Alari Oja hagi Elizaveta Chernyaki vastu väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. märtsi 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alari Oja ja Elizaveta Chernyaki määruskaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Alari Oja (ik: XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Määruskaebuse esitaja (kostja): Elizaveta Chernyak (ik: 4XXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 8. märtsi 2016 määrus osaliselt, s.o Elizaveta Chernyakilt Alari Oja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse ja viivise maksmise kohustuse määramata jätmise osas, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata Alari Oja menetluskulude suuruseks 939 eurot (koos käibemaksuga) ja mõista Elizaveta Chernyakilt Alari Oja kasuks välja menetluskulud summas 939 eurot ning kohustada Elizaveta Chernyakki tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määruse
võla
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Lugeda Viru Maakohtu 8. märtsi 2016 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.1. Rahuldada Alari Oja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.2.Määrata Alari Ojale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 939 eurot (üheksasada kolmkümmend üheksa eurot) (koos käibemaksuga).
2.3.Välja mõista Elizaveta Chernyakilt Alari Oja kasuks menetluskulude katteks 939 eurot (üheksasada kolmkümmend üheksa) eurot, mis tuleb kanda Alari Oja arvele nr XXXXXXXXXX.
2.4.Välja mõista Elizaveta Chernyakilt Alari Oja kasuks viivis menetluskuludelt (939 eurot) käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.5.Kohtumäärus saata kostjale täitmiseks ning hagejale teadmiseks.“
Jätta määruskaebuste menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus rahuldas 13.01.2016 otsusega Alari Oja (hageja) hagi Elizaveta Chernyaki (kostja) vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 640 eurot, määrates võlgnevuse tasumise osade kaupa kümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 18.02.2016.
2.Hageja esitas 11.12.2015 maakohtule avalduse hageja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks summas 125 eurot (riigilõiv) + 2406 eurot (lepingulise esindaja kulu), millele lisandub viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite, kus leidis, et hageja lepingulise esindaja kulu on ülemäära suur, mh ei ole põhjendatud esindaja sõidukulu, kuna hagejal puudus vajadus palgata esindaja Pärnust. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (3-2-1-4-15) ei tohiks asja lahendamisega seotud kulud üldjuhul ületada tsiviilasja hinda.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 8. märtsi 2016 määrusega hageja avalduse osaliselt ning määras hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 765 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja kohtuvälised kulud 640 eurot) ning mõistis Elizaveta Chernyakilt Alari Oja kasuks välja menetluskulude katteks 765 eurot. Määruse kohaselt tuleb kostjal hüvitada hagejale makstud riigilõiv 125 eurot.
Kostja vastuväitest tulenevalt ning kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 kontrollis kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Hagejat esindas tsiviilasjas TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja Anu Toomemägi. Hageja esindaja arvetes (tl 104, 106, 122) on märgitud kuluks sõiduaeg kohtuistungitele. Esindaja on kolmel korral sõitnud Pärnust Narva kohtuistungitele, sõidule on iga kord kulunud 8 tundi 55 minutit ja kokku on hageja sõidu ajakulu eest tasunud 870 eurot (3 × 290). Maakohus lähtus Riigikohtu seisukohast (3-2-1-65-13, p 17) ja seadusandja mõttest, et menetluskulude hulka ei saa arvestada esindaja sõiduaega, ning jättis hageja esindaja sõidule kulunud aja eest arvestatud summade osas avalduse rahuldamata. Arvete (tl 24, 27, 102, 104, 106, 122) kohaselt on hageja lepinguline esindaja koostanud maksekäsu avalduse, hagiavalduse, tutvunud kostja vastusega, pidanud nõu kliendiga, esitanud omapoolsed seisukohad ja alternatiivse nõude, valmistunud kohtuistungiteks, osalenud kolmel istungil, tutvunud kohtuistungite protokollidega ning teinud protokollide parandamise ettepanekuid. Kokku on nimetatud toimingutele kulunud 16,55 tundi, summas 978 eurot (koos käibemaksuga), kusjuures tunnitasu suuruseks on 60 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus leidis, et ageja esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Riigikohus on leidnud (3-2-1-4-15), et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnaks on 640 eurot. Tegemist oli tavapärase laenulepingust tuleneva vaidlusega, mille rikkumise tuvastamine ei ole keerukas, samuti ei olnud tõendite hulk tavapärasest suurem. Hageja esindaja on esitanud hagiavalduse neljal lehel, tutvunud kostja vastusega, mis on ühel lehel, ning esitanud omapoolse seisukoha, mis sisult ei ole õiguskeerukad. