Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem i viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Hagiavaldus

2(8)

nõus lapsega hoolduslehel jääma. Kostja majanduslikud valed otsused ei puutu lapse elatisse. Hageja ei vaidle vastu, et kostja on alates 01.01.2022 maksnud 150 eurot kuus elatist. Hageja seaduslik esindaja selgitab oma varalise seisundiga seonduvalt järgmist. Hageja emal sündis samuti menetluse kestel uus laps. Erinevalt kostja uuest lapsest hageja perekond lasterikka pere toetust ei saa. Hageja kulutusi aitavad lisaks emale kanda tema elukaaslane ja ema vanemad, kuna hageja ema üksi toime ei tuleks. Kostja on kulutanud advokaadile 1500 eurot, mille oleks saanud hageja ülalpidamiseks kulutada. Hageja seaduslikul esindajal vara puudub. Tema igakuine sissetulek on lapsehoolduspuhkuse eest u 620 eurot, hageja elatis 150 eurot, lastetoetus 80 eurot, uue lapse sünni järel kahe lapse eest 160 eurot. Hageja ja lapse ema elavad elukaaslase korteris, mille eest tuleb tasuda nt 2023. a novembris laenumakse 178 eurot, kommunaalid 80 eurot, elekter ja võrgutasu 170 eurot, s.o 428 eurot. Varsti tuleb osta küttepuid juurde. Hageja ema sõidutab lapsi elukaaslase autoga, mille liisingumakse on 299 eurot kuus, millele lisandub kütus vähemalt 150 eurot kuus ja hooldus ja remont. Auto ja koduga seotud kulud kannab pigem elukaaslane, söögi ja muud kodutarbed u 300-400 euro eest ostab enamasti hageja ema. Lapse heaolule tehtavad kulutused jagame samuti enamasti omavahel, nt osa H.P jõulukingi eelarvest tasusid ema vanemad (80 eurot), elukaaslane ostis novembrikuu lõpus lapsele uue parka 74 eurot ja uue seljakoti 20 eurot jne. Lapse lasteaiaarve 80-90 eurot kuus hetkel, pluss trenn 12 eurot. Lapsega seonduvad ka muud kulutused (kinos jne kohtades käik, sõprade sünnipäevad jne). Seega on eelnev kulu kokku u 1500 eurot, kuid sellele lisanduvad riideid, ravimeid jm. Kostja vastuväited

3(8)

Oma varalise seisundiga seonduvalt esitas kostja tõendid (sh kostja pangakontoväljavõtted, andmed kostja sissetuleku ja kostja abikaasa teostatud maksete kohta: kostja Kaiu korteri, Kohila korter, elekter, sidevahendid, telefonikaas, elatis, kostja lepinguline esindaja, uus laps, juuksur, kütus, autokindlustus, autohooldus ja -remont, auto varuosad, peeglikate, juhiload, pass ja ID-kaart, hagejale jõulu- ja sünnipäevakingid, kostja ja hageja riided, hambaravi, prillid, Tallinn Truck Show piletid, Vembu-Tembumaa pilet, loomaaia pilet ja söömine, postikulu, riigilõiv teine tsiviilasi ja abiellumine, perepalat sünnitamisel, pulmareis, majapidamiskulu (Selveri arve), vabaajajalanõud (Prisma arve) jne) ja märkis muuhulgas järgmist. Kostja kannab iga kuu oma palga abikaasa kontole, kuna tema tegeleb arvete maksmisega. Abikaasa oskab rahaga arveldada, kostja ei oska. Pealegi elab kostja abikaasa juures, mistõttu on kõik arved tema nimel. Korteri kommunaalide ja elektriarved jagatakse abikaasaga pooleks. Peale kostjale kuuluva korteri müüki, sai kostja Elisa ja Telia võlgnevustest lahti ning aitab tasuda pool abikaasa Elisast (teleteenused ja koduinternet). Kostjal on järelmaksuga telefon, mille võttis abikaasa. Tele2 kuumakse on 11 eurot, kõikudes parkimisetasu arvelt. Toiduraha hõlmab ka vajadusel hooldus- ja majapidamiskulusid. 2022. a ostis kostja vanade asemel uusi riideid ja jalanõusid. Vaba raha kulub auto parandamiseks, hooldamiseks ja ülalpidamiseks, kuna sellest sõltub võimalus lapsele järele minna ja temaga aega veeta. Abikaasa on kostjale rohkem toeks olnud, kui kostja temale. Samuti kandis abikaasa enamuse 2022. a pulmakuludest, mida kostja võimalusel talle kompenseerib. Osad juuksuriarved on koos abikaasa ja tema lastega. Advokaadikulud on kostja tasunud igakuiselt osade kaupa. Prillid oli vaja osta, et silmad tööl ei väsiks. Alates 2023. a juulist on kuluks uue lapse hoiusekulu 15 eurot kuus. 2023. a läks kostja õhtukooli, millega tekkisid koolikulud (toit ja sõit). Kostja palub mitte määrata elatisemaksmiseks kindlat kuupäeva, kuna pole teada, millal raha on. Arvestades eelnevat palub kostja elatise väljamõistmisel arvestada, et laps on edaspidi kostja ülalpidamisel aastas vähemalt 80 ööpäeva, s.o u 7 ööpäeva kuus. Samuti seda, et kostjal sündis uus laps ning kostja peab tema sünni järgselt ülal oma abikaasat. Kostja sissetulek on jäänud menetluse algusega võrreldes samaks ja tema vastu on täitemenetluses nõudeid üle 50 000 euro. Kostja on alates 01.01.2022 tasunud hagejale igakuiselt 150 eurot elatist, v.a 2022. a novembris, mil kostja tasus 180 eurot elatist.

