Seesam Insurance AS hagi Viacel OÜ ja Merelen OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes
Hagihind
94 465.06 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Seesam Insurance AS, registrikood 10055752, asukoht Tammsaare 118d Tallinn, esindajad Martin Petermann, Kristjan Tamm, vandeadvokaat Kostja: Viacel OÜ, registrikood 11978849, asukoht Suur-Aia 27-33, esindaja Gunnar Vislapu, juhatuse liige, Vesse Võhma, vandeadvokaat Kostja: Merelen OÜ, registrikood 10911375, asukoht Kuremaa tee Laiuse Jõgevamaa, esindaja Ain Viik, juhatuse liige
Menetlus
Kohtuistung 01.03.2016, järgnes kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Seesam Insurance AS-i hagi Viacel OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2.Jätta rahuldamata Seesam Insurance AS-i hagi Merelen OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-59550 jätta täies ulatuses Seesam Insurance AS-i kanda.
Määrata, et Viacel OÜ põhjendatud menetluskulu on 7522,90 eurot lepingulise esindaja kulu.
3.Seesam Insurance AS peab maksma Viacel OÜ-le 7522,90 eurot menetluskulu hüvitamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
Lõpliku nõudena palus hageja mõista Viacel OÜ-lt ja Merelen OÜ-lt hageja kasuks välja kummaltki 47 232,53 eurot ja viivised. Alternatiivne nõue – määrata kahju suuruse jagunemine kostjate vahel kindlaks kohtul VÕS § 127 lg 6 sätestatud alustel.
HAGI ASJAOLUD
Seesam Insurance AS (hageja) ja TREV-2 Ehituse OÜ, kelle uus ärinimi on Ramm Ehituse OÜ (TREV2), sõlmisid 01.06.2012 ehitus-ja paigaldustööde kindlustuslepingu nr 2/334488 (Kindlustusleping,Poliis) Jõgeva Riigigümnaasiumi (Gümnaasium) rekonstrueerimiseks aadressil Aia 34 Jõgeval. Muu hulgas kindlustas TREV2 olemasoleva varana ka Jõgeva Riigigümnaasiumi ehitise, mida hakati renoveerima. 06.08.2012 esitas TREV2 esindaja Ivo Jussmann e-kirja teel hagejale kahjuavalduse, mille kohaselt 02.08.2012 allavundeerimise käigus muutus Gümnaasiumi hoone seinaosa ebastabiilseks ja hoone seinu läbisid praod. Seesam hüvitas Kindlustuslepingu alusel 92 854 eurot (97 854 kahjustatud ehitise taastamise kulud miinus 5000 eurot omavastutust) ning ekspertiisikulud 1611,06 eurot. Seega hüvitas Seesam 02.08.2012 toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitanud kokku 94 465,06 eurot. Alltöövõtulepingu IJ611/06A alusel teostas Gümnaasiumi vundamendi allavundeerimise töid Viacel OÜ (Viacel), kes pidi tööd teostama vastavalt tellija poolt esitatud projektile (lepingu p 2.4).
Tsiviilasi nr 2-14-59550 Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertarvamuse punktide 4.1 ja 3.1.4.1. - 3.1.4.4. kohaselt eirati ehitustöödel täielikult ehitusprojektis toodud allavundeerimistööde nõudeid, mille tagajärjel said kahjustada Gümnaasiumi seinad ja olemasolevad konstruktsioonid. Sellega on Viacel rikkunud alltöövõtulepingu punkte 5.10 ja 5.27. Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisi teostanud Teet Sepaste peab oma 22.01.2015 e-kirjas kahju tekkimise eest vastutavaks isikuks Viacel OÜ. Kuna hageja on tekkinud kahju TREV2-le kindlustuslepingu alusel hüvitanud, on tal VÕS § 492 lg 1 alusel regressnõue Viaceli vastu. Alltöövõtulepingu IJ611/03A alusel teostas Merelen OÜ (Merelen) Gümnaasiumi hoone perimeetris sokli väljakaevamistöid allvundeerimise kõrgusmärgini. Toorprojekti OÜ 06.08.2012 koostatud ekspertiisist tuleneb, et kahju põhjuseks on vundamendi lahtikaevamine suures ulatuses. Sellega rikkus Merelen Lepingu 2 tingimusi 2.4 ja 5.10 ning vastutab tekkinud kahju eest. Vastavalt Lepingu 2 punktile 12.1.3 on TREV2 õigus nõuda Merelenilt kahju hüvitamist. Kuna hageja on tekkinud kahju TREV2-le kindlustuslepingu alusel hüvitanud, on tal VÕS § 492 lg 1 alusel regressnõue Mereleni vastu. Hageja on seisukohal, et kostjad ei saa esitada omapoolseid vastuväiteid ega tugineda nendele Kindlustuslepingu tingimustele, mille pooled nad ei ole. Kostjatele, kes pole Kindlustuslepingu pooled, kindlustuslepingu järgsed õigused automaatselt üle ei lähe. Viaceli vastutuskindlustust puudutavad vastuväited on asjakohatud, kuna tegemist pole vastutuskindlustuse juhtumiga. Vastutuskindlustus on delikt, kuid kostjad tekitasid kahju lepingu rikkumisega. Seetõttu on põhjendatud mõista hageja taotletav kahjuhüvitis välja kostjatelt võrdsetes osades, nagu hageja on oma 07.12.2015 menetlusdokumendis taotlenud.
