Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi A. S. (S.) ja L. S. (S.) vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
3500 eurot ja
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela Kostja I A. S. (isikukood xxxx) Kostja II L. S. (isikukood xxxx) Kostjate lepingulised esindajad Inna Bodagovskaja ja Aivira Kollamaa Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Lõpetada A. S. ja L. S. ühisomand kinnisasjale Xxxx (registriosa nr xxxx) selle müügiga avalikul enampakkumisel ja jagada kinnisasja müügist laekuv raha, millest on maha arvatud täitekulud, A. S. ja L. S. vahel võrdsetes osades.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue kinnisasja müügist saadud rahast täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ühisomandit koormav kostja I ja kostja II kohustus I OÜ (registrikood xxxx) ees ja ühisomandi koormav kostja I ja kostja II kohustus R OÜ (registrikood xxxx) ees.
4.Jätta Harju Maakohtu 07.03.2024 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu (kinnisasjale registriosa nr xxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale seatud eelmärge) jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus
5.Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud solidaarselt täies ulatuses A. S. ja L. S. kanda.
6.Kohus määrab Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 06.03.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse A. S. (kostja I) ja L. S. (kostja II) vastu ühisvara jagamise nõudes koos hagi tagamise avaldusega. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas nr xxxx 31.03.2021 kohtuotsusega rahuldanud Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi OÜ Aktiva Finants) hagi ja mõistnud A. S.lt välja võlgnevuse 2462,50 eurot, millele lisandub täiendav viivis. Aktiva Finance Group OÜ on edastanud nõude 20.12.2021 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes algatas täiteasja xxxx. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr xxxx 01.11.2021 määrusega rahuldanud Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi OÜ Aktiva Finants) avalduse ja mõistnud A. S.lt välja võlgnevuse 65 eurot, millele lisandub täiendav viivis. Aktiva Finance Group OÜ on edastanud nõude 20.12.2021 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes algatas täiteasja xxxx. Võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise nõusolekuga nr 94 11.01.2018 on A. S. tunnistanud tingimusteta võlausaldaja (B AS, registrikood xxxx) ees võlgnevust 8445,54 eurot. B AS on edastanud nõude 08.05.2019 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes algatas täiteasja xxxx. B AS loovutas nõude 25.07.2022 Aktiva Finance Group OÜ-le. 07.12.2023 õiendi kohaselt on võlgnikule kuuluvad arvelduskontod arestitud, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnik ei tööta. Kinnistusraamatu andmetel on võlgnik ühisomanikuna sisse kantud korteriomandis aadressil Xxxx (registriosa number xxxx). Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik A. S. abielus L. S.ga ja abielu on sõlmitud xxxx. Abieluvararegistri andmetel ei ole abikaasad abieluvaralepingut sõlminud. Tulenevalt eeltoodust kinnitas kohtutäitur, et kostja I suhtes toimuvas täiteasjas ei ole õnnestunud nõudeid rahuldada kostja I lahusvara ja sissetulekute arvelt. Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas nr xxxx 04.08.2023 kohtuotsusega rahuldanud Aktiva Finance Group OÜ hagi ja mõistnud A. S.lt välja võlgnevuse 8267,27 eurot. Aktiva Finance Group OÜ on edastanud nõude 09.10.2023 täitmisele kohtutäiturile K. F., kes algatas täiteasja xxxx.