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leidis kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, jääb tsiviilasja hinna piiresse, s.o 640 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Elizaveta Chernyak esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. märtsi 2016 määruse tühistamist osaliselt ja uue määruse tegemist, millega vähendada hagejale hüvitatavate kohtuväliste kulude summat 250 euroni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja lepingulise esindaja kulu 640 euro suuruses summas vajalik ja põhjendatud. Hageja menetlusdokumentide koostamise kulud on ilmselgelt liiga suured. Tegemist oli tavapärase laenulepingust tuleneva vaidlusega, mille asjaolude väljaselgitamine ei olnud keeruline, ning tõenditeks olid arvelduskonto väljavõtted ja poolte ütlused. Hageja menetlusdokumentide maht kujutab endast 80% ulatuses asjaolude kordamist. Samuti tutvus hageja esindaja kostja ühe lehekülje pikkuse vastusega. Menetlusdokumendid ei olnud sisult õiguskeerukad. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 märkinud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda, kuid eelöeldu ei tähenda seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses; 2) on kostja sissetulek väike ja kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Elatist kostja ei saa, kuigi see on kohtuotsusega välja mõistetud.
6.Alari Oja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. märtsi 2016 määruse tühistamist osaliselt, osas, milles hageja avaldus jäeti rahuldamata, ning uue määruse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 2531 eurot (riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2406 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja määruskaebuse palub hageja jätta rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) palus hageja kostjalt välja mõista kohtuistungitel käimisega seotud kulud summas 1044 eurot. Kohtu seisukoht, et nimetatud kulud ei kuulu hüvitamisele, on ebaõige. Riigikohus on korduvalt märkinud, et ka esindaja istungile sõitmise ajakulu võib teatud juhtudel käsitada sarnaselt esindaja sõidukuluga menetluskuluna (3-3-1-66-12; 3-3-1-61-14). Tsiviilasjas nr 3-21-65-13 on Riigikohus leidnud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Lepingulise esindaja otsene sõidukulu võib olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kohtuasjas nr 3-3-1-61-14 on Riigikohus märkinud, et tasu suuruse arvestamisel on mõistlik lähtuda analoogia korras riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra punktis 47 sätestatud määradest ja tingimustest. Hageja esindaja õigusbüroo asub Pärnus, s.o Narvast 290 km kaugusel. Riigikohtu lahendis viidatud korra kohaselt on istungile jõudmiseks kulutatud aja eest tasu 35 eurot (lisandub käibemaks), kui õigusabi osutamise koht asub rohkem kui 201 kilomeetri kaugusel. Seega pidanuks kohus minimaalselt välja mõistma esindaja sõidukulu summas 252 eurot (42 eurot × 2 × 3 istungit). 2) oli hageja kulu sisulise õigusabi eest 1362 eurot ja kohus jättis hageja taotluse 722 euro ulatuses rahuldamata. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnihind 72 eurot (sh käibemaks) on enam kui poole võrra väiksem Riigikohtu poolt põhjendatuks peetud õigusteenuse hinnast. Kohus ei ole asunud seisukohale, et avalduses toodud tööde maht on ülepaisutatud või et tegemist oleks põhjendamatute kuludega. Ainuüksi asjaolu, et asjas toimus kolm kohtuistungit, tõendab, et tegemist oli tavapärasest oluliselt suuremamahulise vaidlusega. Lisades istungitele kulunud viiele tunnile kõik ülejäänud menetlusele kulunud tunnid, ei saa olla kahtlust, et hageja esindaja ajakulu 18 tunni 55 minuti ulatuses oli vajalik ja põhjendatud ning et tegemist oli tavapärasest keerukama ja mahukama vaidlusega; 3) on kohtumäärus tekitanud ebaõiglase olukorra, kus hageja kohtusse pöördumine oli põhjendatud, kuid kohus jättis hageja menetluskulud, mis olid ilmselgelt vajalikud ja põhjendatud, sellises ulatuses välja mõistmata, et hageja jääb oma õiguste kaitsmisega seoses oluliselt suuremasse rahalisse miinusesse (1641 eurot) kui oli tema esialgu kaitstav õigushüve (640 eurot). Selline kohtu määrus ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 08.03.2016 määruse osaliselt, s.o kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse ja viivise maksmise kohustuse määramata jätmise osas, ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 939 eurot (koos käibemaksuga) ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 939 eurot ning kohustab kostjat tasuma määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kohtuvälised kulud osaliselt välja mõistmata, ning taotleb uue määruse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtuvälised kulud kogusummas 2406 eurot (koos käibemaksuga), st maakohtu väljamõistetud 640 eurole lisaks veel 1766 eurot, ning samuti viivis hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse samuti osaliselt, paludes vähendada hagejale hüvitatavate kohtuväliste kulude summat 250 euroni. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas, st kas esinevad alused vähendada kostjalt väljamõistetud kohtuväliseid kulusid 250 euroni või tuleb kostjal hüvitada hageja kohtuvälised kulud suuremas ulatuses kui maakohtu määratud 640 eurot.
