Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate seaduslik esindaja esitas 09.11.2023. a kohtule alaealiste hagejate imel hagiavalduse elatise väljamõistmiseks Ixxxx Kxxxxxxxxxx. Hagiavalduses olid puudused, mille tõttu ei olnud võimalik hagi menetlusse võtta ja kohus määrusega 23.11.2023 määras tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Sxxxxx Kxxxxxxxxx sai kohtu määruse kätte 28.11.2023.a, kuid hagis puudusi kõrvaldanud ei ole. Kohus ei pidanud põhjendatuks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda enne kui ei ole selgunud asjaolud, miks hagejate seaduslik esindaja ei soovi hagi täpsustada nii, et selle menetlusse võtmine oleks võimalik. TsMS § 372 lg.3 näeb ette võimaluse kuulata pool ära enne hagi menetlusse võtmise lahendamist. Kohus pidas menetlustoimingu, et hagejate seaduslik esindaja ära kuulata. Hagejate nimel esitas SxxxxxxKxxxxxxxxx uuesti vormistatud hagiavalduse 23.02.2024.a. Hagiavalduse kohaselt on hagejad Mxxxxx Kxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja AxxxxxxxxxxKxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), kes elavad Eestis xxxxxx maakonnas xxxxxxxxvallas xxxxxx külas. Kostja Ixxxx Kxxxxxxxxxxelab Hispaanias xxxxxxxxxxxx.

Hagiavalduse kohaselt on kohus teinud asjas nr. 2-22-12544 lahendi, mille järgi lapsed elavad isa juures Eestis. Pärast selle kohtulahendi jõustumist ei ole laste ema ehk kostja tundnud huvi, aidanud ega toetanud laste elu. Laste seaduslik esindaja pöördus ema poole lahenduse leidmiseks elatist saada vabatahtlikult, laste ema lubas maksta, mistõttu hagejate esindaja jäi ootama. Ema ei pidanud oma lubadusest kinni, hakkas lastega manipuleerima. Seetõttu on vajalik kohtusse pöördumine. Lapsed ei ole emalt saanud toetust. Ema on öelnud nii kohtus kui ka lastele endile, et ta ei toeta lapsi ega aita, kui lapsed ei ela Hispaanias. Hagiavalduse kohaselt on kummagi lapse vajadused 260 eurot kuus. Hagejad soovivad elatist kumbki 260 eurot kuus. Elatist nõutakse alates 23.02.2024.a. Hagejad paluvad võtta kõik vajalikud dokumendid asjast nr. 2-2212544. Kohus algatas 14.03.2024. a määrusega menetluse, võttis elatise nõude menetlusse. Kohus küsis Ixxxx Kxxxxxxxxxxxt seisukoha. Kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist 27.03.2024 meililt ja vastas kohtule 09.04.2024 ja 26.04.2024.a kirjaga (dtl 46). Kostja vaidleb vastu, et kohus võttis hagi menetlusse, kostja elab Hispaanias ja soovib seal kohtumenetlust pidada. Sxxxxx Kxxxxxxxxx ei toonud lapsi suvepuhkuselt tagasi ja seejärel toimus terve aasta kohtumenetlus. Kostja langes 7 päeva pärast kohtuotsust 10 päevaks koomasse. Sellest ajast peale on kostja peaaegu taastunud. Kostja töötab vähe ja ei saa elatisraha maksta. Aga kui tekib lisatulu, siis on õnnelik, kui saab lapsi aidata. Üks põhjus, miks SxxxxxxKxxxxxxxxx lapsi enda juures hoida tahtis, oli, et tal oli soov ise lapsi ülal pidada. Ta elab koos vanematega, elamiskulusid pole. Kostja aga ei teeni piisavalt, maksab üüri ja eraravikindlustust. Kohus määras asjas kohtuistungi 12.juunile 2024. Kohtuistungil osales hagejate esindaja Sxxxxx Kxxxxxxxxx. Kohus saatis kostjale kohtukutse 22.05.2024 AET-i vahendusel, seejärel 24.05.2024 KIS-st e-kirjaga ja veelkord 6.juunil 2024 e-kirjaga. Kohus saatis menetlusosalistele, s.h. kostjale virtuaalruumi andmed osalemiseks virtuaalselt. Kostja kutse kättesaamist ei kinnitanud. Kohus loeb kostjale xxxxxxKxxxxxxxxx kohtukutse kätte antuks TsMS § 3141 lg.2 alusel, kuna samalt e-posti aadressilt on kostja samas kohtumenetluses (ja ka teises) saatnud kohtule menetlusdokumente.