VIACEL OÜ VASTUVÄITED
Viacel hageja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Viaceli vastuväidete kohaselt oli hageja tema võimaliku vastutuse vabatahtliku vastutuskindlustusega (riskivastutus) kindlustanud, mistõttu pole tal Viaceli vastu nõuet. Vastutuskindlustuse korral pole hagejal ka VÕS § 492 lg 1 kohaset regressiõigust. Viacel pole kahju tekitanud ega lepingut rikkunud. Hageja hiljem esitatud viivisenõue on hagi muutmine, milleks Viacel nõueolekut ei anna. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
MERELEN OÜ VASTUVÄITED
Merelen hageja hagi ei tunnistanud ja oli seisukohal, et tema 02.08.2012 ega ka sellele eelnenud päevadel lepingust tulenevaid sokli lahtikaevamistöid ei teostanud. Vundamendi lahtikaevamine oli TREV2 töö, selle töö tegemiseks tellis TREV2 02.08.2012 Merelenist kopa, millega tehti samal päeval Gümnaasiumi objektil vundamendi lahtikaevamist. Kopa tööd juhtis TREV, kes selle eest ka maksis. Peale töö lõppu võttis U.Põder kaevetööd vastu, andis allkirja ja lubas kopal objektilt lahkuda. Drenaažitorustik paigaldati varingu seina äärde alles 28.-30.11.2012. Merelen saab vastutada ainult oma lepinguliste tööde teostuse eest. Merelen ei ole Gümnaasiumi objektil oma töö tegemisega kellelegi kahju tekitanud. Merelen ei ole nõus ühegi hageja nõudega tema vastu.
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes ja need asjaolud on ka tõendatud, et: - 01.06.2012 on hageja Kindlustusandjana ja TREV2 Kindlustusvõtjana sõlminud kindlustuslepingu (Kindlustusleping) Jõgeva Riigigümnaasiumi rekonstrueerimiseks Jõgeval Aia 34. Kindlustuslepingule kohaldusid Seesami ehitus-ja paigaldustööde kindlustuse tingimused 1/2011, mis kehtivad alates 01.01.2011 (I kd tl 4-6, 78-92); - 11.07.2012 sõlmisid TREV2 (Tellija) ja Viacel OÜ (Töövõtja) alltöövõtulepingu IJ611/06A Jõgeva Riigigümnaasiumi (Gümnaasium) hoone olemasoleva vundamendi allavundeerimise ja muude pdes 1.3 ja 2.1 loetletud tööde tegemiseks (I kd tl 22-33); - 23.07.2012 sõlmisid TREV2 (Tellija) ja Merelen OÜ (Töövõtja) alltöövõtulepingu IJ611/03A (Mereleni alltöövõtuleping) Jõgeva Riigigümnaasiumi (Gümnaasium) hoone perimeetris sokli välja kaevamiseks allavundeerimise kõrgusmärgini, tagasitäidete teostmise vundamendi perimeetris ja muude p-des 1.3 ja 2.1 loetletud tööde tegemiseks (II kd tl 5-16); - 02.08.2012 muutus Gümnaasiumi otsasein ebastabiilseks ning Gümnaasiumi hoone seintesse tekkisid läbivad praod (I kd tl 12-21, tl 157-165); - 06.08.2012 saatis TREV-2 esindaja Ivo Jussmann hagejale e-kirja (kahjuavalduse) selle kohta, et 02.08.2012 ca kell 13.00 Gümnaasiumi hoone allvundeerimise käigus muutus hoone seinaosa ebastabiilseks ning selle tulemusena tekkisid hoone seina vundamendist katusekarniisini läbivad praod ning hoone esifassaadil progresseerusid seal varasemalt olnud praod (I kd tl 7); - hageja hüvitas Kindlustuslepingu alusel TREV-2-le 92 854 eurot kahjustunud ehitise taastamise kulu miinus 5000 eurot omavastutus ning ekspertiisikulud 1611,06 eurot. Kokku on hageja 02.08. 2012 toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitanud 94 465,06 eurot (I kd tl 9-11). Vaidlustamata ja tõendatud asjaolud loeb kohus tuvastatuks. 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-14-59550
2.Hageja on seisukohal, et kostjad rikkusid kumbki oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, põhjustasid sellega Gümnaasiumi otsaseina vajumise ja kahju Gümnaasiumi hoonele (ehitisele). Hageja hüvitas kindlustusvõtjale TREV2 kostjate tekitatud kahju, mistõttu läks temale üle ka TREV2-le kuuluv nõue kolmandate isikute, st kostjate vastu ja seda hageja poolt hüvitatud kahju ulatuses. Kostjad hagi ei tunnistanud ja leidsid, et nemad pole lepingut rikkunud ega kahju tekitanud, lisaks on hageja kostjate võimaliku vastutuse Kindlustuslepingus ka kindlustanud.
