Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

HAGIAVALDUS JA ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on MTÜ Peipsi Ühendus hagi OÜ Elkarin vastu võlgnevuse 1785,80 euro ja lisanduva viivise nõudes. 03.03.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt teostas MTÜ Peipsi Ühendus sissesõidu kanalisüvendustöid Purtse Sadamas OÜ Elkarin tellimusel ja tema poolt kinnitatud reaalsete töötundide alusel. Töid teostati perioodil 01.07.-06.07.2015. Hageja esitas teostatud tööde eest 14.07.2015 arve nr 167 summas 4 510,80 eurot. Maksetähtaeg oli 3 päeva. Kostja on arvest tasunud kahes osas kokku 2 725.40 eurot. Samas on tasumata 1 785,40 eurot. Hageja on kostjale korduvalt tuletanud meelde võlgnevust ning palunud selle tasuda. Nii on hageja saatnud 02.08.2015, 10.08.2015, 11.08.2015 ja 01.02.2016 e-kirjad, milles on palunud võlgnevuse tasuda. Kostja on 28.01.2106 e-kirjas teatanud, et tasub võlgnevuse kahes osas 08.02.2016 ja 08.03.2016. Paraku ei ole kostja oma lubadust täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista koguvõlgnevus summas 1 785,40 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on märkinud menetluskuludena riigilõivu summas 225 eurot (tl. 3-12). Hageja esitas 04.04.2016 kohtule pärast kostja 01.04.2016 vastuse kättesaamist uue hagiavalduse, viidates sellele, et esmasest hagist on ekslikult välja jäänud viivise nõue. Viivisenõue 0,15% päevas tuleneb 14.07.2015 arvest nr. 167, arve maksetähtaeg moodustas 3 päeva. Sellest lähtuvalt esitas hageja uue hagiavalduse, milles lisaks põhivõlgnevusele 1 785,40 eurot palub välja nõuda ka viivise summas 1019,55 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustab viivis vastavalt 03.03.2016 arvele nr. 192 1019,55 eurot. Hageja on lisanud alljärgneva viivise arvestuse:  võlgnevus 4510.80 eurot, ajavahemik 18.07-13.10.2015–viivitus 87 päeva: 87x4510,80x0,15%= 588,66 eurot;  võlgnevus 2255,40 eurot, ajavahemik 14.10.2015- 06.01.2016 – viivitus 83 päeva: 83x2255,40x0,15%= 280,80 eurot;  võlgnevus 1755,40 eurot, ajavahemik 06.01- 03.03.2016 – viivitus 57 päeva: 57x1755,40x0,15%= 150,09 eurot, kokku 1019,55 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista koguvõlgnevuse summas 2 805,35 eurot, sh põhivõlgnevus 1 785,40 eurot ja viivised 1019,55 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on märkinud menetluskuludena riigilõivu summas 275 eurot (tl. 31-35).

KOSTJA VASTUSED

Kostja esitas 01.04.2016 kohtule vastuse, milles teatas, et hageja teostas Purtse sadama ehitusel kanalisüvendustöid juulis 2015.a, mille kohta esitas 14.07.2015 arve nr 167 summas 4510.80 eurot. Hageja lahkus objektilt, jättes töö lõpetamata ning tekitades kostjale sellega suure materiaalse kahju rahalises väärtuses 10 000 eurot. Kostjapoolne viivitus arve 167 tasumisel oli tingitud sellest, et hageja jättis tööd Purtse sadama objektil lõpetamata. Kostja on tasunud tänaseks 14.07.2015 arve 167 täies ulatuses, summas 4510,80 eurot kolme maksega - 13.10.2015.a 2 255,40 eurot, 06.01.2016.a 500 eurot ja 01.04.2016.a 1 755,40 eurot. (tl 21-27). Kostja esitas 14.04.2016 kohtule vastuse, milles märkis, et hageja poolt hagis märgitud andmed, et kostja võlgnevus moodustab 1785,40 eurot, ei vasta tõele. Raamatupidamise andmetel oli kostja võlgnevus hageja ees 03.03.2016.a seisuga 1755,40 eurot (4510,80 – 2255,40 – 500). Kostja ei ole nõus viivise arvestusega, sest poolte vahel puudus kokkulepe maksetähtaja ja viivise protsendi kohta, kuna originaalarvel puudub maksetähtaeg ning viivise protsent, samuti puudus leping ja kokkulepe, mille kinnituseks on Toivo Kivi 1.veebruar 2016 10:52 kiri kokkuleppe puudumise kohta. Kostja on tasunud täies ulatuses arve 167 14.07.2015 summas 4510,80 eurot MTÜ-le Peipsi Ühendus järgmiselt: 13.10.2015.a 2 255.40 eurot, 06.01.2016.a 500 eurot ja 01.04.2016.a 1 755.40 eurot. 03.03.2016 esitatud hagis on hageja esitanud valeandmeid ja võltsitud arve nr 167 14.07.2015, millele on juurde lisatud maksetähtaeg ja viivise %. Kostja esitas 06.04.2016.a kostjale pretensiooni viivisarvele ja kohtule valeandmete esitamise kohta. Kostja ei ole nende pretensioonile vastanud. Kohtukuludena on hageja esitatud hagides märkinud ainult riigilõivu, küll summas 225 eurot, küll 275 eurot, kuid reaalselt on hageja kandnud riigilõivuga seotud kulu summas 275 eurot. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja palus menetlus lõpetada seoses võlgnevuse tasumisega, kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja palus valeandmete esitamise eest ja raamatupidamise dokumentide võltsimise eest karistada kohtu kaudu MTÜ Peipsi Ühendust. Kostja lisas vastusele arve, millel puudus viivise % ja arve tasumise tähtaeg. (tl. 39-42). 19.04.2015 kirjaga teavitas kohus menetlusosalisi, et lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses ja andis tähtaja avalduste, täienduste, menetluskulude taotluste ja tõendite esitamiseks kuni 10.05.2015. Kohus teatas, et teeb kohtulahendi teatavaks 02.06.2016. (tl. 44).