07.12.2023 õiendi kohaselt toimetati täitmisteade koos lisadega võlgnikule kätte 14.10.2023. Võlgnik ei ole täitemenetluse jooksul nõuet tasunud. Võlgnikul puudub MTA andmete kohaselt sissetulek. Võlgnikule kuulub kinnisasi registriosa nr xxxx, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisvara. Võlgnikule ei kuulu väärtpabereid ega osalusi ettevõtetes. Kohtutäiturile teadaolevalt on võlgniku suhtes 7 täitemenetlust kogusummas ca 30 000 eurot. Käesolev täiteasi on menetluse algatamise kuupäeva alusel 7. järjekohal. Arvestades võlgniku sissetuleku puudumist, kohustusi ning varalist seisu ei ole sissenõudja nõude rahuldamine eeldatavasti täitemenetluse raames võimalik. Kohtutäitur K. F. on oma õiendis kinnitanud, et käesoleval ajal ei ole võimalik täita võlgniku kohta tehtud kohtuotsust ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust. Tulenevalt eeltoodust kinnitas kohtutäitur, et kostja I suhtes toimuvas täiteasjas ei ole õnnestunud nõudeid rahuldada kostja I lahusvara ja sissetulekute arvelt. Lähtudes kohtutäiturite teadetest pöördub hageja oma õiguste kaitseks kohtusse ja nõuab TMS § 14 lg 2 alusel A. S. ja L. S. ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vastavalt hagiavaldusele lisatud kohtutäiturite 07.12.2023 tõenditele on tõendatud, et lahusvara arvelt on nõude rahuldamine täitemenetluses ebaõnnestunud. Seega on täidetud TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 ühisvara jagamise eeldus, et lahusvarast kohustuse täitmiseks ei piisa. Kostjate ühisomandisse kuulub vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele kinnisasi asukohaga Xxxx. Hageja ei soovi/nõustu kostjate ühisomandis olevat vara jagama selliselt, et jagamise käigus jääks mõlemale abikaasale 1⁄2 mõttelist osa kaasomandist, kuna see toob kaasa olukorra, mil hagejal ei pruugi olla võimalik oma nõuet võlgnikust abikaasa/kostja I vastu rahuldada ka ühisvara jagamise teel. Seda seetõttu, et pärast ühisvara jagamist jääb võlgnikust abikaasa/kostja I omandisse jäetud kinnisasja mõttelist osa koormama hüpoteek, millisel juhul oleks vajalik leida täitemenetluses ostja, kes oleks huvitatud kinnisasja mõttelise osa ostmisest ning loota, et pärast täitekulude mahaarvamist ja hüpoteegipidaja nõude võimalikku rahuldamist jääb alles raha sissenõudja nõude rahuldamiseks. Samuti on ka teada-tuntud asjaolu, et 1⁄2 mõttelist kaasomandi osa müües on ilmselgelt selle väärtus väiksem, kuna ostjat leida ainult poolele kinnisasjale on raskem kui mitte võimatu. Kui müüa kinnisasi tervikuna, saab ilmselgelt selle väärtust tõsta, mistõttu jääks pärast müügitulemi jaotamist võrdselt abikaasade vahel kostja I kohustuse katteks kindlasti suurem summa kui ainult 1⁄2 kinnisasja müügist. Palju tõenäolisem on leida ostja tervele kinnisasjale kui vaid 1⁄2 korteriomandist. Hageja palub jagada kostja I ja kostja II ühisvara järgmiselt: lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjal asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel; kinnisasja müügist saadud rahast täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ühisomandit koormav kostja I ja kostja II kohustus I OÜ (registrikood xxxx) ees ja ühisomandit koormav kostja I ja kostja II kohustus R OÜ (registrikood xxxx) ees; jagada kinnisasja müügist pärast täitekulude maha arvamist üle jääv raha kostja I A. S. ja kostja II L. S. vahel võrdsetes osades; kostjale I jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja I kohustus hageja ees, mis tuleneb kohtuasja nr xxxx kohtuotsusest 31.03.2021, kohtumäärusest ts xxxx 01.11.2021, Võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise nõusolekust nr 94 11.01.2018 (notar J. H.) ning kohtuasja nr xxxx kohtuotsusest 04.08.2023. Kostja I lõplik kohustuse suurus selgub alles pärast kogu põhivõlgnevuse laekumist, kuna vastavalt täitedokumentidele lisanduvad viivised põhivõlalt kuni kohustuste täitmiseni. Kanda saadud summad
