Võlaõigus › Töövõtulepingud

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud Hageja on 26.04.2016 esitanud kohtule seoses kohtuvälise lahendusega hagist loobumise avalduse (tl 117-128). Hagejale on teada menetluse lõpetamise tagajärjed. Hageja taotleb samuti TsMS § 150 lg 2 alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 237,50 eurot, tagastamist kontole, millelt raha tasuti. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ning kindlaksmääramist, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3812,35 eurot, s.h õigusabikulud 3174,85 eurot (s.h km), asjatundja arvamuse kulu 400 eurot (km-ta), pool riigilõivu 237,50 eurot, ning samuti viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagist loobumisele (tl 132), kuid on esitanud oma menetluskulude nimekirja (tl 133-141), paludes hagejalt kostjale välja mõista menetluskulud summas 998,34 eurot (ilma käibemaksuta) ning samuti taotleb kostja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulude kohta märgib 31.05.2016 kostja, et taotletud menetluskulud ei ole korrelatsioonis osutatud ja vajaliku õigusabiga. Kostja arvates on kohtuskäimise põhjustanud asjatult hageja ning menetluskulud tuleks jätta hageja kanda või äärmisel juhul poolte endi kanda. Hageja oma kirjalikus seisukohas (tl 148) kostja menetluskulude suurusele vastu ei vaidle, küll aga leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. II Kohtu põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine alust menetluse lõpetamisest keeldumiseks ning kuna hageja on hagist loobunud, võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohtu arvates on arvestades asjaolu, et hageja vaidlusalune probleem sai lõpliku lahenduse alles pärast kohtusse pöördumist, põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (TsMS § 150 lg 2 p 2). Hageja poolt tasutud riigilõivust kokku summas 475 eurot tuleb määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagist loobumise tõttu tagastada pool, s.o 237,50 eurot. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohus kontrollib käesolevaga hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasjade materjalidega, leiab et hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel muuhulgas kõrgema kohtu praktikast. Riigikohtu seisukoht 22. juuni 2010 lahendis nr 3-2-1-63-10 on, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Seega ei kuulu kostja poolt hüvitamisele arve nr 140386 summas 163,80 eurot (tl 19-19p), millise on hageja nimetanud kohtueelseks kuluks. Põhjendatud on hüvitada arve nr 1010 summas 400 eurot (km-ta), mis sisaldab asjatundja arvamuse kulu (tl 13). Arve nr 140534 (tl 121-121p) osas on kohtu hinnangul põhjendatud kulud alates 20.11.2014, s.o hagi esitamisega, seonduvate menetlusdokumentide koostamisega. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud 30.11.2014 kulu „kompromisslepingu kavandi koostamine“, kuna nimetatud kuupäevaks ei ole toimikumaterjalide andmetel isegi hagiavaldus kostjani jõudnud (tl 25, tl 121p). Seega on arvel põhjendatud kulu 2 h ja 13 minutit, summas 239,40 eurot (sh km). Arve nr 140568 (tl 122-122p) osas on kohtu hinnangul põhjendatud kulud kostja vastusega tutvumise ja kohtule seisukoha koostamise kulud kokku 2 h 32 minutit, summas 273,60 eurot (sh km). Arve nr 150100 (tl 123-123p) osas on kohtu hinnangul põhjendatud kulud kohtule seisukoha koostamiseks ning taotluse esitamiseks kokku 3 h 22 minutit, summas 363,60 eurot (sh km). Arve nr 150260 (tl 124-124p) osas on kohtu hinnangul põhjendatud kulud kohtuistungi ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise kulud kokku 2 h ja 16 minutit ning transpordikulud, summas 268,85 eurot (s.h km). Kohus selgitab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu ja otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse

maksumus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Samuti ei tohiks kostja poolt kuuluda hüvitamisele menetluse pikendamise taotluste esitamisega seonduvad kulud, kuna menetlusdokumendist (tl 81-82) tulenevalt kandis vastavate asjaolude ilmnemise riisikot hageja ise. Kohtu arvates ei tohiks vastaspoolelt välja mõista kulusid, mis on seotud hageja esindaja vahetumisega ning uue esindaja materjalidega kurssi viimisega. Kohus on seisukohal, et mõistlikud on kulud, mis seonduvad otseselt kompromissi sõlmimise võimalusega ning pooltevaheliste võimalike läbirääkimistega sel teemal. Vastaspool ei peaks hüvitama kulutusi, mis hagejal on tekkinud seoses vestlustega kolmandate isikutega, lisaks on sellistele vestlustele kuluvat aega kohtul keeruline toimiku materjalide pinnalt kontrollida. Samuti ei ole kohati põhjendatav ka hageja esindaja tunnihind, mis küündib kuni 342 euroni (sh km) tunnis (nt arve nr 150058, tl 125, vastaspoole esindajaga suhtlemine 20 minutit, 95 eurot + km). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.112013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Sealjuures on kolleegium varem pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus märgib, et peab hageja esindaja kvalifikatsiooni silmas pidades mõistlikuks tunnihinnaks käesoleva asja keerukust arvestades 80 eurot ühe õigusabitunni eest, millele lisandub käibemaks. Hageja uue esindaja arve nr 15058/Õ (tl 125-125p) osas on ülaltoodud argumentatsiooni silmas pidades kohtu hinnangul põhjendatud kulud vastaspoole esindajaga suhtlemise kulud 20 minutit, summas 32 eurot. Hageja uue esindaja arve nr 15066/Õ (tl 126-126p) osas tuleb kõiki kulusid pidada põhjendatuks, ülaltoodud vähendatud tunnihinda (80 eurot + km) arvestades kulub hüvitamisele 288 eurot (s.h km). Hageja uue esindaja arve nr 15075/Õ (tl 127-127p) osas tuleb kõiki kulusid pidada põhjendatuks, ülaltoodud vähendatud tunnihinda arvestades kulub hüvitamisele 144 eurot (s.h km). Hageja uue esindaja arve nr 15084/Õ (tl 128-128p) osas tuleb kõiki kulusid pidada põhjendatuks, ülaltoodud vähendatud tunnihinda arvestades kulub hüvitamisele 240 eurot (s.h km). Kohus määrab tsiviilasjas kostja poolt hüvitatavaks hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2486,95 eurot, s.h õigusabikulud 1849,45 eurot (sh käibemaks), asjatundja kulu 400 eurot ning riigilõiv 237,50 eurot. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.