HAGEJA SEISUKOHT

Hageja esitas 28.04.2016 kohtule täiendava vastuse ja kohtuvälise kokkuleppe. Hageja väitis, et hageja juhatuse liige Toivo Kivi andis OÜ Elkarin juhatuse liikmetele arve üle 14.07.2015 toimunud kohtumisel nende kontoris aadressil Vabaduse 23, Kiviõli linn. Kokkulepe kohtumisel oli, et nad tasuvad koheselt ära, sellepärast ka tasumise tähtajaks märgiti 3 päeva. Mingit kokkulepet osade kaupa tasumiseks pooltel ei olnud. Täiendavalt saatis MTÜ Peipsi Ühendus arve koopia meili teel 10. augustil 2015 koos teistkordse meeldetuletusega arve tasumiseks. Seega, arves kajastatud töötunnid, treileri kilometraaž ja kohene tasumine oli pooltel kokkulepitud kohtumisel Kiviõlis. Hageja ei ole midagi võltsinud ega moonutanud - tavaliselt on arve esitajal varasemalt välja kujunenud viivise % ja makse tähtaeg. Hageja juhtis tähelepanu sellele, et arve, mis hageja on kostjale esitanud, ei olnud PDF versioonis ning seda võis igaüks oma äranägemise järgi muuta. Hageja vabandas, et kaebuses oli nõudesumma osas trükiviga ja välja oli jäänud viivisearvestus. Tasutud riigilõiv summas 275 eurot on aga tasutud, arvestades ka viivisenõuet. Ilma viivisteta pidanuks hageja tasuma riigilõivu summas 225 eurot. Hageja on kinnitab, et OÜ

Elkarin on tänaseks tasunud arvest tuleneva põhivõlgnevuse ja jäänud on vaidlus viiviste tasumise kohta. Kohtumenetluse kiiremaks lõpetamiseks tegi hageja kostjale alljärgneva kompromisspakkumise: kostja tasub kahe nädala jooksul hageja kontole 900 eurot. Hageja loobub edaspidi kohtukulude ja riigilõivu tasumise nõudest. Hageja leiab et selline pakkumine peaks olema kostjale igati vastuvõetav, sest ainuüksi põhivõlgnevuselt on riigilõiv 225 eurot pluss menetluskulud. (tl. 51-52). Hageja esindaja esitas 10.05.2016 kohtule menetluskulude nimekirja ning palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 725 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 450 eurot (tl. 61-64, 67-68).

