Ele Liiv (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
UT hagi METIDA OÜ vastu 4161 euro saamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.06.2016, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
METIDA OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind Apellatsioonkaebuse hind 4161 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
16.05.2016
nende Hageja UT (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aarne Akerberg Kostja METIDA OÜ (registrikood 12300150), seaduslik esindaja Jana Sahharova
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.12.2015 otsus muutmata ja METIDA OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta METIDA OÜ kanda.
4.Mõista METIDA OÜ-lt välja UT kasuks hüvitis apellatsioonimenetluse kulude katteks summas 813,60 eurot.
METIDA OÜ-l tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 10.02.2015 kostjalt sõiduki Ford Focus (reg.märk XXXXXX) hinnaga 4050 eurot. Sõiduki registreerimise järgselt 10.02.2015 Maanteeameti büroos tekkis sõidukil käigukasti rike peale ligikaudu kolme kilomeetri läbimist. Käigukast lülitus avarii režiimi. Hageja helistas kostjale, rääkis juhtunust ning soovist sõiduk talle tagastada ja makstud raha sõiduki eest tagasi saada. Samuti tegi hageja 10.02.2015 kirjaliku avaldusega. Hageja kostjalt tagasisidet ei saanud. Hageja toimetas sõiduki lähedal asuvasse Fordi esindusse läbivaatusele, kus 11.02.2015 tuvastati sõidukil vigane käigukast, mille parandamine maksab ligikaudu 5000 eurot. Sõiduki müümise hetkel väitis müüja, et sõidukil ei esine tehnilisi puudusi. 11.02.2015 leidis hageja sõiduki kindalaekast dokumendid, millel on näha, et sõidukiga on käidud 29.01.2015 Diislimeister OÜ- s tegemas diagnostikat, kus on tuvastatud vigane sõiduki käigukast. Hageja nõuab kostjalt sõiduki ostuhinna 4050 euro tagastamist ning sõiduki registreerimise riigilõivu 61 euro ja AS-s Info-Auto tehtud diagnostika kulutuste 50 euro hüvitamist. Kui hageja oleks olnud teadlik sõiduki vigasest käigukastist, ei oleks ta seda ostnud. Kostja näitas hageja enne ostu sooritamist Prantsusmaal tehtud sõiduki hooldusarveid, kus ei kajastu sõidukile tehtud diagnostika ja vigane käigukast. Samuti väitis kostja hagejale suuliselt, et sõiduk on äsja hooldatud ja tehniliselt korras, vigast käigukasti ei maininud kostja kordagi ega ei esitanud sellekohaseid dokumente. Hinnaalanduses võrreldes müügipakkumisega leppisid pooled kokku, kuna sõidukil puudus müügikuulutuses märgitud hooldusraamat ja lisa süütevõti, mille hind on ligikaudu 300 eurot. Veel esines sõidukil pisivigu nagu mittetöötav seisupidur ja lõtkudega esisild. Puudus ka signalisatsioon, mis olid märgitud müügikuulutusel portaalis www.auto24.ee. Kõikide nende puuduste eest oli kostja nõus hagejale tegema hinnaalandust 500 eurot. Hageja soovib saada raha sõiduki eest tagasi, et kostja hüvitaks autoga seoses tehtud kulutused (registreerimine ja diagnostika) ja tagastada kostjale sõiduki. Kostja vastuväiteid
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Väide, et hageja alles 11.02.2015 leidis kindalaekast diagnostika dokumendid, ei vasta tõele. Kostja lasi selle diagnostika teha selleks, et tulevasele ostjale neid näidata. Hageja tutvus nendega ja vastavalt sellele leppisid pooled kokku, et kostja laseb ostuhinnast 500 eurot alla. Auto esialgne müügihind oli 4550 eurot. Auto väljalaskeaasta on 2006. Kostja teatas hagejale, et autol on rike ja esitas vastavasisulise diagnostikatõendi. Hinnaalandus sai just selle tõttu tehtud. Mingitest tagavaravõtmetest jne pole juttu olnud. Ostes kasutatud auto ja olles teadlik selle rikkest, on hageja võtnud riski, et autol tuleb teha mingeid suuremaid remonditöid. Hageja oleks võinud paluda teha uue diagnostika, et saada autost veel parem ülevaade. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi, jättis kohtukulud kostja kanda ja määras kindlaks väljamõistetavate kohtukulude suuruse.
Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 10.02.2015 müügileping, millega hageja omandas kostjalt sõiduki Ford Focus (reg.märk XXXXXX) hinnaga 4050 eurot; müügilepingu esemeks oleva sõiduki valdus anti kostja poolt hagejale üle 10.02.2015 ja samal päeval saatis hageja kostjale avalduse müügilepingust taganemiseks. Kostja tegutses autot müües oma majandustegevuse raames ja hageja oli müügilepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 mõttes. Tegemist on tarbijamüügilepinguga VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Kostja on taganemisavaldusele 13.02.2015 e-kirjaga vastanud ja taganemine toimus mõistliku aja jooksul (VÕS § 118 lg 1 mõttes). Asjas esitatud tõenditest ilmneb, et kostja poolt müüdud sõiduki sihtotstarbeline kasutamine on takistatud, kuna sõidukil on käigukasti rike. Tõenditest järelduvalt ilmes viidatud rike sõiduki ostmise päeval (10.02.2015), kui sõidukiga peale ligikaudu kolme kilomeetri läbimist lülitus käigukast avariirežiimi peale ning hageja toimetas koheselt sõiduki lähedal asuvasse Fordi margiesindusse (InfoAuto AS) läbivaatusele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt esitas hageja kostjale samal päeval (10.02.2015) avalduse, milles teavitas kostjat tekkinud käigukasti rikkest ning avaldas soovi lepingust taganeda ja makstud raha tagasi saada. Sama info ja sooviavalduse saatis hageja kostjale ka 13.02.2015. 29.01.2015 koostatud Diislimeister OÜ arvelt nähtub, et sõidukiga on käidud diagnostikas ja dokumendilt on näha mh sama veakood (P0715) kui Fordi margiesindusest väljastatud dokumendilt. Lisaks on Diislimeister OÜ poolt väljastatud dokumendil kirjas märkus: „Mootori tuli põleb! (kasti viga)“. Esitatud tõenditest nähtub ka käigukasti rikke tõsidus. Nimelt ei ole võimalik seda remontida, vaid tuleb välja vahetada ja selle maksumus on samaväärne sõiduki müügihinnaga. Hageja on tõendanud asjal esineva puuduse ning selle ilmnemise ajahetke (VÕS § 217). Hageja on esitanud kohtule tõendid sõiduki käigukasti rikke kohta (s.o VÕS § 217 lg 2 p 2 teise alternatiivi ja p 6 tunnustele vastav puudus). Müüja ei vastuta vastavalt VÕS § 218 lg-le 4 selliste müüdud asjal esinevate puuduste eest, millest ostja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Kostja ei ole oma väiteid hageja informeerimisest tõendanud. Sellise rikke korral ei ole usutav ostuhinna vähendamine 500 euro võrra, kui käigukasti ei ole võimalik remontida ja selle väljavahtamise maksumuseks on 4013,75 eurot. Kui kostja oleks hagejale enne sõiduki müümist teatanud rikkest ja näidanud diagnostika dokumenti, ei oleks hageja pidanud pöörduma koheselt uut diagnostikat tegema (ta oleks olnud teadlik vaidlusalusest rikkest) ega taganenud müügilepingust. Prantsusmaal tehtud sõiduki hooldusarvetest nähtub, et sõidukile oli tehtud Prantsusmaal korralised hooldused ning sellest tulenevalt võis hageja mõistlikult võttes eeldada, et tegemist on kontrollitud, kvaliteetse ja korras kasutatud autoga. Kostja ei ole sõiduki teise võtme puudumisele ega hooldusraamatu puudumisele vastu vaielnud. Vaidlusaluse sõiduki müügikuulutuses käigukasti veast ostjaid ei teavitatud. Seega on usutav, et sõidukile tehti hinnaalandust 500 eurot hageja poolt kirjeldatud vigade ja hooldusraamatu puudumise tõttu. Andes hagejale üle auto, mille käigukast on rikkis, andis kostja hagejale üle varjatud puudustega ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lg 2 p 2 teise alternatiivi ja p 6 mõttes. VÕS § 218 lg 2 sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse
olemusega. Antud vaidluses ei ole selline eeldus vastuolus asja või puuduse olemusega. Kostja väidetest tuleneb, et ta oli sõiduki võõrandamisel käigukasti rikkest teadlik. Kohus tuvastas, et hageja pöördumistele esitatud vastustes leidis kostja, et pole müügilepingut rikkunud ning ostja pretensioonid on alusetud. Sisuliselt ei ole kostja teinud midagi hageja pretensioonide põhjendatuse kontrollimiseks. Täiendavat tähtaega müügilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ei pidanud hageja seetõttu VÕS § 223 lg-st 3 tulenevalt kostjale määrama. Seega on hageja poolte vahel sõlmitud müügilepingust kehtivalt taganenud ning võib VÕS § 108 lg 1 ja § 189 lg 1 alusel nõuda tasutud ostuhinna (4050 eurot) tagastamist. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks sõiduki registreerimise riigilõiv 61 eurot ja AS-s InfoAuto tehtud diagnostika kulutused 50 eurot (VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel). Kulude suurus on tõendatud. Kostja lepingurikkumine on kohtu hinnangul põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga (VÕS § 127 lg 4). Ei ole asjaolusid, mis vabastaksid kostja vastutusest kohustuse rikkumise eest. Arvestades ülaltoodut, kuulub hageja kahjunõue summas 111 eurot (s.o 61 + 50) rahuldamisele. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4161 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega saata asi uueks menetlemiseks Harju Maakohtule või teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus ei ole otsuse tegemisel igakülgselt uurinud ja hinnanud kostja poolt esitatud tõendeid ja väiteid tegelike asjaolude kohta ning rajanud otsuse üksnes hageja väidetele, mis on viinud vale otsuseni. Kostja teavitas hagejat sõiduki tehnilisest seisukorrast ning tutvustas talle sõiduki juurde kuuluvaid dokumente, sh diagnostika tõendit, kus oli märgitud, et käigukast on vigane. Sõiduki käigukasti tehniline seisund oli hagejale teada. Hageja vaatas sõiduki põhjalikult üle, proovis ka sõita. Seoses sellega saigi hageja allahindlust 500,00 eurot. Kostja on vääralt väitnud, et leidis sõiduki varasema diagnostikatõendi alles järgmine päev kindalaekast. Poolte vahel sõlmitud leping vastas täielikult kokkulepitule. Hageja ei avaldanud soovi sõita koos enne lepingu sõlmimist diagnostikasse, et saada autost veel parem ülevaade. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tegi kostja hagejale selgel ja arusaadaval viisil teatavaks müüdava sõiduki kohta üksikasjalikku teavet. Sõiduki käigukasti seisu arvestades alandas kostja esialgselt tasumisele kuuluvat hinda. Kostja ei varjanud puudusi ja ei ole lepingut rikkunud, mistõttu ei ole hagejal õigust lepingust taganeda. Tõendamata on hageja väide, et hinnaalanduses lepiti kokku, kuna sõidukil puudus müügikulutusel olnud hooldusraamat ja lisa süütevõti, mille hind on ligikaudu 300,00 eurot
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
7.Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas müüdud auto vastas lepingutingimustele, kas kostja teavitas hagejat enne lepingu sõlmimist autol olevast käigukasti rikkest ja kas kostja sellest tulenevalt vastutab hageja ees (VÕS § 218 lg 1).