OTSUSE PÕHJENDUSED

4(8)

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.



 

Hageja on Z.X ja kostja ühine alaealine laps, kes on hetkel 5-aastane (sündinud 16.04.2019; vt sünnitõend dtl 2). Kostja tasub alates 01.01.2022 hagejale vabatahtlikult elatist 150 eurot kuus, 2022. a novembris tasus 180 eurot (maksekorralduse selgitus: Elatisraha H.P-le + kokkulepitud pool jope rahast, dtl 136) ning veedab hagejaga igakuiselt aega. Koos viibitud aeg on kuude lõikes erinenud. Tsiviilasjas nr 2-23-2188 on Pärnu Maakohtu 12. septembri 2023 määrusega kinnitatud kostja ja hageja suhtluskord (dtl 74-78). Suhtluskorra järgi laps viibib vaheldumisi isa juures 3 päeva ja ema juures 13 päeva; jõulude ajal lepitakse kokku, millal laps on 23-25. detsember kummagi vanema juures, kui kokkuleppele ei saada, siis laps viibib paaritul aastal emaga 23-24. detsember ja isaga 25. detsember ning paarisaastal vastupidi; laps viibib aastavahetusel isa ja ema juures vaheldumisi – paaritul aastal isaga ja paarisaastal emaga. Kostjal sündis 26. juunil 2023 uus laps (vt sünnitõend dtl 72). Hageja seaduslikul esindajal sündis samuti menetluse ajal uus laps.

5(8)

PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt esinema mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.3 ja seal viidatud lahendid). Seejuures võib mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks olla ka vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid). Enne hagi esitamist nõutava elatise alusnorm on PKS § 108, mis võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

6(8)

Kostja on esitanud tõendid enda sissetulekute ja kulutuste kohta alates 01.01.2022 (dtl 94431). Samuti selgitused varalise seisu kohta (dtl 433-434) ning kokkuvõtvad aruanded kostja sissetulekute ja kulude kohta kuude kaupa (dtl 436-483). Esitatust nähtub, et kostja sissetulek oli 2022. a jaanuaris 932,54 eurot, veebruaris 1010,24 eurot, märtsis 832,96 eurot, aprillis 912,82 eurot, mais 844,14 eurot, juunis 1265,76 eurot, juulis 1278,70 eurot, augustis 3080,40 eurot, septembris 1043,60 eurot, oktoobris 766,76 eurot, novembris 898,31 eurot ja detsembris 901,32 eurot ning 2023. a jaanuaris 717 eurot, veebruaris 996,15 eurot, märtsis 980,62 eurot, aprillis 999,05 eurot, mais 1005,16 eurot, juunis 998,84 eurot, juulis 1396,42 eurot, augustis 1197,34 eurot, septembris 1451,98 eurot, oktoobris 1025,31 eurot, novembris 1142,13 eurot ja detsembris 1004,76 eurot. Samas suurusjärgus kui sissetulek on kostja igakuine väljaminek, mis hõlmab kulutusi hagejale elatiseks, kohtutäiturile täitemenetluses, autole, eluasemele (sh Kaiu korter), toidule, sidevahenditele, hügieenitarvetele, riietele, enda koolile, hagejale ja uuele lapsele, hambaarstile, prillidele, pulmadeks, advokaaditasudeks jne. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14). Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu, et tal sissetulek puudub või see on liiga väike (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14). Kostja on töövõimeline isik, kelle tervislik seisund, võimed ja oskused võimaldavad tal kohtu arvates teenida tulu oma lapse ülalpidamiseks. Kohtu hinnangul on olukorras, kus kostja lapse isana leiab, et ta saab oma poja ülalpidamiseks tasuda üksnes 150 eurot kuus, kuid külastada peaaegu igal kuul nt juuksuri u 26-32 eurot eest (vt dtl 122, 125, 146, 156, 170, 190, 208, 222, 275, 296, 335, 362, 392, 420, 426), tasuda 1,5 a jooksul advokaadile u 1500 eurot (sh nt 2023. a juulis on elatist tasutud 150 eurot, advokaadile tasutud 200 eurot) ning kulutada autode ülalpidamiseks märkimisväärseid summasid, on kostja enda eluvalikud tinginud suures osas tema igakuise kulu suuruse. Samuti on kostja enda tegevus toonud kaasa tema suhtes algatatud täitemenetlused. Asjaolu, et kostjal sündis 26. juunil 2023 teine laps ja kostja peab seetõttu last ja abikaasat ülal pidama, pole samuti praegusel juhul põhjus hagejale makstavat miinimummääras elatist vähendada alates 26. juunist 2023. Vaidlus puudub, et ka hageja emal sündis teine laps, mistõttu ei saa hageja emalt nagu kostja abikaasaltki ilmselt koheselt eeldada tööl käimist ja sissetulekute teenimist. Samas toetatakse laste sündi riigi poolt erinevate toetustega, mis peaksid vastsündinuga kodusviibitud aega rahaliselt toetama. Seejuures saab kostja lapse ülalpidamiseks kasutada eeldatavasti ka lasterikka pere toetust.

7(8)

(allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.