9.Maakohus on õigesti tuginenud TsMS § 175 lg-le 1, mille kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendites nr 3-2-1-4-15, p 14; 3-2-1-137-13, p 11), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses analüüsinud asja sisu ja mahtu ning hageja esindaja tehtud menetlustoimingute ja esitatud menetlusdokumentide mahtu ja keerukust ning ühtlasi asjakohaselt lähtunud Riigikohtu juhistest 06.05.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 (p 14), mille kohaselt üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtu ja kostjaga, et tegemist oli õiguslikult lihtsa vaidlusega, kus tõendite maht oli väike ja kostja seisukohad esitatud äärmiselt lühidalt. Menetlus toimus ühes kohtuastmes. Hageja seisukoht, et ainuüksi asjaolu, et asjas toimus kolm kohtuistungit, näitab, et tegemist oli tavapärasest oluliselt suuremamahulise vaidlusega, ei ole põhjendatud. Küll aga suurendas mitme kohtuistungi pidamine siiski menetluskulusid (kohtuistungid kestsid ajaliselt kokku ligi 5 tundi (4 h 54 min)), mille eest moodustab hageja lepingulise esindaja põhjendatud tasu 72-eurost tunnitasu arvestades ca 360 eurot. Ka väikese hagihinnaga tsiviilasjas on lepingulise esindaja kasutamisel (mis on TsMS § 217 lg 1 järgi menetlusosalise õigus) paratamatud kulutused vähemasti hagiavalduse koostamisele. Hageja esindaja kõigi ülejäänud antud tsiviilasjas vajalike tegevuste (sh nt maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamine ning esitamine, tutvumine vastaspoole esitatuga, kohtuistungiteks ettevalmistamine) põhjendatud ajakulu on asja olemust ja sisu arvestades ringkonnakohtu hinnangul kokku ca 4 töötundi. Seega jääb hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud kulu (ca 9 töötundi tunnitasumääraga 72 eurot (koos käibemaksuga)) ligilähedaselt tsiviilasja hinna piiresse, s.o 640 eurot, millises ulatuses ongi maakohus hageja lepingulise esindaja kulu kostjalt välja mõistnud. Eeltoodust tulenevalt on kostja taotlus vähendada temalt väljamõistetud hageja kohtuväliste kulude summat alusetu ning samas ei näe ringkonnakohus ka põhjust mõista kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu välja hagihinnast suuremas ulatuses.
10.Hageja taotlus, et kostja hüvitaks hageja lepingulise esindaja kohtuistungitele sõidu ajakulu, mida on taotletud koos käibemaksuga summas 1044 eurot, ei vasta seadusele ega kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadele. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendites nr 3-2-1-65-13, p 17; 3-2-1-64-13, p 13), et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise
menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest, eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Seega jättis maakohus tasu hageja lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest õigesti hageja enda kanda. Vastuseks hageja väidetele määruskaebuses märgib ringkonnakohus, et kuivõrd tegemist ei ole haldusasjaga, ei ole Riigikohtu halduskolleegiumi juhised ja halduskohtumenetluses omaksvõetud menetluskulude hüvitamise põhimõtted käesolevas asjas kohaldatavad.
