küsimustes ning anda eelnimetatud küsimustes A Ple ainuhooldusõigus, õigusega viia lapsed Eesti Vabariigist välja elama enda juurde Küprose Vabariiki. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul PKS §-s 137 sätestatud aluseid laste E P ja E P vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud ulatuses ainuhooldusõiguse laste isale üleandmiseks.
63.PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanematel ühine hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30) ning vanemate ühise hooldusõiguse võib lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (RKTKm 19.05.2021, 2-201708, p 19).
64.A P avalduse kohaselt elavad laste vanemad lahus ja erinevates riikides ning laste kasvatamise osas on erimeelused, mida pooled lahendada ei suuda, mistõttu tuleb paratamatult tekkinud elulist olukorda arvestada ning langetada valik, kas laste heaolu ja huve arvestades on lastel elada parem ema või isa juures, sest mõlema juures nad viibida ei saa. A P leiab, et laste huve ja heaolu arvestades on lastel parem elada tema juures Küprose Vabariigis, sest A P suudab lastele tagada vaimselt ja majanduslikult stabiilsema elukorralduse. A P hinnangul rikkus ema lapse E P õigust koolikohustuse täitmisel - K P tekkisid konfliktid kooliga X, mistõttu soovis ta vahetada kooli. A P ei olnud sellega nõus, kuivõrd tema arvates ei olnud see lapse huvides - laps oleks pidanud jääma klassiastet kordama ning asuma õppima eesti keeles, mida ta piisavalt ei oska, mh kinnitas korduvalt nii isale kui ka lastekaitsespetsialistidele, et ta ei soovi kooli vahetada. E P viibis õppetööst eemal neli kuud. Eeltooduga on A P hinnangul K
2-22-14467 P näidanud, et ta ei tegutse laste huvides, vaid teeb otsuseid oma isiklikest emotsioonidest lähtuvalt, mis kahjustab lapsi.
65.Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis lapse huvides on omandada oma elukohariigi keel sellisel tasemel, mis võimaldaks tal jätkata haridusteed eestikeelses kõrgkoolis/ülikoolis ja lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, mis tagab lapse parema toimetuleku tulevikus ja laiendab valikuvõimalusi. Eelneva saavutamiseks on vajalik võimaldada lapsel õppida eestikeelses koolis ning last selles ettevõtmises toetada. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et E Pl ei ole diagnoositud mistahes häiret, mis oleks eestikeelsele õppele üleminekul oluliseks takistuseks. Sellekohast psühhiaatri diagnoosi pole kohtule esitatud. Kohus nõustub sellega, et lapse huvides ei olnud õppetööst eemal viibimine ca 4 kuu vältel. Siiski on kohus seda meelt, et kujunenud olukorra põhjustasid mõlemad vanemad, kes ei suutnud kooli vahetamise küsimust omavahel lahendada ning selleks tuli pöörduda kohtu poole. Õppetööst eemalviibimist olnuks võimalik vältida ka siis, kui A P oleks nõustunud tütre kooli vahetusega. Kuivõrd kohus leidis, et eestikeelsele õppele üleminek on lapse huvides, siis pole kohtul võimalik sedastada, et K P ei tegutsenud E P huvides. A P tõi esile, et saab tagada lastele hariduse Küprose erakoolis, kus õppetöö toimub inglise keeles. A P pole veenvalt põhistanud, millisel põhjusel on õppimine inglise keeles rohkem laste huvides kui õppimine eesti keeles riigis, kelle kodanikud nad on. Arvestataval tasemel inglise keele õppimine on võimalik ka Eestis. Muuhulgas ei ole eestikeelses koolis õppimise eelduseks asjaolu, et lapsevanem ise oskaks eesti keelt kõrgel tasemel ning oleks võimeline last aitama. Vastupidisel juhul poleks paljude laste puhul eestikeelses koolis õppimine võimalik.