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste arvamused ning hinnanud kõiki asjas kohtule esitatud tõendeid ja seisukohti kogumis, leiab, et nõue lastele Mxxxxx Kxxxxxxxxx ja Axxxxxxxxx Kxxxxxxxxx elatise saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid elatisesumma osas rahuldab kohus nõude osaliselt. Kohus on kontrollinud rahvastikuregistri andmetest, et Mxxxxx Kxxxxxxxxx on sündinud xxxxxxxxxx.a ja AxxxxxxxxxxKxxxxxxxxx on sündinud xxxxxxxxxx.a. Mõlema lapse vanemad on xxxxxKxxxxxxxxx ja Sxxxxx Kxxxxxxxxx (dtl 58-61). Laste elukoha andmed on alates augustist 2021 Eestis xxxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxx külas xxxxxxxxxxxxx Tsiviilasjas nr. 2-22-12544 tegi Tartu Maakohus 07.08.2023 lõpplahendi, millega lõpetas IxxxxxKxxxxxxxxxxx ja SxxxxxxKxxxxxxxxxx ühise hooldusõiguse laste Mxxxxx ja Axxxxxxxxx suhtes ja andis ainuhooldusõiguse SxxxxxxKxxxxxxxxxxxx laste elu- ja

viibimiskohta, haridust ja tervist puudutavates küsimustes. Lapsed elavad alates augustist 2022.a Sxxxxx Kxxxxxxxxxx juures Eestis. Määrus jõustus 23.08.2023. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 100 lg.2 järgi Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Käesoleval juhul elavad lapsed SxxxxxxKxxxxxxxxxx juures, on tema kasvatada, seega on neil õigus nõuda elatist vanemalt, kes nendega koos ei ela ja nende kasvatamises ei osale. Kostja vaidleb küll vastu elatiseasja lahendamisele Eesti kohtus, kuid TsMS § 103 lg.2, lg.3, lg.4 järgi lahendatakse ülalpidamisasi Eesti kohtus lapse elukoha järgi. Hagejad elavad nii registrijärgsetel andmetel kui ka faktiliselt Eestisxxxxxxx maakonnas. Seega kuulub asi lahendamisele Tartu Maakohtu xxxxxx kohtumajas. Kostja ei vaidle vastu lastele ülalpidamise andmise kohustusele, kuid kostja vastuväiteks on, et terviseseisundi tõttu saab ta vähe töötada, mistõttu elatisraha maksta ei saa. Tal on üürikulu ja ravikindlustuskulu. Lisaks sellele väidab kostja, et laste isa tahtis ise lapsi kasvatada ja ülal pidada. Kostja ei ole oma väidete kinnituseks tõendeid esitanud. Hagejad paluvad võtta kostja sissetulekute kohta aluseks tsiviilasjas 2-22-12544 kogutud tõendid. Sxxxxx Kxxxxxxxxxx arvates ei ole kostja väited halva tervise kohta õiged, sest lastele helistades räägib IxxxxxKxxxxxxxxx, et ta käib jooksmas või basseinis (ütlused kohtuistungil 12.06.2024). Hagejate esindaja saatis kohtule 30.03.2024 reklaamkuulutuse (dtl 44), milles IxxxxxKxxxxxxxxx (kuulutusel tema varasem nimi) reklaamib ennast maaklerina uues agentuuris. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek on 1000 eurot kuus, kätte saab 980-960 eurot kuus. Laste ema saatis jõuludeks kummalegi lapsele 20 eurot ja sünnipäevaks pojale 50 eurot. Rohkem panustanud ei ole. Laste kulud on tegelikult suuremad, kui on avalduses märgitud. Kohus käsitles 12.06.2024.a kohtuistungil koos hagejate esindajaga võimalikku elatisesummat. Arvestades hagejate esindaja sissetulekut, ei ole tõenäoline, et ta panustab kahele lapsele elatiskalkulaatori järgi arvutatud summa 2x287,72=575,44 eurot kuus. Elatiskalkulaatori järgi arvestamise puhul eeldatakse, et lapse vajadused kuus on kahekordne baassumma. Vanemate panus peaks olema võrdne. PkS § 101 lg.1 järgi Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PkS § 101 lg.2 järgi Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