2.1.Kohus on otsuse punktis 1 tuvastanud, et 23.07.2012 sõlmisid TREV2 kui Tellija ja Merelen kui Töövõtja alltöövõtulepingu IJ611/03A Jõgeva Riigigümnaasiumi (Gümnaasium) hoone perimeetris sokli välja kaevamiseks allavundeerimise kõrgusmärgini, tagasitäidete teostamise vundamendi perimeetris ja muude p-des 1.3 ja 2.1 loetletud tööde tegemiseks. Nimetatud lepingu alusel kuulusid Mereleni teostatava töö alla ka töö teostamiseks ja nõuetekohaseks üleandmiseks vajalikud lisa- ja abitööd, mis hea ehitustava kohaselt kuuluvad töö tegemise juurde või mis on vajalikud ja kasulikud lepingu eesmärgi täitmiseks (p 2.1). Sama lepingu p 2.4 kohaselt pidi Merelen tegema töö vastavalt tellija poolt esitatavale projektile ja muule projektdokumentatsioonile. Enne töö ja/või iga selle osa tegemise alustamist oli Merelen kohustatud piisavalt ja hoolikalt kontrollima Projekti ja muud Töö tegemise aluseks olevat lähtematerjali, tööfronti, Tellija ja kolmandate isikute eeltöid objektil ja Tellija antud juhendeid, samuti teostama vajalikud mõõtmised (p 5.3). Hageja on seisukohal, et hoone varingu põhjustas ka Mereleni poolne lepingu rikkumine. Nimelt pidi Merelen alltöövõtulepingu IJ611/03A p 1.3 kohaselt teostama hoone perimeetris sokli väljakaevamise allavundeerimise kõrgusmärgini, kuid kaevas 02.08.2012 varingu kohas olemasoleva vundamendi lahti madalamale kui oli vana vundamendi tald. Lisaks pidi Merelen teostama ka enda tööga seotud lisa- ja abitööd vastavalt lepingu p-le 2.1. Merelen vastuväite kohaselt pidi ta tõpoolest alltöövõtulepingu p 1.3 kohaselt teostama sokli lahtikaevamitöid, kuid ei 02.08.2012 ega ka sellest varasematel päevadel tema sokli lahtikaevamistöid ei teostanud ega neid ka ei organiseerinud. Mereleni väitel teostas 02.08.2012 vundamendi lahtikaevamise TREV2, kes selle töö tegemiseks oli tellinud Merelenist kopa. Iseenesest ei ole vaidlust, et 02.08.2012 kaevas Mereleni kopp varingu kohas vundamendi äärest pinnase ära. Vaidlus on selles, kas selle kaevamisega teostas Merelen enda lepingust tulenevat sokli väljakaevamise tööd. Mereleni seadusliku esindaja Ain Viik’ vande all antud ütluste kohaselt tellis TREV2 02.08.2012 temalt objektile rataslaadurkopa. Koppasid tellisid samal päeval ka teised. Mida tellijad nendega tegid, Merelen ei tea. TREV2 tellitud kopa teekonnalehe kohaselt kaevati kopaga vundamendi serva. Seda kinnitab ka Urmo Põder’i allkiri kopa teekonnalehel. Mereleni kopad tegid küll lahtikaevamist, kuid seda TREV2 tellimisel. Tasu maksis selle eest TREV2 (IV kd tl155-156). Ka Viaceli seaduslik esindaja G.Vislapu kinnitas vande all, et vundamendi lahtikaevamine ja pärast vundeerimist täitmine oli TREV2 töö (IV kd tl 153). Mereleni Ehitustööde päeviku andmetel (alajaotus 7, kus on loetletud Mereleni tehtud tööd perioodil 23.07.2012 - 02.08.2012) ei ole Merelen sel perioodil teostanud hoone perimeetris sokli väljakaevamise töid. Kõik Ehitustööde päevikus kajastatud andmed tehtud tööde kohta perioodil 23.07.2012 - 02.08.2012 on Tellija esindaja/järelevaata poolt allkirjaga kinnitatud (III kd tl 2429). Urmo Põder tunnistajana kinnitas, et tema on allkirjastanud Mereleni ehitustööde päevikud (IV kd tl 165-166). OÜ Merelen „Traktori teekonnaleht nr 118“ andmetel 02.08.2012 kella 8.00-11.30 teostas Mereleni ekskavaator 4CX-4WS, reg nr 3312TE, traktorist Urmo Lall, TREV-2 Ehitus tellimisel Gümnaasiumi vundamendi lahtikaevamist (III kd tl 17). Urmo Lall ütluste kohaselt läks ta ülemuse kõne peale Jõgeva Riigigümnaasiumisse, otsis üles tellija Urmo Põder ja viimane seletas talle kus ja mida ta