66.Järgnevates seisukohtades tõi A P esile, et laste elama asumisel isa juurde Küprose Vabariigis on lastele koolikohad olemas Morfosis Private school koolis, kus õppetöö toimub vene keeles. Kohtu hinnangul olukorras, kus lapsed ei ela Venemaal ning plaanis pole sinna kolida, ei vasta vene keeles õppimine laste huvidele. Laste huvidele vastab võõrkeelte oskus ja õppimine selle riigi keeles, kus lapsed püsivalt elavad. Eelnev tagab lapse parema toimetuleku tulevikus ja laiendab valikuvõimalusi.
67.A P tõi mh esile, et ärakuulamise protokollist ilmneb, et K P on E manipuleerinud ja pannud talle suhu termineid ja väljendeid, mis ei ole omased selles eas lapsele. A P väidab, et protokollist nähtub, et E on kooli vahetuse osas muutnud meelt ja põhjused selleks on ilmselgelt ema poolt talle manipuleerimise teel kohustuslikus korras selgeks õpetatud. Kohus A P seisukohaga ei nõustu. E P on menetluse vältel korduvalt avaldanud põhjuseid, mille poolest talle erakool X ei meeldi. Kohus ei saa aluseks võtta seda, mida laps kohtuväliselt lastekaitseametnikule või isale väidetavalt avaldas. Kohtumenetluses ei avaldanud E P mistahes vastumeelsust kooli vahetamise osas. 01.03.2023 ärakuulamisel ütles E P, et kartis isale koolivahetuse soovist rääkida, sest isa elab kaugel ning kogu aeg rõhutas Xis õppimist (dtl 278). Kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et ema oleks lapsega manipuleerinud ning last mõjutanud.
68.Asja materjalide kohaselt õpib E P Rs ning selles osas pole A P takistusi teinud. Kuivõrd kohus andis eelnevalt K Ple kooli valiku osas ühekordse otsustusõiguse ning muudes haridusküsimustes mõlema lapse osas vanematel erimeelsusi ei esine, siis ei ole kohtu hinnangul alust vanemate ühist hooldusõigust E P ja E P hariduse küsimuses lõpetada ning A Ple üle anda ning A P sellekohane avaldus jääb rahuldamata.
69.A P tõi esile, et suudab võrreldes laste emaga lastele oluliselt paremaid elamistingimusi tagada. A P väitel elab ta Limassolis oma majas, kus on 5 tuba. Mõlemal lapsel oleks tema
2-22-14467 juures elades oma tuba. 05.03.2023 informeeris laste ema, et on samas majas üürinud uue korteri, mis on kolmetoaline. Korteri üür on kõrgem ja ka kommunaalkulud ilmselt suuremad. Kuna K Pl puudub regulaarne sissetulek ja see on väga madal, siis langeb laste isa hinnangul toimetulek veelgi. Juba hetkel elavad lapsed koos emaga alla toimetulekupiiri, sest ema küsib igakuiselt riigilt toetust isegi siis kui avaldaja on maksnud praktiliselt kõik kulud lastega ja katnud ka üürikulu.
70.Vaidlustamata asjaoludel elab ema koos lastega Tallinnas 3-toalises üürikorteris. Küprose Vabariigi Sotsiaalministeeriumi vastuse kohaselt elab A P koos oma elukaaslasega suures üürimajas Limassolis. Nii A P kui ka tema elukaaslane omavad autosid. Muu vara osas andmed puuduvad (dtl 791-796, 834-840, 374-384). Seega nähtub kohtule, et ka A P elab üüripinnal. Lastele oma tuba võimaldamine on kahtlemata suur eelis, kuid see ei saa olla aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha küsimuses. Kohtule nähtub, et A P sissetulek (3000 eurot) (dtl 791-796, 834-840) on K P sissetulekust, mille arvestus on peamiselt projektipõhine (dtl 214, 1035), suurem. Ema sissetulek on küll madalam, kuid Põhja-Tallinna Valitsuse seisukoha järgi K P ja laste elamistingimused kolmetoalises üürikorteris Tallinnas (xxx) on head. Lastel on eraldi tuba laste vooditega, õppimiseks vajaminevad vahendid ja koolilaud (dtl 717-721). E P tegeleb spordiga (dtl 710, 879-882). Seega järeldab kohus, et ema väiksemale sissetulekule vaatamata on ema kodus laste eluks vajalik olemas. A P tõi korduvalt esile, et toetab laste ema ja lapsi rahaliselt, mis nähtub ka kohtule esitatud tõenditest (dtl 357-364).
