2-24-6756
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.08.2024. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-6756
Tsiviilasi
Revensen OÜ hagi Uxxxx Rxxxxxxx ja Txxxx Rxxxxxxx vastu ühisvara jagamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Revensen OÜ (registrikood: 1625699; asukoht: Tartu mnt 13, Tallinn, 10145 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (Irina Vassiljeva Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja I: Uxxxx Rxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxlinn, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: [email protected]); Kostja II: TxxxxxRexxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linn, xxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond).
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostjad ei vastanud hagile
Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja kohtu põhjendused
2 (4)
kohtutäitur võla sissenõudmiseks abikaasaga ühisvarasse kuuluvat kinnisvaravara arestida ega müüa. Kohtutäitur on täitemenetluse tunnistanud ebaõnnestunuks. Hageja soovib kostjalt I võlga sisse nõuda. Alles ei ole jäänud muid võimalusi, kui nõuda kostjate ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kui ühisvara jagamist. Hageja soovib kostjate ühisomandi lõpetamist ühisomandi esemeks oleva kinnistu avalikul enampakkumisel müügi teel, müügi tulemusel laekuva raha jagamist kostjate vahel võrdselt ning kostjale I kuuluvast osast hageja täitemenetluses oleva nõude rahuldamist. Kostja I ja kostja II on abikaasad. Kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linn, xxxxxxxxx vald, Jõgeva maakond (registriosa nr 478635) on kostja I ja kostja II ühisomandis. Kuna abikaasad abieluvaralepingut PKS § 59 sõlminud ei ole, kuulub nimetatud kinnistu PKS § 25 kohaselt abikaasade ühisvarasse. Hagejal puuduvad andmed, et kostjal I oleks lahusvara, mille arvelt kostja I saaks rahuldada hageja nõude summas 1071,21 eurot, lisandub viivis. Hagiavalduselt on tasutud riigilõiv 420 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse. Hageja taotleb kohtult kanda kinnistusraamatu registriosa nr 478635 kolmandasse jakku eelmärge Revensen OÜ kasuks käesolevas tsiviilasjas kostjate vastu esitatud ühisvara jagamise nõude tagamiseks. Lisaks kanda kinnistusraamatu registriosa nr 478635 kolmandasse jakku märkus käesolevas tsiviilasjas kostjate vastu esitatud ühisvara jagamise nõude kohtuasja avalikustamiseks. Saata määrus eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks registripidajale. Hageja toob välja, et kui kohus ei taga hagi, võib sellise taotluse esitada mõni teine võlausaldaja ning arvestades kinnisasja väärtust ja võimalike nõuete suurust, ei pruugi hageja nõue saada rahuldatud. Seega on hagi tagamine möödapääsmatult vajalik. Vastasel juhul ei ole hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisel selle täitmine enam võimalik. Lisaks on võimalik, et hagi tagamata jätmise korral teevad kostjad ühisvara jagamise ebameeldivate tagajärgede vältimiseks tehingu, millega takistavad kinnistu jagamist ja sellele sissenõude pööramist, võõrandades selle mõnele kolmandale isikule või viies selle muul moel ühisvara hulgast välja. Hageja viitab TsMS § 377 lg-le 1, samuti AÕS § 63 lg 1 p-le 1, § 63 lg-tele 3, 4 ning § 631 lgle 2. Lisaks viitab hageja Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-48-04, nr 3-2-1-13-17 ja nr 2-17-8524. Hageja on tasunud hagi tagamise avalduselt riigilõivu 70 eurot.
Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hageja nõue ühisvara jagamiseks on põhjendatud ning nimetatud nõue kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus hagi rahuldamist ühisvara jagamise nõude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.