Julianus Inkasso OÜ arveldusarve nr xxxx. Makse sooritamisel märkida viitenumber 717307672. Kostjate vastuväited
2.Kostjad paluvad hagiavalduse ühisvara jagamise nõudes jätta rahuldamata. Kostja II ei ole nõus hageja taotlusega müüa korteriomand enampakkumisel ning loeb mõistlikuks ja põhjendatuks jagada asi kaasomanike vahel reaalosades. Kostja II on seisukohal, et korteriomandi võõrandamine avalikul enampakkumisel kahjustab põhjendamatult abikaasade huve. Korteriomand asukohaga Xxxx on abikaasade ning nende alaealise lapse elukoht. Kostja II märgib, et samuti saab ühisvara hulka kuuluva eseme AÕS § 77 lg-t 2 arvestades jagada selliselt, et see jäetakse ühele abikaasadest, pannes talle kohustuse maksta teisele abikaasale välja tema osa rahas. Kostja II avaldab, et tal ei ole finantsvõimalust välja osta kostjale I kuuluvat reaalosa. Kostja II avaldab, et ta soovib esitada vastuhagi ning jagada asi kaasomanike vahel reaalosades ja jätta talle kuuluv kaasomand enda omandisse. Käesoleval juhul on äärmiselt ebaõiglane, et hageja eesmärgil teenida võimalusel suuremat tulu kostjatele kuuluva korteriomandi müügi tagajärjel, jääks kostja II koos alaealise, väikse lapsega tänavale. Kostja II leiab, et olukord, kus hageja soovib lõpetada kostjate ühisomandi selle müümisega avalikul enampakkumisel argumendiga, et „laenulepingust tulenevad solidaarkohustust saab pidada ühisvaral lasuvaks kohustuseks PKS § 38 mõttes“, on ebamõistlik, paljasõnaline ja tõendamata ning menetluskulusid tekitav. Kostja II ei ole nõus, et käesoleval juhul on tegemist solidaarkohustustega. Kostja II pöörab tähelepanu, et hageja ei lisanud hagile laenulepinguid, milles oleks olnud märgitud laenu saamise eesmärgid. Võlatunnistustel, millega kostja I tunnistab võla olemasolu B AS-i ees, on üksnes kostja I allkiri. Hageja peab tõendama oma väidet, et hagi punktis 1.1. ja 1.2. loetletud laenulepingud olid sõlmitud perekonna tavapäraste vajaduste katmiseks ning abikaasa olemine lepingute järgseks solidaarvõlgnikuks ning kostjatel I ja II tekkisid solidaarkohustused. Praeguses seisundis ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et laenulepingutest ja võlatunnistusest saadud raha oleks kasutatud perekonna huvides. Kostja II märgib, et ta on seisukohal, et solidaarkohustused saavad abikaasadel tekkida siis, kui mõlemad on lepingupooled ja on solidaarkohustuse võtmises kokku leppinud. Kostja II ei teadnud mitte midagi kostja I laenulepingutest ja võlatunnistusest, kuigi tegemist oli piisavalt suurte summadega. Kostja II ei ole ülalnimetatud laenude sõlmimisel osalenud ning võttes arvesse, et kostja II ei olnud kostja I laenudest teadlik ning laenu on maksnud tagasi üksnes kostja I, ei ole mõistlik eeldada, et kostja II vastutab kostja I laenude eest solidaarselt. Seega ei ole hageja tõendanud, et laene oleks kasutatud ühise majapidamise korraldamise või laste või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Kostja I ei nõustu haginõudega ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja I selgitab, et ta hakkas mõned aastad tagasi võtma kiirlaene, mille võttis sularahas oma kontolt välja ja mida kasutas baarides ja kauplustes maksmiseks, enda isiklikes, mitte aga perekonna huvides kulutusteks. Kostja II eest varjas kostja I oma võlgasid, kuni neid 2018. aastal enam varjata ei olnud võimalik, sest hakkasid saabuma inkassofirmade nõudekirjad. 