71.K P ei vaielnud vastu A P ja lastekaitsespetsialisti väitele, et K P on riikliku toimetulekutoetuse saaja. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud asjaolu aluseks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha küsimuses. Tsiviilkohtumenetluses ei hinda kohus, kas K P puhul esinevad toimetulekutoetuse saamiseks vajalikud eeldused. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et K P tegevus, sh toimetulekutoetuse taotlemisel, oleks laste huvidega vastuolus. Olukorras, kus laste elamistingimused on head, ei saa emale ette heita toimetulekutoetuse saamist. Kohus arvestab sedagi, et K P on Eestisse tulnud Ukrainast, ta kasvatab lapsi peamiselt üksinda ning tema eesti keel ei ole sellisel tasemel, mis eelduslikult võimaldaks leida tasustavamat tööd. Ka A Pl on seadusest tulenev kohustus oma alaealisi lapsi üleval pidada, mistõttu etteheited laste vaesuses (alla toimetulekupiiri) elamise kohta on kohatud.
72.Tõendamata on A P väide, et K P sisendab tütrele, et oluline on ainult kunst ja tantsimine ning see, kas tüdruk oskab reaalaineid (matemaatika, loodusõpetus) ja keeli ei ole üldse oluline. K P esitas kohtule avalduse tütre eestikeelsesse kooli üleviimiseks, kuivõrd pole rahul erakooli X õppemetoodikaga ja tütre kehva võõrkeelte oskusega. Pigem viitab eelnimetatud asjaolu sellele, et K P peab tütre haridust, sh võõrkeelte oskust, tähtsaks. Vastupidiseid tõendeid pole kohtule esitatud ning hariduse suhtes ükskõikne suhtumine ema poolt ei nähtu ka K P poolt kohtule esitatud seisukohtadest ega istungi protokollidest.
73.Kohtule nähtub, et A Pl ja K Pl on erinevad arusaamad sellest, kas alasti fotod Instagramis, klubis „D“ joonistatud piltide postitamine ning alasti poseerimine on kunstiline (enese-) väljendusvorm või ema kohatu käitumine (dtl 400-411). Kohtu hinnangul ei võimalda eelnimetatud lahkarvamus vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist (eelkõige taotletud viibimiskoha küsimuses). Täiskasvanud inimesed peaksid olema suutelised ema eneseväljendusvormi küsimusi omavahel laste nimel kokku leppima ning neist kinni pidama. Kohtul ei ole põhjust ega alust iga maailmavaatelise vaidluse tekkimisel vanemate ühist hooldusõigust lõpetada. Vastupidisel juhul oleks põhjust lõpetada ühist hooldusõigust
2-22-14467 kõigi modelli, näitleja jmt ametit pidavate vanemate osas, kes on lubanud end alasti pildistada ja pilte avalikustada. Sama puudutab küsimust, milliseid filme võib lastele näidata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et laste isa on kohtuväliselt ema poole pöördunud eelnimetatud küsimuste arutamiseks ning ema oleks sellest keeldunud ning oma käitumisega laste huve selgelt kahjustanud.