(6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. (7) Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagiavaldus on esialgselt esitatud novembris 2023. Aastal 2023 on elatise baassumma 249,78 eurot, mis PkS § 101 lg.3 järgi igaaastaselt indekseeritakse. Hagejad on palunud elatise välja mõista alates 23.02.2024, s.t. lähtuda tuleb baassummast aastal 2023 ehk 249,78 eurot kuni 01.aprillini 2024 välja mõistetava elatise puhul ja baassummast 272,76 eurot alates 01.aprillist 2024 väljamõistetava elatise puhul. Hagejate puhul ei esine PkS § 101 lg.6 ja lg.7 asjaolusid, ehk lapsed ei viibi ema juures, mistõttu sel alusel ei kuuluks elatisesumma vähendamisele, samuti ei tule elatisesummat vähendada lg.7 alusel, kuna laste vanusevahe on rohkem kui kolm aastat. Küll aga tuleks arvesse võtta PkS § 101 lg.5 sätestatut ehk elatisesumma juures arvestada, et kummalegi lapsele makstakse riiklikku lapsetoetust 80 eurot kuus. Hagejad on elatisenõude esitanud kindlas summas, s.o. 260 eurot kuus, kusjuures lastele vajalikud kulud on märgitud samuti 260 eurot kuus. Ehkki hagejad ei ole esitanud oma kulutusi suurematena, märgib kohus, et kalkulaatori järgi arvestatava elatise aluseks on võetud statistiline lapse keskmine ülalpidamiskulu, mis peab katma lapse tegelikud vajadused. Ka kohtul tuleb arvestada, et lapse tegelikud vajadused saaksid elatise väljamõistmisel kaetud. Kohus on võtnud asja juurde Ixxxx Kxxxxxxxxxx sissetulekute kohta esitatud andmed tsiviilasjast nr. 2-22-12544, mis on kogutud ja kohtule esitatud xxxxxxxxxx Linnavalitsuse poolt kohtu nõudel. Selle kohaselt on Ixxxx Kxxxxxxxxxx füüsilisest isikust ettevõtja, kinnisvaramaakler. Tema sissetulekud on kohtule esitatud pangatehingute alusel alates 2022.a juulikuust kuni 2023.a jaanuarikuuni. Sissetulekud on: Detsember 2022 – sissetulek 2900 € , November 2022 – sissetulek 1690 € , Oktoober 2002 – sissetulek 2416 € , September 2022 – sissetulek 2408 € , August 2022 – sissetulek 1570,5 €, Juulis sissetulek 1571,1 €. Selline sissetulek võimaldab kahele lapsele elatist maksta ka juhul, kui kostja sissetuleku teenimise võime on vähenenud. Kohus tegi hagejate esindajale ettepaneku, s.h. arvestades hagejate esindaja enda sissetulekut, et nõutav elatisesumma ühe lapse kohta oleks 240 eurot kuus (8 eurot päeva kohta). Hagejate esindaja nõustus sellega. Koos riikliku lapsetoetusega 80 eurot kujuneb selliselt ühe lapse ülalpidamiskulude katmiseks 560 eurot. Kohus mõistab elatise välja alates 23.02.2024 kuni 19.07. 2024 ehk nelja kuu 26 päeva eest, kokku summas 1168 eurot ühele lapsele. Alates 20.07.2024 elatis igakuiselt 240 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagi hind on käesolevas asjas ühe lapse kohta 2340 eurot (TsMS § 129 lg.2 järgi esitatud nõue 260 eurot kuusx9=2340 eurot), kahe lapse kohta 4680 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg.1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.