2-24-1998
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15.08.2024. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-24-1998
Tsiviilasi
Mxxxxx Sxxxxxxx hagi Axxx Sxxxxxxx vastu elatise suurendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MxxxxxxSxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn, xxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxxx maakond); Hageja seaduslik esindaja: Axxxxx Oxx (isikukood: 4xxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx linn, xxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: x Kostja: Axxx Sxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: x
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Edasikaebamise kord
2-24-1998 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
MxxxxxxSxxxxxxx esitas 05.02.2024. a kohtule hagiavalduse Axxx Sxxxxxxx vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise miinimumsummas. Hageja igakuised vajadused on kokku 456 eurot. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 01.01.2023. a. Kohus pidas 07.08.2024. a poolte osavõtul kohtuistungi, kus pooled sõlmisid kompromissi.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Pooled arutasid kohtuistungil kompromissi tingimusi ja selle täitmise korda. Seejuures arvestasid pooled nendevahelise kokkuleppega selle kohta, et laps viibib nii ühe kui teise vanema juures. Pooled olid arvamusel, et ka siis, kui Mxxxxx läheb kooli, kannavad vanemad lapse kulud võrdselt. Vanemad räägivad kulud omavahel läbi ja lepivad kokku. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/
2-24-1998 Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.