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja esitas 10.05.2016 kohtule vastuse, milles märgib, et:  Hageja kinnitab, et OÜ Elkarin on tasunud 14.07.2015 arve nr 167;  OÜ-le Elkarin pole jõudnud hagejalt arve 167 14.07.2015 koos maksetähtaja ja viivise % päevas;  OÜ Elkarin ei nõustu hageja 28.04.2016 ettepanekuga kokkuleppe saavutamiseks, kuna nõustumise korral oleksid nad kaasosalised raamatupidamisdokumentide võltsimises.  Hageja väide, et arve ei olnud esitatud PDF versioonis ning seda võis igaüks oma äranägemise järgi muuta, vastab tõele, kuid kostja pole seda arvet muutnud, vaid 14.07.2015 arvet nr 167 on muutnud hageja.  Hageja oma 28.04.2016 kirjas kinnitab, et hageja juhatuse liige Toivo Kivi andis kostja juhatuse liikmetele arve üle 14.07.2015 toimunud kohtumisel nende kontoris aadressil Vabaduse 23, Kiviõli linn, millega kinnitab ise arve üleandmist. Siinjuures ei saanud kuidagi kostja arvet võltsida;  02.08.2015 11:03 hageja Toivo Kivi poolt saadetud [email protected] e-kirjas kostja juhatuse liikmele Janek Lainjärvele janek@elkarin on manusega kaasas arve 167 14.07.2015, kus puudub maksetähtaeg ja viivise %. Kuna maksetähtaeg ja viivise protsent puudus nii originaalarvel nr 167 14.07.2015 kui ka meeldetuletuses 02.08.2015 saadetud kordusarvel, siis puudub igasugune õigus viivise sissenõudmiseks. Kostja palus menetlus lõpetada seoses võla tasumisega. (tl. 56-57)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja seisukohtadega ning kostja vastustega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue Hageja põhinõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud suulisest töövõtulepingust (kuna pooled ei ole kohtule töövõtulepingut esitanud, siis eeldab kohus, et tegemist on suulise lepinguga) ning selles tulenevalt hageja poolt kostjale 14.07.2015 esitatud arvest nr. 167 summas 4510,80 eurot. Kostja poolt on arve tasutud osaliselt, tasumata on 1 755,40 eurot. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja

mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 635 lg 1, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on esitanud kostjale tasumiseks 14.07.2015 arve nr. 167 summas 4510,80 eurot (tl. 6, 41). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Ülaltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja on osutanud Elkarin OÜ-le töövõtulepingust tulenevat teenust, mille eest on hageja poolt esitatud kostjale 14.07.2015 arve nr. 167 summas 4510,80 eurot. Hagi esitamise hetkeks oli kostja poolt tasutud 2755,40 eurot ning võlgnevus moodustas 1 755,40 eurot (mitte 1785,40 eurot, nagu hageja on märkinud). 01.04.2016 on kostja poolt tasutud arve viimane osa summas 1 755,40 eurot, antud asjaolud leiavad tõendamist kostja poolt esitatud maksekorraldustega (13.10.2015 summas 2 255,40 eurot; 06.01.2016 summas 500 eurot ja 01.04.2016 summas 1 755,40 eurot, tl. 23, 25, 27). Seega on tõendatud asjaolu, et hagi esitamise hetkel moodustas kostja võlgnevus 1755,40 eurot, mis on kostja poolt tasutud pärast hagi esitamist, kohtumenetluse käigus. Seega on kostja tasunud hagejale täies ulatuses põhivõlgnevuse summas 1755,40 eurot. Antud asjaolust lähtuvalt jätab kohus hagi põhivõlgnevuse, summas 1 755,40 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata. Viivis VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise kogusummas 1019,55 eurot, so 0,15% päevas, alljärgnevalt: võlgnevus 4510.80 eurot, ajavahemik 18.07-13.10.2015 – viivitus 87 päeva, 87x4510,80x0,15% = 588,66 eurot; võlgnevus 2255,40 eurot, ajavahemik 14.10.201506.01.2016 – viivitus 83 päeva, 83x2255,40x0,15% = 280,80 eurot; võlgnevus 1755,40 eurot, ajavahemik 06.01- 03.03.2016 – viivitus 57 päeva, 57x1755,40x0,15% = 150,09 eurot. Hageja viitab asjaolule, et poolte vahel oli kokku lepitud viivise määr 0,15% arvega tasumise viivitamise korral. Hageja väitel oli kostja viivise kohaldamisest teadlik, kuna antud viivise määr oli ära märgitud kostjale esitatud arvel. Lisaks sellele oli kostja teadlik, et arve tuleb tasuda arvel märgitud tähtaja, so 3 päeva jooksul, kostja tasus aga arve olulise hilinemisega ning sedagi osaliselt. 03.03.2016 esitas hageja kostjale arve nr. 192, milles oli