tegema hakkab. Oli vundamendi lahtikaevamine. Urmo Põder andis korraldusi vundamendi lahtikaevamiseks ja ütles, kui pikalt kaevata. Nurk tuli lahti kaevata nii, et 3m ühele ja 3m teisele poole. Kui töö valmis, võttis ta Urmo Põdralt selle kohta allkirja. Teistel päevadel on ta ka objektil töötanud ja ka mitmel päeval vundamendi lahtikaevamist teinud, aga enne nurga kaevamist mitte. Enne kaevama hakkamist küsis ta kaablite ja torude kohta. Öeldi et neid pole (IV kd tl 151). Urmo Põder, kes oli TREV2 projektijuht antud objektil, ütluste kohaselt tellis TREV2 02.08.2012 Merelenist objektile kopa ja tema juhendas 02.08.2012 vundamendi lahtikaevamisel tellitud kopa tööd (IV kd tl 165-166). Kohtu hinnagul kinnitavad uuritud tõendid kogumis, et ei 02.08.2012 ega ka sellele eelneval perioodil alates 23.07.2012 ei teostanud Merelen alltöövõtulepingus IJ611/03A p 1.3 kokkulepitud hoone perimeetris sokli väljakaevamise tööd. Kuna Merelen hageja poolt etteheidetud ajal ei tei3 (7)
Tsiviilasi nr 2-14-59550 nud hagi asjaoludes väidetud oma alltöövõtulepingust tulenevat tööd, ei saanud ta ka oma alltöövõtulepingut rikkuda ja seeläbi kahju tekitada. Eeltoodut arvestades ei vastuta Merelen 02.08.2012 Gümnaasiumi otsaseina vajumisega tekkinud kahju eest. Hageja nõue Mereleni vastu ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
2.2.Kohus on punktis 1 tuvastanud, et 11.07.2012 sõlmisid TREV2 kui tellija ja Viacel OÜ kui töövõtja alltöövõtulepingu IJ611/06A Jõgeva Riigigümnaasiumi (Gümnaasium) hoone olemasoleva vundamendi allavundeerimiseks ja muude p-des 1.3 ja 2.1 loetletud tööde tegemiseks. Nimetatud lepingu alusel kuulusid Viaceli teostatava töö alla ka töö teostamiseks ja nõuetekohaseks üleandmiseks vajalikud lisa- ja abitööd, mis hea ehitustava kohaselt kuuluvad töö tegemise juurde või mis on vajalikud ja kasulikud lepingu eesmärgi täitmiseks (p 2.1). Sama lepingu p 2.4 kohaselt pidi Viacel töö tegema vastavalt tellija poolt esitatavale projektile ja muule projektdokumentatsioonile. Enne töö ja/või iga selle osa tegemise alustamist oli Viacel kohustatud piisavalt ja hoolikalt kontrollima Projekti ja muud Töö tegemise aluseks olevat lähtematerjali, tööfronti, Tellija ja kolmandate isikute eeltöid objektil ja Tellija antud juhendeid, samuti teostama vajalikud mõõtmised (p 5.3). Viacelil ei olnud õigust kõrvale kalduda projektist, töö tegemise aluseks olevatest dokumentidest ega lähtematerjalidest (p 5.11). Viacel oli kohustatud arvestama Tellija juhistega Tööde teostamise kohta, kuid kui sellised juhised ohustavad Tööde kvaliteeti või takistavad Lepingu kohast täitmist, oli ta kohustatud sellest viivitamata ja kirjalikult Tellijale teatama (p 5.24). Lepingu p 5.27 kohaselt kohustus Viacel muu hulgas tagama, et Tööde teostamise käigus ei rikuta olemasolevaid konstruktsioone (I kd tl 22-33). 06.08.2012 teatest nähtub, et 02.08.2012 ca kell 13.00 Gümnaasiumi hoone allavundeerimise käigus muutus hoone seinaosa (Telje2/E-D vahel) ebastabiilseks ning selle tulemusena tekkisid hoone seina läbivad praod (I kd tl 7). Viaceli seadusliku esindaja G.Vislapu kinnitas vande all, et nende allavundeerimistöö seisnes olemasoleva vundamendi alt pinnase väljakaevamises ning pärast seda armeerimine ja betoneerimine. Nemad hakkasid nurka lahti kaevama ja enne lõunat sai nurk peaaegu lahti kaevatud. Siis läksid töömehed lõunale ja lõunalt tagasitulles hakkas toimuma vajumine. Siis täideti kaevik liivaga ja kindlustati nurk. Töid teostati eelprojekti alusel, põhiprojekt oli olemas. Kui pikk pidi olema põhiprojekti järgi ühe