Kostja esitas menetluses kaks tõendit – müügilepingu (tl 29) ja müügikuulutuse (tl 30). Kuna müügilepingu sõlmimises vaidlust ei olnud, ei pidanud kohus sellele tõendile eraldi hinnangut andma. Kostja ei ole menetluses tuginenud asjaolule, et müügilepingust nähtub asjaolu, et ta teavitas hagejat käigukasti puudusest. Müügikuulutust on maakohus tõendina otsuses käsitlenud ja sellele koosmõjus teiste tõenditega hinnangu andnud. Müügikuulutusest ei nähtunud samuti, et kostja oleks selles avaldanud käigukasti puudusi. Koosmõjus teiste tõenditega tuvastas maakohus seetõttu õigesti, et asjas esitatud tõendid ei tõenda kostja väiteid hinna alandamise kohta 500 euro võrra võrreldes müügikuulutusega põhjusel, et kostja avaldas hagejale käigukasti puuduse. Maakohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ta leiab, et hageja väited müügikuulutuses märgitust väiksema hinna kokkuleppe kohta on usutavad. Loogiline on maakohtu järeldus, et kui kostja oleks hagejale enne sõiduki müümist teatanud käigukasti rikkega seonduvast ja näidanud diagnostika dokumenti, ei oleks hageja pidanud pöörduma koheselt uut diagnostikat tegema, sest ta oleks olnud teadlik vaidlusalusest rikkest ja selle tõsidusest.
9.Asjaolu, et hageja ei avaldanud soovi sõita enne lepingu sõlmimist autoga diagnostikat tegema, ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust. Hagejal ei ole sellist kohustust enne lepingu sõlmimist ja müüja on kohustatud tarbijat asja puudustest informeerima. Kuna tegemist oli hiljem ilmnenud varjatud puudusega, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust ka asjaolu, et hageja auto üle vaatas ja proovisõidu tegi.
10.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
11.Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
12.Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
19.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks hageja poolt apellatsioonimenetluses kantud ja talle kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse.
20.Hageja esitas ringkonnakohtu istungil menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub vastaspoolelt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks 729,60 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 5 tunni ja 4 minuti ulatuses tunnitasuga 120 eurot käibemaksuta (144 eurot käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja teostas apellatsioonimenetluses järgmisi toiminguid: kohtumine kliendiga (15 min); tutvumine asja materjalide ja toimikuga (1 tund); apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (2 tundi ja 45 min); 11.04.2016 istungil osalemine (4 min); 16.05.2016 istungiks ettevalmistamine (1 tund). Eelnimetatud toimingutele lisandub esindaja 16.05.2016 istungil osalemine ajakuluga 35 minutit. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane, taotledes kulude hüvitamist käibemaksuga. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu, leides, et need ei ole mõistlikud.
21.Ringkonnakohus, tutvunud hageja esindaja õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid toimiku materjalide põhjal, leiab, et arvestades käesoleva asja sisu, keerukust ja mahtu tuleb hageja esindaja toimingud hinnata põhjendatuteks ja vajalikeks. Samuti tuleb ringkonnakohtu hinnangul pidada põhjendatuks hageja esindaja toimingutele apellatsioonimenetluses kulunud aega kokku 5 tundi ja 39 minutit. Arvestades, et hageja esindaja maakohtu menetluses ei osalenud, oli esindaja ja kliendi kohtumine ning esindaja poolt asja materjalidega tutvumine vajalik ning sellele kulunud aeg 1 tund ja 15 minutit tuleb hinnata mõistlikuks. Hageja esitatud apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu arvestades ei saa ringkonnakohtu arvates hinnata ülepaisutatuks ka apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 2 tundi ja 45 minutit. Kohtuistungitel osalemine ja ettevalmistamine kohtuistungiks on vajalikud toimingud ning nende ajakulu (kokku 1 tund ja 39 minutit) vastab istungite protokollides märgitule.
22.Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb kohtul TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on hagejale osutatud õigusabi teenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hageja esindaja tunnitasu määr 120 eurot ilma käibemaksuta keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning see on kooskõlas ka Riigikohtu seisukohtadega lahendites 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad kulud hüvitamisele käibemaksuga.
23.Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5,65 tundi (5 tundi ja 39 minutit) ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kokku 813,60 (5,65 x 144) eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise maksmiseks kohustamiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.