74.Tõendamata on A P väide, et K P ei panusta absoluutselt laste harimisse, ei soodusta nende õppimist, vaid laseb neil piiramatult multikaid vaadata ja telefoniga mänge mängida. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis on K P mures tütre kehva võõrkeelte oskuse pärast, mistõttu soovib kooli vahetamist eestikeelsega õppega kooli vastu. Kohtule on esitatud nii E P kui E P õppeedukuse tõendid, millest nähtub, et E Pl on väga head hinded ning kujundav hindamine E P kohta on arengut julgustav (dtl 1026-1027, 874-877, 883-885, 888-889). Õpetaja tagasiside kohaselt omandab E tasahaaval eesti keele (dtl 878), selle omandamisega seoses on ootuspärased raskused, matemaatikas on väga nutikas (dtl 1034). E P käib kooli pikapäevarühmas (dtl 886-887). Seega on A P väited alusetud ega põhine tsiviilasjas kogutud tõenditel. Ka asjaolu, et koolis õppimist alustav laps ei oska veel lugeda, ei ole aluseks ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
75.A P tõi esile, et lapsed on olnud hoolitsemata ja pesemata. Põhja-Tallinna Valitsus on teinud kahel korral kodukülastuse K ja laste elukohta (dtl 717-721), kuid pole tuginenud asjaolule, et lapsed oleksid hoolitsemata. E P lasteaia direktori poolt antud iseloomustuse kohaselt laps on hoolitsetud, tema riided on puhtad ning korralikud (dtl 895-896). E P muusikaõpetaja iseloomustuse kohaselt on E Pl hoolitsetud väljanägemine (vene keeles опрятная) (dtl 893). Lastele määratud esindaja on lastega kohtunud ning pole kohtu ette toonud asjaolusid, mis A P väiteid kinnitaksid. Ka laste ema poolt kohtule esitatud piltidel on lapsed puhtad ja hoolitsetud (dtl 647, 666-684, 692, 694-695, 698-700). Isa esitatud fotodelt nähtub, et laste küüned vajavad lõikamist (dtl 417-419). Kohus leiab, et üksnes nende kolme foto põhjal ei saa teha järeldust, et ema oleks laste suhtes hoolimatu. A P õe ja ema ütlustesse laste hügieeni kohta suhtub kohus teatud kriitilisusega ja arvestab asjaoluga, et tegemist on A P lähikondsetega, kes on huvitatud A P avalduse rahuldamisest ja tema positsiooni toetamisest.
76.A P tugines mh asjaolule, et K P ei puhastanud ega hooldanud kordagi lapse kõrvu, mistõttu augud kasvasid kinni koos kõrvarõngastega ning lapsele tehti operatsioon, et kõrvarõngad kätte saada. Tõendamata on A P väide, et augud kasvasid kinni põhjusel, et K P ei ole kõrvu nõuetekohaselt hooldanud. Kohtule esitatud pildilt on näha, et kõrvaauku on eeldatavasti tekkinud põletik (dtl 416). Eelnevat ei saa aga otseselt seostada ema käitumisega, eriti olukorras, kus A P ema N P ütluste kohaselt olid kõrvarõngad N P ja tema abikaasa kingitus lapsele ning augud tehti salongis vanavanemate enda eestvedamisel (dtl 936).
77.Kohus ei hinda A P väiteid ja tõendeid K P väidetava raha väljapressimise kohta A Plt, sh lennupiletite osas Odesessase, kuivõrd need ei ole asja lahendamisel olulised. Kohus ei lahenda käesoleva menetluse raames vanemate vahelisi rahalisi nõudeid. Ka K P plaan sõita lastega autoga Eestist Odessasse ei ole alus laste osas ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Tegemist oli pigem vanemate vahelise põhimõttelise vaidlusega, kas autosõit Odessasse autoga on turvaline või mitte. Samuti ei hinda kohus poolte väiteid ja tõendeid seoses 10 000 euro andmisega laste emale ja talle mootorsõiduki ostmisega pärast vanemate lahkuminekut, mh väidetavate tasumata arvete kohta A P poolt. Tegemist on taaskord vanemate vaheliste rahaliste erimeelsustega, mida kohus käesolevas menetluses ei lahenda, ning mis otseselt ei puuduta ühist hooldusõigust laste osas.
2-22-14467
78.Kohtule esitatud tõendist nähtub, et K P on kirjutanud A Ple, et kui kokku leppida ei ole võimalik ja A P vanemad on niivõrd rahulolematud, siis K P lahkub Eestist koos lastega (dtl 354-355). Sellele eelnevalt on K P kirjutanud, et juhul, kui A P ei näita, et teda saab usaldada, siis hakkab K P mõtlema Eestist ära kolimisest (dtl 353-354). Tõendi kohaselt on tegemist 2019 märtsikuus toimunud kirjavahetusega (dtl 353-354), millest on möödas 5 aastat. Kohus ei saa lähtuda asja lahendamisel 5 aasta tagusest kirjavahetusest ja tüli käigus avaldatust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et K P sooviks praegusel hetkel kolida välismaale. Samuti ei ole K P esitanud kohtule avaldust A P hooldusõiguse piiramiseks. Ilma A P nõusolekuta või vastava kohtulahendita poleks selline kolimine seaduslik. Kohtul pole alust eeldada, et laste ema käituks seadusevastaselt.