allavalamise pikkus, ütles G.Visnapu mitte mäletavat (IV kd tl 153). Kohtule on esitatud Kaetud tööde aktid (Aktid) nr 1-24.07.2012, nr 2-30.07.2012 ja nr 331.07.2012 koos lisadega Viaceli allavundeerimise tööde kohta perioodil 20.07.2012 – 31.07.2012 (I kd tl 166-172, 173-180, 181-188). Aktide kohaselt tuli tööd teha vastavuses Aktides märgitud joonistega (K-VU-00 - K-VU-06, 10-L0612, 1807.12). Töö tegemisel tuli arvestada ka vundeerimise plaanides (skeemid) esitatud Märkustega. Muu hulgas tuli kinni pidada nõudest, et allavundeerimise valujärk e. haardeala on 1,5-2m, et üheaegselt võib töid teha haardealal, mille kaugus üksteisest on vähemalt 4 m (p 1) ning et vältida tuleb pinnase leondumist vundamendi all (p 3). Jõgeva Riigigümnaasiumi otsaseina varingu ekspertarvamuse (Ekspertarvamus) p-s 3.1.3.2. on Teet Sepaste eksperdina eeluuritud Kaetud tööde aktide nr 1-24.07, nr 2-30.07 ja nr 3-31.07 alusel tuvastanud, et teljel E paikneva vundamendi alt on pinnas suuremas ulatuses eemaldatud kui samas aktis viidatud joonise nr K-VU-00 märkus nr 1 lubas ning et see tekitas pingete konsntratsiooni telgedes E/2; et vundamendi alt oli pinnas eemaldatud II ja III lõigus korraga, millega rikuti nõuet, et üheagselt tehtavate tööde lõikude vahe peab olema vähemalt 4 m); et nurga vundamendi alt eemaldati pinnas enne, kui viimati betoneeritud osa nõutava tugevuse omandas. Lisaks ei pööratud tähelepanu veetõrjele juba betoneeritud osas (I kd tl 17-19). Teet Sepaste ütluste kohaselt kujutas ohtu ehitisele ka asjaolu, et vundament oli ainult väljast allavalatud. Sellega kaasneb leondumise oht, mille tõttu pinnas kaotab kandevõime (IV kd tl 148149, I kd tl 159). Uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et vähemalt ajavahemikus 20.07.2012 kuni 02.08.2012 ei järginud Viacel allavundeerimisel vähemalt nõudeid selles, et valujärk e. haardeala pikkus võib olla 1,5-2m ning et üheaegselt võib töid teha üksnes haardealal, mille kaugus üksteisest on vähemalt 4 m (nn malekorras avamise nõue). Tõendatud, et Viacelil oli olemas allavundeerimise nõudeid sisaldav projektdokumentatsioon (IV kd tl 153) ning alltöövõtulepingule allakirjutamisega on Viacel ka kinnitanud (p 5.4), et on põhjalikult projektdokumentatsiooniga tutvunud. Eksperdi hinnangul olid tuvastatud rikkumised 02.08.2012 toimunud otsaseina vajumise põhjuseks (3.1.4.1., 3.1.4.2.). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Viacel on allavundeerimise teostamisel tuvastatud ajavahemikus rikkunud vähemalt temaga sõlmitud alltöövõtulepinu p 2.4, et see rikkumine on põhjustanud Gümnaasiumi otsaseina vajumise 02.08.2014 ning sellega kaasnenud kahju. 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-14-59550
3.Viaceli vastuväite kohaselt on hageja Viaceli võimaliku vastutuse kindlustanud (ristvastutus Tingimuste vastutuskindlustuse osa (VA) p 5.1). Kuna vastutuskindlustuse eesmärgiks ongi kindlustatud isiku poolt tekitatud võimaliku kahju hüvitamine, et saa hageja Viaceli vastu regressnõuet esitada. Hageja hagi Viaceli vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja oli seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist vastutuskindlustuse juhtumiga. Vastutuskindlustuse juhtum VA p 2 mõistes on delikt, mitte kostja poolt töövõtulepingu rikkumine. Lisaks leidis hageja, et kostja ei saa üldse esitada vastuväiteid seonduvalt hageja ja TREV2 vahel sõlmitud kindlustuslepinguga, kuna ta pole selle Kindlustuslepingu pool. Kuna Viaceli vastuväide puudutab VA p-s 5.1 märgitud ristvastutust, jätab kohus hageja seisukoha VA p 2 kohta tähelepanuta.