11.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga jätta hagejale täies ulatuses hüvitamata ka otsene transpordikulu, mis seondub hageja lepingulise esindaja sõitudega Pärnust Narva kohtumajja kohtuistungitele. Riigikohus on eespool viidatud lahendi nr 3-2-1-65-13 p-s 17 selgitanud, et kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Hageja lepinguline esindaja osales kolmel kohtuistungil Narva kohtumajas. Toomemägi ja Partnerid Õigusbüroo OÜ tegutsemiskoht on Pärnus. Seega on hageja lepingulise esindaja sõidukulu õigusbüroo asukohast õigusabi osutamise asukohta Narva iseenesest põhjendatud ja vajalik. Ehkki hageja ei ole esitanud oma lepingulise esindaja sõidukulu kohta kuludokumente ega ka otseselt nõudnud autokütuse hüvitamist (menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt sõitis hageja esindaja Pärnust Narva kohtuistungitele sõiduautoga, kuid tasu on nõutud üksnes esindaja sõidule kulunud aja eest), peab ringkonnakohus siiski võimalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja mõistlik transpordikulu. Ringkonnakohus märgib, et esindajalt ei saa eeldada, et ta tangib vahetult enne sõidu alustamist ning täpselt niipalju, kui kulub istungile ja istungilt tagasi sõitmisele. Kuludokumentide (st praegusel juhul kütusetšekkide) esitamine ei tähendaks seega automaatselt seda, et kogu sellel märgitud kulu on seotud konkreetse menetlusega. Arvestades Toomemägi ja Partnerid Õigusbüroo OÜ kaugust Narva kohtumajast (290 km, edasi-tagasi 580 km), on kolmel kohtuistungil osalemisega seoses läbitud 1740 km. Ringkonnakohus juhindub muuhulgas Riigikohtu Üldkogu seisukohtadest 26.04.2016 otsuses nr 3-2-1-40-15 (p-d 73–75) ning leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud sõidukulu 2015. a novembris–detsembris oli 174 eurot.
12.Kokkuvõttes tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud summas 939 eurot, sh riigilõiv 125 eurot, lepingulise esindaja kulu 640 eurot ja sõidukulu 174 eurot. Ringkonnakohus märgib veel, et ei nõustu hageja seisukohaga, et kuivõrd hageja kohtusse pöördumine oli põhjendatud, ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega kooskõlas, kui hageja jääb oma õiguste kaitsmisega seoses oluliselt suuremasse rahalisse miinusesse kui oli tema esialgu kaitstav õigushüve. Ainuüksi asjaolust, et kohus hagi rahuldas, ei saa järeldada, et kõik hageja esindaja toimingud olid vajalikud ja põhjendatud, milline kriteerium on aluseks vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramisel. Riigikohus on eespool viidatud 06.05.2015 lahendi nr 3-2-1-4-15 p-s 14 muuhulgas leidnud, et lähtumine hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel tsiviilasja hinnast tagab menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui
ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Käesolevas asjas esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus 17.07.2015 ja hagiavaldus 09.09.2015, seega said nii kostja kui ka hageja lähtuvalt Riigikohtu seisukohast arvestada, et suure tõenäosusega jääb antud tsiviilasjas hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja kulu suurusjärku ca 640 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud ja hageja taotleb ka määruskaebuses eelnimetatud taotluse rahuldamist, tuleb kostjale panna TsMS § 177 lg-s 4 ettenähtud viivise maksmise kohustus (maakohtu määruses on hageja taotlus tähelepanuta jäänud).
14.Riigikohus on 27.02.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramist ja teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei mõjuta iseenesest menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise majanduslik olukord. Menetlusosalistel ei ole keelatud kasutada lepingulist esindajat. Seega kostja määruskaebuse väide, et kostja sissetulek on väike ja tema ülalpidamisel on alaealised lapsed, ei ole menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel asjakohane. Kostja pidi arvestama, et juhul kui hagi rahuldatakse, tuleb tal kanda vastaspoole vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuste menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.