Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
08.juunil 2016 Võru kohtumaja
Hagi ese
OÜ Aktiva Finants hagi K. S. vastu võlgnevuse nõudes 1036, 60 eurot
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
2-16-103911
Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20 Tallinn 10151; lepinguline esindaja Kadri Timuska, Julianus Inkasso OÜ, A.Weizenbergi 20 Tallinn, e-post:[email protected]; Kostja K. S. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; epost: [email protected]. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi K. S. vastu osaliselt.
2.Välja mõista K. S. `alt OÜ Aktiva Finants kasuks 584,30 eurot; millest põhivõlgnevus on 518, 30 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 66,06 eurot.
3.Välja mõista K. S. `alt OÜ Aktiva Finants kasuks alates 27.02.2016 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude, so 518, 30 euro täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 66,06 eurot ei tohi ületada põhinõude 518, 30 euro suurust.
4.Jätta hagi rahuldamata viivise 381,02 euro osas.
5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud 60 % ulatuses K. S. kanda ja 40 % ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
6.Välja mõista K. S. `alt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas 165 eurot.
7.Välja mõista K. S. `alt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 165 eurot.
Edasikaebamise kord OÜ Aktiva Finants võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. K. S. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.OÜ Aktiva Finants esitas Tartu Maakohtusse hagi K. S. vastu Elisa Eesti AS ja kostja vahel 28.01.2013 sõlmitud liitumislepingu nr 2309210, 05.12.2013 sõlmitud liitumislepingu nr 2551724, 02.07.2013 sõlmitud liitumislepingute nr 2551724, 29.01.2013 sõlmitud liitumislepingu lisa nr 2310972 ja 05.12.2013 sõlmitud liitumislepingu lisa nr 2821900 alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 518,30 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest summas 518, 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivistest summas 447, 08 eurot. Hageja arvestab viivist vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani, so 26.02.2016. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades TsMS § 367 sätestatut välja mõista lepingujärgne viivised alates 27.02.2016 kuni põhinõude summas 518, 30 täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15 % kalendripäevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist hageja nõuab kuni summani 71, 22 eurot.
2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud TsMS § 311 1 lg 1 p 1; lg 5 alusel ja kostja on kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist 28.04 2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku
2 (5)
vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Esialgne võlausaldaja on tegutsenud kostjaga telekommunikatsiooniteenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1; 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
4.Riigikohus on 10.05.2016 määruse p 3-2-1-25-16 p 13 leidnud, et hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hagiavalduse kohaselt oli pooled üldtingimustes kokku leppinud viivise määras 0,15% tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivisemäär 0,15 % päevas ehk 54,75 % aastas on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis viivise arvestamise ajal olnud 8,05% kuni 8,25 % aastas. Kohus leiab, et kuivõrd lepinguline viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on see tühine ning hagejal ei ole seega õigus nõuda lepingus sätestatud määras viivist. Riigikohus on 10.05.2016 määruse p 3-2-1-25-16 p 13 märkinud, et VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
3 (5)
Kuivõrd lepingujärgne viivisemäär on tühine tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras tulenevalt VÕS §-dest 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viiviseid esitatud arvete nr 2009265353, 2009488092, 2009723043, 2009950143 maksetähtajale järgnevast päevast kuni 26.02.2016 eest. Kohtu arvutuste kohaselt nimetatud perioodi seadusjärgseks viiviseks esitatud arvete võlgnetavatelt summadelt on 66, 06 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; TsMS § 367 alusel põhivõlgnevuse 518, 30 eurot ja viivised 66,06 eurot ning alates 27.02.2016 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 66,06 eurot ei tohi ületada põhinõude 518, 30 euro suurust. Viivise 381, 02 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
5.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
6.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 1036, 60 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 626,07 eurot (põhinõue 518, 30 +viivis 66,06 eurot+ viivis ühe aasta kohta 41, 71 eurot), jätab kohus menetluskulud 60 % ulatuses kostja ning 40 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 200 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 351, 51 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 75 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 275 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 165 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 165 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
4 (5)
Heiki Kolk Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.