3.1.Kohus on otsuse punktis 1 tuvastanud, et 01.06.2012 on hageja Kindlustusandjana ja TREV2 Kindlustusvõtjana sõlminud kindlustuslepingu (Kindlustusleping) Jõgeva Riigigümnaasiumi rekonstrueerimiseks Jõgeval Aia 34. Kindlustuslepingule kohaldusid Seesami ehitus-ja paigaldustööde kindlustuse tingimused 1/2011 (Tingimused), mis kehtisid alates 01.01.2011 (I kd tl 4-6, 78-92). Tingimuste osa „VA-Vastutuskindlustus“ p-st 1 nähtub, et Kindlustuslepingus kokkulepitud vastutuskindlustuse eesmärgiks on hüvitada nii VA p-s 2 kui VA p-s 5 nimetatud kahjud. Kostja leidis, et tema vastutus võimaliku kahju eest on kindlustatud VA p 5.1 alusel. VA p 5 sätestab vastutuskindlustuse erikokkulepped, sealhulgas ristvastutuse (p 5.1). VA p 5.1.1 kohaselt kui poliisile on tehtud märge, loetakse iga kindlustatud isik (tellija, pea- ja alltöövõtjad) iseseisvaks isikuks selliselt, nagu oleks igale nimetatud isikule väljastatud eraldi poliis. VA p 5.1.2. kohaselt punktis 5.1.1 nimetatud juhul hüvitatakse kõigi kindlustatud isikute poolt tekitatud kahjud kokku maksimaalselt kindlustussumma ulatuses nii ühe kahjujuhtumi kohta kui kindlustusperioodi jooksul (I kd tl 84). 01.06.2012 Poliisis on alajaotusesse „Ehitustegevuse ristvastutuskindlustus“ tehtud märge, et ehitus-ja paigaldustööde vastutuskindlustuse osas loetakse iga kindlustatud isik iseseisvaks isikuks selliselt nagu oleks igale nimetatud isikule väljastatud poliis (I kd tl 4-6). Osundatud sätetest tulenevalt võib Kindlustusleping vastututuskindlustuse osas puudutada ka Viaceli, kes oli vaidlusaluses juhtumis kindlustusvõtja alltöövõtja. Seetõttu leiab kohus, et Viacel on õigustatud esitama vastuväiteid Kindlustuslepingule osas, mis puudutab tema võimalikku vastutuse kindlustamist Kindlustuslepinguga.
3.2.Marsh Kindlustusmaakler AS „Sooviavalduses - Riskivastutus ehitus-ja paigaldustööde lepingus (CAR/EAR) sõlmimiseks“ on Märkuste osas eraldi esile toodud, et ristvastutus peab olema kaetud (k.a. töövõtjate omavahelised nõuded ja alltöövõtjate vastutus ja varakindlustuse kaitse peab olema poliisiga kaetud) (IV kd tl 37-39). Eelmärgitu koosmõjus Tingimuste VA p 5.1. ja Poliisile kantud märkega annavad kohtu hinnangul põhjendatud aluse järeldada, et TREV2 eesmärk oli saada Kindlustuslepinguga hagejalt igakülgset kindlustuskaitset, mis hõlmab ka töövõtjate omavahelisi nõudeid, alltöövõtjate vastutust ja ka varakindlustuse kaitset olenemata, kas kahju on tekitatud deliktiga või lepingu rikkumisega. Arvestades, et ei Tingimused ega Poliis sisalda VA p-s 5.1 ristvastutuse suhtes piiravaid erikokkuleppeid, on kohtu hinnangul VA 5.1. Ristvastutusega hõlmatud ka Viaceli poolt lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Kohtu sellist seisukohta toetavad ka tunnustatud õigusteadlaste seisukohad nii VÕS § 510 kommentaarides (VÕS II kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2009, lk 553, p 3.3) kui mitte vähem tunnustatud kindlustusõiguse spetsialisti Janno Lahe seisukoht kindlustusõiguse loengukonspektis (Kindlustusõigus. Loengud, Janno Lahe, 2007, lk 136). Asjaolu, et poliisile on kantud VA p-s 5.1.1 nimetatud märge annab tunnistust, et ka alltöövõtja Viacel oli hageja juures kindlustatud. VÕS ei sätesta ning Kindlustuslepinguga ei ole eraldi täpsustatud, millised kahjud ristvastutusega on kaetud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ristvastutusega VA p 5.1 mõttes on hõlmatud kõik kahjud, st ka kõik Viaceli põhjustatud kahjud, olenemata nende tekkimise alusest.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS kommentaarides (VÕS II kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2009, lk 537, p 3.5.3) on koostjad (tunnustatud õigusteadlased) seisukohal, et vastutuskindlustuse korral kannatanu nõue kindlustusandjale pärast viimase poolt kahju hüvitamist § 492 lg 1 alusel üle minna ei tohiks. Sama seisukoha on avaldanud Janno Lahe ka kindlustusõiguse loengukonspektis (Kindlustusõigus. Loengud, Janno Lahe, 2007, lk 200, p 7.4.3.). 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-14-59550 Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et hageja oli kindlustanud Viaceli vastutuse kahju tekitamise eest, puudub hagejal kohtu hinnangul Viaceli vastu nõue nii VÕS § 492 lg 1 alusel kui mistahes muul alusel. Hageja hagi Viaceli vastu tuleb jätta rahuldamata.
