RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
2-18-11489
Määruse kuupäev
Tartu, 3. juuli 2024
Kohtukoosseis
Eesistuja Ants Kull, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. jaanuari 2020. a määrus, Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2020. a määrus, Riigikohtu
10.veebruari 2021. a määrus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.TsMS § 702 lg 1 võimaldab jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud alustel. Avaldaja on teistmise alusena tuginenud TsMS § 702 lg 2 p-le 8, mille kohaselt on teistmise alus asjaolu, et EIK on leidnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise kohtulahendi tegemisel ja rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu.
13.Avaldaja on Riigikohtule esitanud EIK 10. oktoobri 2023. a otsuse kohtuasjas I. V. vs. Eesti (avaldus nr 37031/21), milles EIK sedastas, et Eesti riigisisesed ametivõimud ei suutnud konventsiooni art 8 kontekstis leida õiglast tasakaalu, jättes nii lapsendamismenetluses kui ka lapsendamise kehtetuks tunnistamise menetluses tuvastamata ja uurimata kohtuasja konkreetsed asjaolud ning jättes hindamata asjassepuutuvate isikute, sh kaebaja, erinevad õigused ja huvid (EIK otsuse p 120). EIK juhtis tähelepanu asjaolule, et lapsendamise üle otsustanud kohus teadis või pidi teadma Lätis pooleliolevast avaldaja isaduse tuvastamise menetlusest (EIK otsuse p 103), nimetatud kohus ei kaalunud lapsendamismenetluse peatamist avaldaja isaduse küsimuse lahendamiseni (EIK otsuse p 103) ning maakohtu lapsendamise määruse põhjendustest ei nähtu arvestamist avaldaja võimalike huvidega ega tasakaalu otsimist lapse huvide ja avaldaja (ja teiste menetluses osalenud isikute) huvide vahel (EIK otsuse p 105). Lapsendamise kehtetuks tunnistamise otsustamise ajaks Riigikohtus oli Läti kõrgeim kohus 14. juulil 2020 teinud otsuse, milles tunnistas avaldaja sisuliselt lapse bioloogiliseks isaks, misjärel registreeriti avaldaja Lätis lapse isana sünnist kuni 25. aprillini 2018. EIK arvates ei nähtunud Riigikohtu otsusest konkreetsest kohtuasjast lähtuvaid kaalutlusi lapse huvide kohta (EIK otsuse p 113). Lapsendamise kehtetuks tunnistamise menetluses tunnistati avaldaja avaldus vastuvõetamatuks üksnes seetõttu, et puudusid formaalsed alused, mis võimaldasid tal lapsendaja õiguslikku staatust vaidlustada (EIK otsuse p 114), mida EIK arvates ei saanud pidada piisavaks kaalutluseks leidmaks õiglast tasakaalu kohtuasja võistlevate huvide vahel (EIK otsuse p 115).