Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Edasikaebamise kord Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 627 lg 21 puudub pooltel lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada 1(4)

2-15-115319 apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast 723,56 eurot eurot, mis jääb alla 2000€, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on A O hagi E C vastu põhivõla 640 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 32,04 eurot ning põhivõlalt viivise, alates hagi esitamisest, s. o 10.09.2015, VÕS § 113 lg 1 alusel kuni põhinõude täitmiseni, väljamõistmise nõudes.. Hagimenetluse esemeks on poolte vahel suuliselt sõlmitud laenulepingu alusel, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu, tehes selleks 11-l korral ülekanded kostja pangakontole. (19.08.2014; 22.08.2014; 09.10.2014; 10.10.2014; 20.10.2014; 08.11.2014; 20.11.2014; 05.12.2014; 23.12.2014; 30.12.2014 ja 09.01.2014), makstud raha tagastamise nõue. 25.01.2015 nõudis hageja kostjalt kogu kokkuleppel ja laenuna saadud raha tagastamist. Kostja jättis raha tagastamata. Hageja esitas 17.07.2015 Pärnu Maakohtule kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite. Viru Maakohtu 10.09.2015 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Haginõuet tõendab hageja kirjalike dokumentidega: konto väljavõte (tl 18). Kostja esitas Viru Maakohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnista, ning palub hagi jätta rahuldamata. Poolte vahel puuduvad kokkulepped raha laenamise kohta. Hageja hüvitas raha ülekandmisega kostja arveldusarvele kostja kantud kulusid seoses kostja sõitudega Tartusse hageja juurde. Ülekandega 195 eurot hüvitas hageja kostjale Riias võetud hotellitoa arve. Hageja vastuseks kostja vastuväitele täiendas hagi alternatiivse nõudega juhuks, kui kostja tõendab, et poolte vahel ei olnud laenulepingulist suhet, mõista kostjalt hageja kasuks välja 640 eurot ja viivised alusetust rikastumisest tulenevate sätete alusel. Kohtuistung Kohtuistungil, toimunud 10. detsembril 2015, hageja teatas, et loobub viivise nõuetest ning palub kostjalt välja mõista põhivõlg 640, eurot riigilõiv 125 eurot ja hageja menetluskulud. Kostja võttis omaks hagejalt raha väärtuses 640 eurot saamise ja palub kindlaks määrata otsuse täitmise korra, selliselt, et võla tagasitäitmine toimuks osamaksetena ning jätta menetluskulud poolte endi kanda (tl 113-115). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele hageja 10.12.2015 kohtuistungil taotletud ja kostja poolt omaksvõetud ulatuses, s. o võla 640 euro ulatuses.

2(4)

2-15-115319 Kohus tuvastas, et vaidlus puudub selle üle, et poolte vahel olid perioodil 2014 juuni- jaanuar 2015 , s.o ajal, kui toimusid vaidlusalused raha ülekanded hageja arvelduskontolt kostja arvelduskontole summas 640 eurot, lähedased suhted. Samuti ei ole vaidlust selles, et lisaks hageja kontolt tehtud ülekannetele tegi hageja muid kulutusi kostja heaks (tasus reiside eest, arstiabi jms). Seega on kostja hagejale rahaliste vahendite andmisel eristanud hageja pangakonto kaudu tehtud ülekandeid muudest kostja heaks tehtud kulutustest, mille tegemisel hageja pangakontot ei kasutanud. Hageja kontolt tehti ülekandeid hagejale selgitusega „kokkulepe“ ja „laen“, s. t, et ülekanded on tehtud laenulepingu alusel. Ülekannete selgitusi arvestades ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et hageja soovis lisaks muudele kostja heaks tehtud kulutustele anda raha kostja käsutusse seoses isiklike suhetega. Hageja väitel tehti rahaülekandeid kostja arvele suulises vormis sõlmitud laenulepingu alusel ning kuivõrd kostja mingeid vastuväiteid ei esitanud, kinnitas ta oma tegudega, et sai aru ja oli nõus hagejalt raha saamisega laenulepingu alusel. Kostja tahe laenulepingut sõlmida väljendus saadud raha kasutusse võtmises. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 398 lg 1 alusel, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Kuna hageja ei saa laenu tagastamise tähtaega tõendada kostja omaksvõtuga, võib ta nõuda laenu tagastamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 398 lg 1 alusel pärast laenulepingu ülesütlemist. Hageja laenu tagastamise nõuet tuleb käsitada laenulepingu ülesütlemisena. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Eelnevast järelduvalt loetakse laenuleping sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Vastavalt TsÜS § 68 lg –le 3 on kaudne tahteavaldus selline tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja ülekannetes nimetatud summade suurusele vastu ei vaielnud. Kuigi ülekannete selgitustes oli märgitud „kokkulepe“ ja „laen“, sai kostja aru, et ei pea raha tagastama. Maakohus leiab, et rahaülekanded ning kostja poolt raha kasutusse võtmine tõendavad, et pooled sõlmisid vastastikuste kaudsete tahteavalduste väljendamisega suulised laenulepingud. Kui kostjal oligi arusaamine, et tal ei ole kohustust laenulepingute alusel saadud raha tagastada, oli tal võimalus raha hageja pangakontole tagasi kanda. Kostja vastuväited, et tegemist polnud laenusuhtega, ei ole usutavad ning on kostja poolt täielikult tõendamata. Seega on hagejal nõudeõigus kostja vastu, kes on jätnud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmata. Vaidlust ei ole selles, et kostja on jätnud laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmata. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus 640 eurot. TsMS § 442 lg 2 viimase lause alusel ei põhjenda maakohus hageja alternatiivse nõude rahuldamata jätmist. 3(4)

2-15-115319 Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1, märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul. Kohus rahuldas haginõude. Seega tuleb kohtukulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Pille Aver Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.