79.Samuti ei hinda kohus laste vanemate väiteid seoses abielu purunemise põhjusega, lisaks kas, siis millisel põhjusel keeldus K P tööle minemisest abielu ajal, kuivõrd need asjaolud ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel olulised ega puuduta vanemate ühist hooldusõigust laste suhtes. Samuti ei hinda kohus A P väiteid ja K P vastuväiteid selle kohta, kas K P takistas 3 kuud lastel isaga suhelda koroonaviiruse epideemia ajal. Eelnevast on möödas mitu aastat ja praegu ei ole vaidlust selles, et K P ei takista laste ja isa suhtlust. Kohus lähtub lahendi tegemisel hetkeolukorrast, mitte mineviku sündmustest, mille tuvastamine ei oleks asja lahendamisel olulise tähtsusega.
80.Olukorras, kus K P on laste peamine hooldaja ning A P elab välismaal, ei ole põhjust heita K Ple ette tema tööreise välismaale ning laste jätmist A P sugulaste või tuttavate hoida. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et lapsed on jäetud K P poolt hooletusse, pikalt üksinda koju või täiesti võõraste inimestega. A P heidab K Ple ette elamist alla miinimumpiiri, kuid samaaegselt pole rahul sellega, et aeg-ajalt hoiab lapsi teine isik selleks, et K P saaks oma tööasju korraldada. Ka laste viimine vanavanemate juurde selleks, et puhata laste juuresolekuta, on sisuliselt üksi last kasvatava vanema puhul kohtule mõistetav. Kohtu hinnangul ei ole A P sellekohased etteheited põhjendatud ega saa olla aluseks vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Teadupärast on väiksed lapsed tihti haiged. Ka olukord, kus A P ema juurde viidud lapsed olid haiged, pole alus ema hooldusõiguse osaliseks piiramiseks. Kohtule pole esitatud tõendit, et lapsed olid kriitilises seisundis ning ema keeldus nende juurde tulemast. K P vaidles vastu väitele, et lapsed vajasid hospitaliseerimist.
81.Riigikohtu praktika kohaselt võib vanemate ühise hooldusõiguse lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233/69, p 19). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (RKTKm 05.01.2022, 2-21233/69, p 14). Samuti on Riigikohus selgitanud, et kui see ei ole lapse parimate huvidega vastuolus ja lapse turvalisus on tagatud, võiksid mõlemad vanemad osaleda lapse elu korraldamises (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 16). Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud ainuüksi seetõttu, et pärast vanemate lahutust elab teine lapsevanem alaliselt välismaal (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 12). Arusaadavalt toob see, kui üks vanematest elab teises riigis, praktikas kaasa teistsuguse elukorralduse kui see, kui vanem elab lastega samas riigis. Samas ei tähenda hooldusõiguse ühine teostamine, et vanemad peaksid otsuseid langetama ühiselt isiklikult kohal olles. Riigikohus on leidnud, et analoogselt PKS § 120 lg 1 kolmandas lauses viidatud vanemate võimalusele leppida kokku ühise esindusõiguse teostamises, saavad vanemad kokkuleppel korraldada ka muude ühise hooldusõigusega seotud küsimuste otsustamise (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 16). Samuti on võimalik taotleda, et kohus teeks PKS § 134 lg 3 alusel lapse heaolu ohustamise korral
2-22-14467 vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, hoiatusi ja ettekirjutusi või kehtestaks keelde või kohustaks vanemat järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid nagu seda on käesolevas menetluses esialgse õiguskaitse korras ka tehtud.