5.Kuna kohus jättis hageja nõuded mõlema kostja vastu rahuldamata, puudub alus ja ka vajadus analüüsida hageja viivise nõude lubatavust ja põhjendatust.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hageja nõude täies ulatuses rahuldamata, st tegi otsuse hageja kahjuks. Eeltoodut arvestades kannab menetluskulud maakohtus täies ulatuses hageja.
7.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Viacel OÜ avalduse kohaselt on tema menetluskuluks advokaadi kulud seoses õigustoimingute tegemisega 65 tunni ja 25 minuti ulatuses tunnihinnaga 115 eurot, kokku 7522,90 eurot (ilma käibemaksuta). Selle kulu palub Viacel hagejalt välja mõista. Viacel OÜ on kinnitanud, et kõik esitatud kulutused on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Õigusabi kulude tõendamiseks on Viacel OÜ esitanud advokaadibüroo arved koos spetsifikatsioonidega.
7.1.Menetlusosalise esindaja kulu on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt menetluskulu. TsMS § 175 lg 1 alusel kaalub kohus lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel kulude põhjendatust ja vajalikkust, arvestades muu hulgas ka asja keerukust. Viacel OÜ menetluskulude nimekiri ja lisatud tõendid on piisavad, et koos toimikus sisalduvate materjalidega hinnata loetletud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Menetluskulude nimekirja, koostatud arvete ja spetsifikatsioonide kohaselt on esindaja osutanud Viacel OÜ-le õigusabi 65 tundi 25 minutit tunnihinnaga 115 eurot (käibemaksuta), kokku 7522,90 eurot (ilma käibemaksuta) alljärgnevalt: 6.02.2015 arve nr 150011 järgi - materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga ja õigusliku positsiooni väljatöötamine 3 tundi, täiendavate materjalide analüüs, e-kiri kliendile 30 min; kostja vastuse koostamine 3 tundi; täiendavate materjalide analüüs, kostja vastuse täiendused 3 tundi; hageja seisukoha analüüs ja e-kiri kliendile 30 min; telefoniline nõupidamine kliendiga 20 min; kostja täiendavad seisukohad 1 tund 30 min, kokku 11 tundi 50 min, summa 1360,83 eurot; 6.03.2015 arve nr 150184 järgi - hageja esitatud täiendavate tõendite analüüs, e-kiri kliendile 30 min; telefonikõne kliendiga seoses hageja esitatud täiendavate tõenditega 20 min, kokku 50 minutit, summa 95,83 eurot; 7.04.2015 arve nr 150277 järgi – kostja täiendavad seisukohad 1 tund; täiendavate materjalide analüüs, kostja vastuse täiendused 4 tundi 50 min; kostja vastuse täienduste, menetluse peatamise taotluse koostamine 2 tundi; ekirjavahetus kliendi ja kohtuga seoses istungi määramisega, telefonikõne kliendiga 20 min; täiendavate materjalide analüüs, e-kiri ja telefonikõned kliendiga 1 tund; kostja vastuse täiendused 30 min; telefonikõne kliendiga, seisukoha koostamine seoses taotlusega kostja kaasamiseks 20 min; täiendavate materjalide analüüs, telefonikõne kliendiga 20 min, kokku 10 h 20 min, summa 1188,33 eurot; 7.05.2015 arve nr 150427 järgi - kostja täiendavate vastuväidete ja taotluste koostamine, kohtule esitamine 1 tund 30 min, summas 172,50 eurot; 7.06.2015 arve nr 150564 järgi - hageja määruskaebuse analüüs 20 min; vastuse koostamine määruskaebusele ja kohtule esitamine 1 tund; vastuse koostamine hageja määruskaebusele 1 tund, kokku 2 h 20 min, summas 268,33 eurot; 7.09.2015 arve nr 150834 järgi - hageja 10.07.2015 hagiavalduse ja lisade analüüs, kostja vastuse koostamine 3 tundi; Merelen OÜ vastuse ja sellele lisatud tõendite analüüs, e-kiri kliendile 1 tund 30 min, kokku 4 h 30 min, summa 517,50 eurot; 7.10.2015 arve nr 150881 järgi - hageja täiendavate seisukohtade analüüs, e-kiri kliendile 1 tund, summa 115 eurot; 6.11.2015 arve nr 151060 järgi - e-kirjad kohtule ja kliendile seoses istungiaja kooskõlastamisega 20 min; tutvumine kohtumäärusega ja e-kiri kliendile seoses eelistungi määramisega 