Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Apellatsioonkaebus tuleb sel juhul esitada otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Asjaolud ja menetluse käik OÜ KODULIISING esitas 20.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite. 28.03.2016 esitas hageja Viru Maakohtule hagiavalduse S B vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenusaaja FIE S B ja hageja 22.08.2013.a. laenulepingu nr 0169308229 (edaspidi leping), viimase osamakse tasumise tähtajaga 06.10.2015, mille alusel sai FIE S B laenu 800 eurot kohvimasina Business kit, ID 7706632806 soetamiseks OÜ-lt Zinzino. Lepingut tagas käendajana kostja. Laenusaaja jättis alates 06.04.2015 kuni 06.10.2014 graafikujärgsed osamaksed hagejale maksmata vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Tähtajaks jäi FIE S B tasumata põhivõlg summas 289,52 eurot ja intress summas 32,95 senti. Hageja on esitanud tõendid võlgnevuse olemasolu kohta ja viivise arvestuse (tlk 24-29). Viru Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse ning edastas hagimaterjalid kostjale vastuse esitamiseks. Kostja esitas vastuväite hagiavaldusele. Kostja põhiliseks vastuväiteks on teha hagejaga vastastikune tasaarvestus kauba hagejale tagastamise teel. Kostja ei vaidlusta viivise ja intressi nõudeid. Pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendused Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja FIE S B sõlmisid krediidilepingu (tlk. 24-25), mille alusel laenusaaja sai laenu 800 eurot kohvimasina soetamiseks müüjalt OÜlt Zinzino, laenu saaja kohustub laenuna saadud raha ja intressi laenuandjale tagasi maksma. Nõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab lepingust tulenevat võlgnevust. Võlaõigusseaduse § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu punkti 3.6 kohaselt kohustus laenuandja laenu välja maksma kauba müüjale. Lepingu lisana oli koostatud maksegraafik (tlk 24). Lepingu punkti 6 järgi oli laenusaajal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, esitades laenuandjale sellekohase avalduse kirjalikult või e-posti teel. Lepingu punkti 7 järgi , kui laenusaaja taganeb laenulepingust võib ta taganeda ka müügilepingust. Kui müüja ei täida asja üleandmise kohustust või kui asi ei vasta lepingutingimustele ning müüja on õigustamatult keeldunud laenusaaja õiguskaitsevahendite rahuldamisest, võib laenusaaja müügilepingu alusel laenuandja suhtes keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest. Kui laenusaaja on taganenud müügilepingust, võib ta taganeda ka laenulepingust. Kohus pole käesolevas asjas tuvastanud müügi- või 2/4

laenulepingust taganemise tahteavalduse olemasolu. Kostja väitel tegi ta 23.12.2015 kauba müüjale Zinzino OÜ avalduse temale mittevajaliku kauba tagastamiseks sooviga teha ostja ja müüja vaheline tasaarvestus. Müüja jättis avaldusele vastamata. Hagimenetluses taotleb kostja võla tasaarvestamist laenuandjale (hagejale) kauba tagastamise näol. Kohus, analüüsinud hageja seisukohti ja esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, tuvastas hageja esitatud lepingujärgse maksegraafiku ja kostja võlgnevuse arvestuskäiku võrreldes (tlk 24, 29) et laenusaaja FIE S B ei ole tähtaegselt tasunud maksegraafiku järgseid makseid ning on hageja ees makseviivituses 8 osamaksega. Poolte vahel selle asjaolu üle vaidlus puudub. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (ehk põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Nimetatud sätte järgi on käendaja samaväärselt põhivõlgnikuga kohustatud vastutama kohustuse täitmise eest – käendaja vastutus on oma sisu ja ulatuse poolest samane põhivõlgniku vastutusega. VÕS § 145 § lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on hageja otsustada, kelle käest ta võlgnevuse tasumist nõuab. Käendaja vastutab käendatava kohustuste eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses kui enda kohustuste eest. Antud juhul käendaja ja laenusaaja füüsilisest isikust ettevõtja langevad kokku, mistõttu hageja nõue on õigesti suunatud kostja kui laenusaaja vastu. Seda seisukohta toetab ka äriseadustiku § 78, mille järgi vastutab füüsilisest isikust ettevõtja kogu oma isikliku varaga. VÕS §-100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 1.4. on pooled kokku leppinud, et juhul kui kostja (laenusaaja) ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lg 1 sätestatud intressimääras. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 3.7 kohaselt on viivisemääraks 18% aastas ehk 0,049% päevas. Hagi esitamise seisuga on viivis 37,21 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et esitatud tõenditega on kostja võlg täitmata maksekohustuse näol hageja ees: 359,68 eurot, millest põhivõlg on 289,52 eurot; viivis 37,21 eurot ja tasumata intress 32,95 eurot. Kohus tuvastas, et hageja on koostanud neli kirjalikku meeldetuletust (tlk 27-28). Kohtul ei ole põhjust kahelda nende teadete õigsuses. Samuti oli kostja oli juba lepingu sõlmimisel teadlik oma maksetähtaegadest. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust, tekkis hagejal õigus pöörduda võla sissenõudmiseks kohtu poole. Tsiviilkohtumenetluses peab iga pool ise tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb. Kostja tugineb tasaarvestuse vastuväitele. Kohus selgitab kostjale, et VÕS § 197 lõike 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise (käesoleval juhul rahalise) kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega on tasaarvestuse esmaseks eelduseks poolte 3/4

vahel samaliigiliste vastastikuste nõuete olemasolu ning tasaarvestaja (kostja) peab saama nõude teiselt poolelt (hagejalt) nõuda vastava kohustuse täitmist. Laenuleping, mille korral tuleb laenult maksta intressi, on vastastikune leping. Hageja on kohustuse täitnud ja kostja laenu saanud ning kohustub laenuandjale raha käsutamise eest intressi maksma. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus võlgniku suhtes kasutada lepingus kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse rikkumisel on tegemist mittekohase täitmisega ja selle täitmist võib kostjalt nõuda ( VÕS § 108 lg 1). Lepingu järgi tuleb laen tagasi maksta ja täita intressi maksmise kohustus. Sellistele lepingu tingimustele vastav asi nagu raha, ei ole asendatav, kui pooled seda omavahelises kokkuleppes sellisena pole käsitlenud. Lepingu punkti 1.1.1 kohaselt kõik lepingu täitmisega seotud maksed loetakse täidetuks raha üleandmisega laenuandja (hageja ) käsutusse. Järelikult kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavat nõuet, mis tuleneks hagejaga sõlmitud krediidilepingu rikkumisest Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palus välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena100 eurot. Viivitamatu täitmine TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Digitaalallkiri kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.