2018. aastaks oli kostjal I arvukalt võetud laene, töötasu oli ebakõrge, kostjal I puudusid vahendid, mille arvelt laenukohustusi täita ja ta võttis uusi laenu varasemate laenude likvideerimiseks. Laenukohustusi täitis kostja uute laenude võtmisega. Ta ei olnud võimeline tagastama laene oma sissetulekute arvelt. Olukord kehtis kuni 2018. aastani, kuna 2018. aastal olid arestitud kostja I arvelduskontod ning mitte keegi ei andnud kostjale I laenusid. Seega kinnitab kostja I, et kostjad ei ole omavahel kokku leppinud laenude võtmises ja tegemist ei ole mitte abikaasade solidaarkohustuse, vaid üksnes kostja I kohustustega. Kostja I ei ole nõus hageja taotlusega, et korteriomand tuleb müüa enampakkumisel ning jagab kostja II seisukohta ja loeb mõistlikuks ja põhjendatuks jagada asi kaasomanike vahel reaalosades. Kostja I on samuti seisukohal, et korteriomandi võõrandamine avalikul enampakkumisel
kahjustab põhjendamatult abikaasade huve, kuna korteriomand asukohaga Xxxx on abikaasade ning nende alaealise lapse elukoht. Kostja I avaldab kompromissi ettepaneku korras, et ta ei ole nõus hageja ühisvara jagamise nõudega ning soovib sõlmida hagejaga maksegraafiku. Kostja I on ajutiselt töötu ning ta on võimeline maksta praegu hagejale 50-100 eurot igakuiselt võlgnevuste likvideerimiseks. Menetluse käik
3.07.03.2024 määrusega rahuldas kohus Aktiva Finance Group OÜ hagi tagamise avalduse. Kohus määras hagi tagamiseks kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx (Xxxx ühisomanikud A. S. (isikukood xxxx) ja L. S. (isikukood xxxx)) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärke Aktiva Finance Group OÜ kasuks tsiviilasjas nr 2-24-3744 A. S. ja L. S. vastu esitatud nõude tagamiseks.
4.10.04.2024 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, muuhulgas kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus määras pooltele tähtaja kuni 19.04.2024 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule hiljemalt 26.04.2024 ülevaade kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ja täiendavad seisukohad ning tõendid, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi.
5.Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi. Hageja esitas 26.04.2024 kohtule täiendava seisukoha 10.04.2024 kohtunõude täitmiseks, milles muuhulgas täpsustas nõudeid. Kostjad teavitasid 25.04.2024 kohut kompromissi mittesõlmimisest. Ühtlasi palus kostja II jätta menetluskulud kostja I kanda, kuna kostja I on põhivõlgnik ja temast tulenevate põhjuste tõttu on tingitud käesolev tsiviilkohtumenetlus. Sisulist vastust kostjad 10.04.2024 kohtunõudele ei esitanud.
6.07.05.2024 kohtunõudega täitis kohus täiendavat selgitamiskohustust seoses kohtualluvuse ja kohaldamisele kuuluva õigusega ning määras hagejale tähtaja nõude tervikresolutsiooni (TsMS § 376 lg 5) esitamiseks.
7.24.05.2024 esitas hageja nõude tervikresolutsiooni.
8.29.05.2024 määrusega määras kohus eelmenetluse lõpetada 29.05.2024. Samuti määras kohus menetleda hagi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus selgitas, et tähtaeg poolte menetluskulude nimekirjade esitamiseks kohtule on kuni 05.06.2024 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 12.06.2024. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus etoimikus 21.06.2024. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes
asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.05.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (vt lisaks Riigikohtu 16.06.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-04).
11.Kohtu hinnangul võiks hagiavalduse rahuldamise aluseks antud juhul olla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3. PKS § 37 lg-d 1 1-3 on kohaldatavad ka sissenõudja hagi alusel ühisvara jagamisele, kuigi varaühisuse suhe sellise hagi alusel ei lõpe. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühisvara jagamisel ei ole võlgnikuks mitteolevale abikaasale jäävale osale võimalik sissenõuet pöörata ja tema omandiõigus säilitatakse täielikult (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p 18).