ära toodud kogu kostjalt nõutav viivis. Hageja palus hagi viivise nõudes rahuldada ja mõista kostjalt välja viivis kogusummas 1019,55 eurot. Kostja viivise nõudega ei nõustunud. Kostja esindaja väitel puudus poolte vahel kokkulepe viivise kohaldamise osas, kostjale esitatud arvel puudus nii viivise % kui ka arve maksetähtaeg. TsMS § 230 lg 1, 2 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus, tutvudes kohtumenetluse käigus esitatud tõenditega ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hageja viivise nõue 0,15% päevas ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli suuline või mistahes kokkulepe viivise, 0,15% päevas, kohaldamise osas. Antud viivise märge kajastub küll hageja poolt kohtule esitatud arvel (tl 6), kuid ei kajastu hageja poolt kostjale saadetud ning kostja poolt kohtule esitatud arvel (tl 41) . Kuigi hageja ei ole tõendanud viivise, 0,15% päevas, tasumise kokkulepet, leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda iga arve tasumisega viivitatud päeva eest seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel. Poolte vahel on vaidlus selles, millisel tähtpäeval tuli arve tasuda. Hageja leiab, et arve kuulus tasumisele 3 päeva jooksul arve väljastamisest, kostja väitel oli aga kokku lepitud arve ositi tasumises. VÕS § 637 lg 3 kohaselt, töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 636 lg 5, kui pooled ei ole tarbijatöövõtulepingu puhul töövõtulepingu eseme üleandmise aega kindlaks määranud, peab töövõtja eseme üleandmise kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest. Kuna pooled ei ole kohtule teatanud ei töövõtulepingu sõlmimise aega ega töö valmimise aega, siis peab kohus tasu maksmise tähtaja arvestamisel vajalikuks kohaldada VÕS § 82 1 lg 1 sätteid. VÕS § 82 1 lg 1 kohaselt, kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejal oli ainuisikuliselt õigus maksetähtaega kindlaks määrata, mh määrates näiteks maksetähtajaks 3 päeva arve väljastamisest, mis ilmselgelt ei ole kohustuse täitmiseks mõistlik vajalik aeg. VÕS § 82 1 lg 1 alusel leiab kohus põhjendatud olevat arvestada viivist tähtaja eest, mis ületab 30 päeva arve kättesaamisest alates.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

Hageja esindaja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas 10.05.2016 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 725 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 450 eurot. Riigilõiv Kohus, võttes arvesse kostja poolt menetluse käigus, so pärast hagi esitamist tasutud võlgnevust summas 1 755,40 eurot ning kohtu poolt väljamõistetud viivist summas 104,58 eurot, leiab, et on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 225 eurot (vastab riigilõivumäärale põhjendatud hagihinnalt 1 859,98 eurot). Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 225 eurot. Riigilõiv summas 50 eurot jääb hageja enda kanda. Õigusabikulud Hageja esitas 10.05.2016 taotluse õigusabikulude, summas 450 eurot väljamõistmiseks. Selgituses on märgitud, et antud summa eest on osutatud teenust 4,5 tunni ulatuses, hinnaga 100 eurot tund, järgmiste teenuste eest: materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, täiendava vastuse ja kompromissi ettepaneku koostamine. Arve väljastamise kuupäev on 25.04.2016. Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud arvega, kahtleb selles, et nimetatud õigusabi hagejale ka tegelikult osutatud on järgmistel põhjendustel:  03.03.2016 esitatud hagi – nagu selgus kuu aega hiljem, so 04.04.2016, siis oli hagist ekslikult jäänud välja viivise nõue ja viivise arvestus; samas on valesti arvestatud põhinõude summa – kohtul on kahtlus selles, et õigusteenust osutava firma puhul toimus selline jäme eksitus;  04.04.2016 esitatud hagi, milles on lisaks põhivõlgnevusele märgitud ka viivisenõue, on esitatud kohtule pärast seda, kui hageja sai kätte kostja vastuse, millest nähtus, et 01.04.2016 seisuga oli põhivõlgnevus hagejale tasutud. Sellegipoolest sisaldub põhinõue ka 04.04.2016 esitatud hagis, kusjuures põhinõude summa on arvestatud valesti - kohtul on jällegi kahtlus selles, et õigusteenust osutava firma puhul toimus selline eksitus;  Nii 03.03.2016 kui ka 04.04.2016 esitatud hagides viitas hageja ainult ühele menetluskulu liigile – so riigilõivule, esmases hagis summas 225 eurot ja hilisemas hagis summas 275 eurot. Ei ühes ega teises hagis ei ole isegi vihjet võimalikele õigusabikuludele (kui hageja oleks nende toimingute teostamiseks kasutanud õigusabi osutava firma teenust, siis oleks õigusabi osutav firma sellega seotud õigusabikulu juba ka hagis ära märkinud). Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuna kohtul on kahtlus selles, et 28.04.2016 arvel märgitud õigusabi kulud on seotud just nimelt käesoleva tsiviilasjaga (arvelt nr. 004-16-Õ seda ei nähtu, seega ei ole kohtule teada, millise ja kelle vastu esitatud hagiavalduse koostamisega oli tegemist) ning et neid on ka tegelikult osutatud arvel märgitud ulatuses, siis jätab kohus nimetatud õigusabikulu, summas 450 eurot, täies ulatuses hageja enda kanda. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega jätab kohus kostja menetluskulud, juhul kui nad tekkisid, kostja enda kanda.

Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.