20 min; hageja taotluste analüüs, e-kiri ja telefoninõupidamine kliendiga 30 min; täiendavate materjalide analüüs, e-kiri kliendile 1 tund 50 min; Ramm Ehitus OÜ vastusega tutvumine ja e-kiri kliendile 20 min; P.P.Ehitusjärelevalve OÜ poolt saadetud täiendavate materjalide analüüs, e-kiri kliendile 20 min; telefoninõupidamine kliendiga 30 min; RKAS poolt kohtule esitatud materjalide analüüs, telefoninõupidamine kliendiga 20 min, kokku 4 tundi 30 min, summa 517,50 eurot; 4.12.2015 arve nr 151193 järgi - kostja seisukohtade koostamine seoses hageja 14.10.2015 taotlusega 3 tundi 10 min; kohtuistungi ettevalmistus ja istung Paide kohtumajas 4 tundi 30 min; tutvumine 3.11.2015 protokolliga ja selle edastamine kliendile 20 min; protokolli parandamise taotluse koostamine 20 min; hageja täiendavate tõendite ja väidete analüüs, telefonikõne kliendiga 1 h; kostja seisukoha koostamine T.Sepaste tunnistajana ülekuulamise kohta 1 tund 30 min; kostja seisukoha koostamine hageja 25.11.15 taotlusele 30 min; telefonikõned ja e-kirjad seoses istungi 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-14-59550 edasilükkamisega 20 min, kokku 11 h 40 min, summa 1341,67 eurot; 6.01.2016 arve nr 151276 järgi - hageja 07.12.2015 seisukoha analüüs ja vastuse koostamine 1 tund 50 min, summa 210,83 eurot; 4.02.2016 arve nr 160041 järgi - kohtuistungiks ettevalmistus 2 tundi; istung Paide kohtumajas 4 tundi; tutvumine kohtuistungi protokolliga 15 min, kokku 6 h 15 min, summa 718,75 eurot; 21.03.2016 arve nr 160169 järgi 29.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistus, kliendi esindamine 01.03.2016 kohtuistungil 6 tundi 50 min, kokku 8 tundi 50 min, summa 1015,83 eurot. Hageja leidis, et Viaceli lepingulise esindaja õigusabi ajakulu ei saa pidada täies ulatuses põhjendatuks ega mõistlikuks. Hageja palus kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda kulude põhjendatusest ja vajalikkusest. Sisulise vastuväitena märkis hageja, et kuna Viaceli esindaja vastus hagile sisaldas sisulist teksti kolm lehekülge, ei saa selle koostamise mõistlikuks ajakuluks pidada enamat kui 4 tundi. Mõistlikuks ja vajalikuks ei saa pidada ka Viaceli esindaja ajakulu 7.04.2015 hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamiseks, kuivõrd seda taotlust ei rahuldatud, samuti ajakulu menetluse peatamise taotluse koostamiseks, kuivõrd vastav määrus tühistati ringkonnakohtu poolt ega ka 11.05.2015 määruskaebuse vastuse koostamiseks, kuivõrd hageja vastav määruskaebus rahuldati.
7.2.Kohus hindab antud tsiviilasjas vaidlust õiguslikult keskmisest keerukamaks ja ka mahukamaks. Kindlustusvaidlused on juba oma olemuselt komplitseeritumad. Lisaks esitasid pooled menetluse käigus ka hulgaliselt tõendeid ja taotlusi, mis nõudsid lepinguliselt esindajalt analüüsimist ja läbitöötamist. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades ka Viaceli lepingulise esindaja tehtud menetustoimingute asjakohasust ning sisulist kvaliteeti leiab kohus, et õigustoimingutele kulutatud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Asjaolu, et esindaja koostatud hagi läbivaatamata jätmise taotluse jättis kohus rahuldamata ning tema menetluse peatamise taotluse alusel tehtud kohtumääruse ringkonnakohus tühistas ei tähenda, et nende taotluste ja/või hageja määruskaebusele vastuse koostamiseks kulutatud aeg oli põhjendamatu. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et lepingulise esindaja kulutatud aeg õigustoimingutele kokku 65 tundi 25 minutit on olnud vajalik ja põhjendatud. Tunnihind 115 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega (vt 3-2-1-93-13, 3-2-1-115-14). Eeltoodut kogumis arvestades on Viaceli lepingulise esindaja põhjendatud kulu 7522,90 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskulude hüvitamiseks.