12.Tsiviilasja materjalide kohaselt rahuldas Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr xxxx 31.03.2021 kohtuotsusega Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi OÜ Aktiva Finants) hagi ja mõistis A. S.lt välja võlgnevuse 2462,50 eurot, millele lisandub täiendav viivis (dtl 38-45). Aktiva Finance Group OÜ edastas nõude 20.12.2021 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes algatas täiteasja xxxx. Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr xxxx 01.11.2021 määrusega Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi OÜ Aktiva Finants) avalduse ja mõistis A. S.lt välja võlgnevuse 65 eurot, millele lisandub täiendav viivis (dtl 4651). Aktiva Finance Group OÜ edastas nõude 20.12.2021 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes algatas täiteasja xxxx. Võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise nõusolekuga nr 94 11.01.2018 tunnistas A. S. tingimusteta võlausaldaja (B AS) ees võlgnevust 8445,54 eurot (dtl 52-54). B AS edastas nõude 08.05.2019 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes algatas täiteasja xxxx (dtl 55). B AS loovutas nõude 25.07.2022 Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 56). Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kohtuasjas nr xxxx 04.08.2023 tehtud kohtuotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi ja mõistis A. S.lt välja võlgnevuse 8267,27 eurot (dtl 5-20). Aktiva Finance Group OÜ edastas nõude 09.10.2023 täitmisele kohtutäiturile K. F., kes algatas täiteasja xxxx. Kohtutäituritel ei ole täitemenetluses õnnestunud kostjalt I (võlgnik) võlga sisse nõuda, kuna kostjal I puudub lahusvara ja sissetulek, millele kohtutäiturid saaks koheselt sissenõuet pöörata (dtl 21-22; dtl 58-59).
13.24.05.2024 täpsustas hageja oma nõuet ja esitas nõude tervikresolutsiooni, mille kohus võtab asja lahendamisel aluseks. Hageja palub lõpetada abikaasade ühisomandi kinnisasjale asukohaga Xxxx selle müümisega avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud rahast tuleb täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ühisomandit koormav kostja I ja kostja II kohustus I OÜ ees ja ühisomandit koormav kostja I ja kostja II
kohustus R OÜ ees. Hageja palub jagada kinnisasja müügist pärast täitekulude maha arvamist ülejääva raha kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades. Seega taotleb hageja antud juhul kostjate ühisvaraks oleva kinnisasja müümist avalikul enampakkumisel, seejärel hüpoteeginõuete täitmist ja täitekulude mahaarvamist ning raha jagamist poolte vahel. Kohus märgib, et kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja (hageja), kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-4541, p 9.1). Täiendavalt märgib kohus, et TMS § 14 lg 2 alusel pööratakse võlgniku varale sissenõue vara arestimise ja müümise teel (TMS § 52 lg 1 esimene lause). See aga ei tähenda, et kohus peaks ühisvara jagamise hagi rahuldamise korral korraldama ka ühisvara jagamise tulemusel võlgnikust abikaasale jääva vara arvel võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamist. TMS § 52 lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll vara müügist saadud raha arvel, kuid see toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (TMS § 105 jj), mis kuulub kohtutäituri pädevusse (TMS § 3 lg 1). Ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudjale on tagatud võimalus rahuldada oma nõue võlgniku vastu ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel. Üldjuhul korraldab kohtutäitur TMS § 105 lg 1 järgi tulemi jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale (täitemenetluse prioriteedipõhimõte). Seega ei ole iseenesest välistatud, et ühisvara jagamise hagi rahuldamise korral rahuldatakse vara võõrandamisest saadud rahast ka nende sissenõudjate nõudeid, kes praeguses asjas hagi ei esitanud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.10.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-15758, p-id 11 ja 12). Seega on asja enampakkumisel müümisest saadud raha jaotamine täitemenetluses kohtutäituri pädevuses. Kohus ei otsusta TsMS § 445 lg 1 alusel kohtutäituri eest, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja I lahusvara hageja nõuete täitmiseks kasutada või millises järjekorras tuleks rahuldada kostja I ja ka kostja II võlausaldajate nõuded.
