X hagi Y vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind
Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Krista Paal, e-post xxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxxx), elukoht xxx; e-post xxx
Asja läbivaatamine
21.05.2024 kohtuistungil
elukoht
xxx;
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi ühisvara jagamise nõudes.
2.Jagada kinnisomand asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxxxxx) X ja Y vahel võrdsetes kaasomandi osades selliselt, et X omandisse jääb kinnisomandist (registriosa nr xxxxxxxxx) 1⁄2 mõttelist osa ja Y omandisse jääb kinnisomandist (registriosa nr xxxxxxxxx) 1⁄2 mõttelist osa.
3.Kohustada Y’t andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse nimetatud kinnisasja kaasomanikena kinnistusraamatusse X 1⁄2 mõttelises osas ja Y 1⁄2 mõttelises osas ning asendada vastav Y tahteavaldus kohtuotsusega.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-23-10553 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.X esitas 25.07.2023 hagiavalduse Y vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõuetes. Kostja elab Saksamaal, hageja Eestis. Hageja soovib abielu lahutada ja jagada ühisvaraks oleva korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxxxxx). Hagiavalduse täienduse kohaselt palub hageja jagada kõnealune korteriomand hageja ja kostja vahel kaasomandi sätete alusel võrdsetes mõttelistes osades.
2.Hageja jäi 21.05.2024 kohtuistungil lahutuse ja ühisvara jagamise nõuete juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja täpsustas kohtu selgituste abil oma nõuet ning esitas järgmiselt sõnastatud ühisvara jagamise nõude: jagada korteriomand asukohaga XXX, registriosa numbriga xxxxxxxxx, hageja ja kostja vahel võrdsetes mõttelistes kaasomandi osades selliselt, et kostja saab 1⁄2 kaasomanikuks ja hageja 1⁄2 kaasomanikuks; kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja kaasomanikena kinnistusraamatusse hageja 1⁄2 osas ja kostja 1⁄2 osas ning asendada vastav kostja tahteavaldus kohtuotsusega.
3.Kostja võttis 23.05.2024 esitatud vastuses abielu lahutamise nõude õigeks.
4.Kohus uuendas 28.05.2024 määrusega asja arutamise.
5.Kohus rahuldas 28.05.2024 õigeksvõtul põhineva osaotsusega hageja nõude abielu lahutamiseks ning lahutas poolte abielu.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi ühisvara jagamise nõudes tuleb rahuldada.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg-s 2 on sätestatud, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb jagatava ühisvara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätteid, vara jagamisel aga hagi esitamise ajal kehtiva perekonnaseaduse sätteid.
8.Poolte abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx ning lahutatud praeguses asjas 28.05.2024 tehtud osaotsusega, mis jõustus 16.07.2024. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. PKS § 24 lg-st 2 tuleneb, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Puudub vaidlus, et abikaasade vahel kehtis praegusel juhul varaühisuse varasuhe. 2 (4)
2-23-10553 Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varaühisuse varasuhte lõppemise seisuga. Varaühisuse varasuhe lõppes PKS § 37 lg 11 ja PKS § 35 p 3 alusel abielu lahutamise otsuse jõustumisega 16.07.2024. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Kinnistusraamatu kohaselt on korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxxxxx) ainuomanik hageja. Samas puudub vaidlus, et kõnealune korteriomand, mis on omandatud 27.03.1998 ostu-müügilepingu alusel (dtl 6–7) ehk poolte abielu ajal, kuulub ühisvara hulka. Seega on kinnistusraamatu andmed kinnisasja omaniku osas praegusel juhul ebaõiged.
9.PKS § 37 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
10.Hageja on soovinud jagada pooltele kuuluva kinnisasja selliselt, et jagamise järgselt on kumbki pool 1⁄2 mõttelise osa kaasomandi omanik. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellise ühisvara jagamise viisi osas. Kostja ei ole esitanud ka hagi ühisvara jagamiseks teistsugusel viisil. Kostja ei esitanud hagile sisulist vastust, vaid tegi kompromissiettepaneku, kuid pooled ei jõudnud kompromissile. Eeltoodut arvestades loeb kohus TsMS § 407 lg 1 kohaselt, et kostja on hageja poolt esitatud ühisvara (kinnisomandi) jagamise asjaolud esitatud kujul omaks võtnud.
11.Kuivõrd hagejal on õigus nõuda ühisvara jagamist, ühisvara jagamise taotletud viis vastab AÕS § 77 lg-s 2 toodud jagamise viisile ning vara jagamisel on hageja lähtunud poolte osade võrdsuse põhimõttest, on hageja nõue põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kinnisomandi jagamise osas ning jagab ühisvara taotletud viisil, s.o jättes selle hageja ja kostja kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades.
12.Hageja on taotlenud, et kostja tahteavaldus kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks asendatakse käesoleva kohtulahendiga. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 kohaselt on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 5 kohaselt on puudutatud isikuks märke kinnistusraamatusse kandmisel kinnisasja, mille suhtes märge tehakse, omanik või asjaõiguse, mille suhtes märge tehakse, omaja. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-s 5 on sätestatud, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud andma nõusoleku kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxxxx omanikukande muutmiseks. Kostja sellekohast tahtavaldust asendab käesolev kohtulahend.
3 (4)
2-23-10553 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.