82.18.04.2024 ärakuulamisel kordas E P eelnevalt väljendatud arvamust, et ei soovi Küprosele kolida. E P pidas võimalikuks elada nii ema kui isa juures, samuti vastas E P, et saab aru, et elades isa juures näeks ta ema ja õde harva. Kohus leiab, et lapse tahe ja lapse huvid ei ole alati samastatavad. E P oli 18.04.2024 ärakuulamisel ja on praegu 8 aastane. Riigi õigusabi korras määratud advokaadile kinnitas E P eelnevalt, et Küprosel ta elada ei taha, kindlasti ei taha käia Küprosel koolis. Isal külas käia, isaga suhelda talle meeldib, kuid elada soovib emaga (dtl 779). Kohus leiab, et lapse tahe on teadupärast muutlik ning sõltub mh sellest, kuidas ta kumma vanemaga koos aega veedab. Kuivõrd Küprosel käib E P üksnes puhkamas, siis ei teadvusta E P, millised muudatused kolimisega kaasneksid, s.o uus kodu, kool, sõbrad, huviringid, igapäevaelu koos isa uue elukaaslasega, pikk eemalolek emast ja õest, kellega koos on laps sünnist saati elanud. Kohus nõustub lastele riigi õigusabi korras määratud advokaadi seisukohaga, et praegusel juhul ei esine asjaolusid ega ohtu lastele sellisena, et nende väljakujunenud igapäevane elu tuleks niivõrd ulatuslikult muuta. Mõjuvat põhjust laste hariliku elukoha riigi ja elukorralduse vahetamiseks ei esine. Laste huvides on jätkata elu neile harjumuspärases keskkonnas.
83.Asjas on tuvastatud, et mõlemal vanemal on lastega lähedane ja usalduslik suhe ning mõlemal vanemal on valmisolek ja võimalus lapsi kasvatada. Mõlemad vanemad on laste suhtes armastavad ja hoolivad, kuid nende arusaamad ja kasvatusmeetodid on erinevad. Antud juhul ei ole vanemate erimeelsused lapsi puudutavates küsimustes siiski nii suured, et need seaksid otseselt ohtu laste huvid ning õigustaksid laste isale ainuhooldusõiguse üleandmist laste viibimiskoha määramisel. Tervise osas kohus vanemate vahelisi erimeelsusi ei tuvastanud. Kooli valiku osas andis kohus ühekordse otsustusõiguse emale, kuivõrd ema on oma avaldust põhistanud ning kohtu hinnangul on eestikeelsele õppele üleminek lapse huvides. Seega rahuldab kohus K P avalduse osaliselt ning isa avaldus jääb rahuldamata.
84.TsMS § 442 lõike 5 järgi koosmõjus § 463 lõikega 2 ja § 477.1 lõike 2 teise lausega peab kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi resolutsioonis lahendama mh esialgse õiguskaitse abinõudega seotud küsimused. 30.11.2022 määrusega tegi kohus K Ple ettekirjutuse, millega: 1) kohustas K Pt soodustama lapse kooli naasmist ning erakoolis X õppimise taastamist ja jätkamist kuni antud kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni; 2) keelas K Pl takistada lapse õppimist erakoolis X; tegema koostööd erakooliga X. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et lapse huvides on E P üleviimine eestikeelse õppega kooli ning andis selles osas emale ühekordse otsustusõiguse, siis tühistab kohus 30.11.2022 määrusega tehtud ettekirjutuse.
Menetluskulude jaotamine
85.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita menetlusega), on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid kindlaks määrata.
2-22-14467
86.Kohus ei nõustu A P seisukohaga, mille kohaselt tuleks loobutud nõude osas jätta menetluskulud K P kanda. Toimiku materjalide pinnalt ei ole tuvastatav laste ema pahatahtlikkus avalduse esitamisel osas, millest ta hiljem loobus. K P on kohtule 13.03.2023 esitatud avalduses põhjendanud (ning esitanud sellekohased tõendid), et vanemate vahel oli vaidlus E P kooli valikut puudutavas küsimuses. Asjaolu, et lapse õppimine Rs saab hiljem võimalikuks (vastupidiselt E P õpingutele Rs, mille osas isa nõusolekut ei andnud), ei saanud K P avaldust esitades ette näha. Seega jäävad ka loobutud nõude osas menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.