14.Kostjate vastuväite kohaselt on tegemist kostjate pere, sh alaealise lapse elukohaga. Kohus selgitab, et varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 27 lg 2 määratleb abikaasade lahusvara. PKS § 27 lg 6 alusel loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Ühisvarasse kuuluvad eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, mh omandamisõigused. Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses PKS § 33 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhtudel. Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa PKS § 33 lg 3 järgi oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Olukorras, kus ühisvara jagamist nõuab täitemenetluses sissenõudja, tuleb ühisvara jagamise viisi valikul lisaks abikaasade huvidele
arvestada ka sissenõudja täitmishuviga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.02.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-12-49087, p 13). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjad on abielus ning abielu ajal on kostjatel tekkinud ühisomand kinnisasjale asukohaga Xxxx (dtl 26-27). Abieluvararegistri registrikaardist nähtuvalt ei ole kostjad abieluvaralepingut sõlminud (dtl 4; dtl 60). Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt ei ole 31.03.2021 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxx, 01.11.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxxx, 11.01.2018 võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise nõusolekust nr 94 (notar J. H.) ning 04.08.2023 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxx tulenevaid nõudeid õnnestunud täita hageja ees, kuna kostjal I puuduvad rahalised vahendid, mille arvelt oleks olnud võimalik sissenõudja nõuet täita. Olukorras, kus täitemenetluses ei piisa võlgniku lahusvarast sissenõudja nõude rahuldamiseks, on sissenõudjal võimalik esitada TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 alusel hagi võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks, et pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud esitama kostjate vastu kohtule hagi TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 alusel kostjate ühisvara jagamiseks, et pöörata sissenõue võlgniku (kostja I) osale ühisomandist ning seda sõltumata nõude suurusest või asjaolust, et tegemist on kostjate, sealhulgas alaealise lapse eluasemega. Pärast vara müüki ülejääv raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades ning kostjale I ülejääva, samuti kostja II raha arvelt on kostjatel võimalik soetada uus eluase või üürida eluase.
15.Kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15). Antud juhul saab kohus lähtuda üksnes hageja poolt taotletud kinnisasja jagamise viisist. Kostjad vastuhagi ühisomandi lõpetamiseks teisel viisil esitanud ei ole. Kohus märgib täiendavalt, et tsiviilasi lahendatakse lähtudes hageja nõudest. Arvestades, et antud juhul ei taotle hageja kostja I võlgnevuse täitmist kostjale II kuuluva ühisvaraosa arvelt, on asjakohatud kostja II väited seoses laenude PKS § 33 alusel ühisvara hulka kuulumise ja selle arvelt täitmisega.
16.Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus lõpetab kostjate ühisomandi kinnisasjale Xxxx selle müügiga avalikul enampakkumisel ja jagab kinnisasja müügist laekuva raha, millest on maha arvatud täitekulud, kostjate vahel võrdsetes osades. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kinnisasja müügist saadud rahast täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ühisomandit koormava kostja I ja kostja II kohustuse I OÜ (registrikood xxxx) ees ja ühisomandit koormava kostja I ja kostja II kohustuse R OÜ (registrikood xxxx) ees.
17.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 445 lg 2 kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.
07.03.2024 määrusega rahuldas kohus Aktiva Finance Group OÜ hagi tagamise avalduse. Kohus määras hagi tagamiseks kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx (Xxxx ühisomanikud A. S. ja L. S.) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärke Aktiva Finance Group OÜ kasuks tsiviilasjas nr 2-24-3744 A. S. ja L. S. vastu esitatud nõude tagamiseks. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta hagi tagamise abinõu jõusse kui kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 132 lg 4 punkti 5 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka ühisvara jagamise nõue. TsMS § 132 lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. Seega on hagihind 3500 eurot. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolevas asjas on tegemist hageja kui võlausaldaja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud nõudega täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ning sissenõude pööramiseks kostja I osale ühisvarast. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt näiteks Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-1611). Menetluskulude jaotamisele ei kohaldu TsMS § 164 (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-123, punktid 9 ja 10). Kuivõrd TsMS § 164 ei kohaldu, tuleb menetluskulude jaotusel lähtuda TsMS §-is 162 toodud üldreeglist, mille lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 järgi, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
20.Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.