Perekonnaõigus › Abielulahutus

Kuna antud tsiviilasjas on käimas eelmenetlus, ei ole kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 423 lg 1 p-ile 2 jätab kohus tsiviilasjas 2-24-11281 A. A. hagi M.-D. A. vastu abielu lahutamiseks läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid. Hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks on 0 eurot. Hageja on kohtule esitanud riigilõivu tagastamise avalduse. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Täiendavalt on õiguskirjanduses selgitatud, et hagi läbi vaatamata jätmise alused sätestab § 423 ja läbi vaatamata jätmise korra § 425. Seadus ei sätesta hagi läbi vaatamata jätmise aluseid ammendava, vaid avatud loeteluna, andes kohtule õiguse jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul (§ 423 lg 3). Kõikidel juhtudel, kus kohus jätab avalduse läbi vaatamata, välja arvatud eelnimetatud ja § 150 lg 1 p-s 3 sätestatud neli erandit, kuulub riigilõiv avalduse esitaja taotluse alusel tagastamisele (vt Tsiviilkohtmenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, kommentaaride punkt 3.2.3.d). Kuivõrd kohus jättis käesoleva hagi läbi vaatamata, kuna hageja võttis hagi tagasi, jääb hageja avaldus riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel rahuldamata. Erisätteks riigilõivu tagastamisele on riigilõivuseadus (RLS), mille § 15 lg 1 p 8 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui abielulahutuse või kooselulepingu lõpetamise hagist loobutakse menetluse kestel. Kuivõrd kohus jättis käesoleva hagi läbi vaatamata, kuna hageja võttis hagi tagasi, jääb hageja avaldus riigilõivu tagastamiseks RLS § 15 lg 1 p 8 alusel rahuldamata.

Riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot (TsMS § 150 lg 8). /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.