1.Jätta Jevgeni Pavlov`i hagi J. K.`i ja V. K.`i vastu võlgnevuse 22 239,61 eurot nõudes rahuldamata.
2.Jätta kostjate menetluskulud nende õigustatud ulatuses, so summas 480 eurot, hageja Jevgeni Pavlov ́i kanda. Rahuldamata osas jätta kostjate menetluskulud kostjate endi kanda.
Välja mõista Jevgeni Pavlov ́ilt J. K.`i ja V. K.`i kasuks õigusabikulude katteks 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Õigusabikulud tasuda V. K.`i arveldusarvele nr. EE372200001105166893.
4.Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.
5.Välja mõista hagejalt Jevgeni Pavlov ́ilt Eesti Vabariigi kasuks tema poolt 15.10.2015 kohtumääruse alusel tasumata riigilõiv summas 800 (kaheksasada) eurot, mis tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt otsusele lisatud makseinfole (unikaalne viitenumber) ning märkida selgitusse „Jevgeni Pavlov, tsiviilasi nr 2-1514310, tasumata riigilõiv“ 6 (kuue) kuu jooksul lahendi jõustumisest.
6.Jõustunud kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus asendada kostjate J. K.`i ja V. K.`i nimed initsiaalidega, samuti ei kuulu avalikustamisele kostjate isikukoodid, sünniajad ja aadressid.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Viru Maakohtu menetluses on Jevgeni Pavlov`i hagi J. K.`i ja V. K.`i vastu võlgnevuse 22 239,61 eurot nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostjatel võlgnevus hageja ees summas 19 557,50 eurot ja nõutavaks muutunud viivised perioodi 01.01.2015 – 31.08.2015 eest 1 107,73 eurot. Põhisumma 19 557,50 eurot, nõue tuleneb konjuktiivsest võlatunnistusest, mis on kostja poolt allkirjastatud 07 märtsil 2014.a. Nimetatud võlatunnistusega tunnistasid kostjad 32 731,50 eurost võlgnevust. Kohustise täitmise tähtaeg saabus vastavalt poolte kokkuleppele 31.12.2014.a. Jaanuaris 2015 tasusid kostjad 13 136 eurot. Enne kohtusse pöördumist on hageja püüdnud kostjaga jõuda kohtuväliselt kokkuleppele võlgnevuse tasumise suhtes, kuid kostja ei ole antud lubadusi täitnud. 23.12.2014 saatis hageja tütar A. P. kostjale kirja, millega palus võlgnevus tasuda, kostja sellele ei reageerinud. Hageja palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista põhinõude 19 557,50 eurot; viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; menetluskulud kogusummas 1 400 eurot, sh õigusabikulud 500 eurot ja riigilõiv 900 eurot; samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on lisanud hagile 23.12.2014 meeldetuletuse, mille kohaselt moodustab kostjate võlgnevus 13 126 eurot. Hageja poolt on lisatud ka võõrkeelne (venekeelne) käsikirjaline V. O., J. Pavlov`i ja J. K. ́i poolt allkirjastatud dokument, mille kohaselt moodustab võlgnevuse jääk 07.03.2014 seisuga 32 731,50 eurot. Koos hagiga esitas hageja kohtule riigi menetlusabi taotluse, palvega vabastada teda riigilõivu tasumisest. (tl. 3-27).
2.Viru Maakohtu 15.10.2015 määrusega rahuldati Jevgeni Pavlov`i taotlus ja anti hagejale menetlusabi, lubades tal tasuda haginõudelt riigilõivu summas 900 eurot osade kaupa, 9 kuu jooksul iga kuu 30. kuupäevaks summas 100 eurot kuus, alates 30.10.2015.a kuni 30.06.2016 (tl. 70-71). Hageja tasus riigilõivu esimese osamakse summas 100 eurot 27.10.2015 (tl. 75).
KOSTJATE VASTUSED
3.Kostja V. K. oma 16.11.2015 vastuses hagi õigeks ei võtnud. Vastuse kohaselt tal puudub võlgnevus hageja eest. Kostja leiab, et kuna hagi on põhjendamatu, siis tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja lisas vastusele tema vastuse hageja 10.12.2013 pretensioonile, millest nähtub, et võlgnevuse jääk moodustab 13 076,59 eurot ning kostja hüvitab selle hagejale 2014. aasta jooksul. Muud summad on kostja poolt tasutud. (tl. 82-85).
4.Kostja J. K. esitas 30.11.2015 vastuse, milles hagi ei tunnistanud, kuna võlgnevus hageja ees puudub (tl. 94-95).
5.Kostjate esindaja, advokaat A. Valk esitas 05.05.2016 täiendava vastuse hagile, milles palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda alljärgnevatel põhjendustel: Hageja, K. P., V. O. ja A. P. müüsid 17.03.2011.a sõlmitud kinnistu müügilepingu kohaselt kostjatele kinnistu asukohaga xxx, Jõhvi linn. Müügilepingu kohaselt müüdi müügilepingu ese kostjatele 41 542,57 euro eest, millest summa 19 713,49 eurot oli kostjate poolt müüjatele tasutud enne müügilepingu sõlmimist, summa 8 692,49 euro katteks kohustusid kostjad tasuma laenusaaja Jevgeni Pavlovi eest kõiki krediidilepingu nr 2009026646 järgseid makseid ning müügihinna ülejäänud osa, summas 13 136,59 eurot, tasumise ajas ja viisis pidid müügilepingu pooled kokku leppima hiljem; 05.02.2014.a saatis A. P. kostjatele ettepaneku maksegraafiku koostamiseks, milles A. P. kinnitab, et kostjate poolt on müügihinnast tasutud: enne müügilepingu sõlmimist summa 19 713 eurot; perioodilised laenulepingust tulenevad maksed üldsummas 8 692,49 eurot; augustis 2013.a on kostjate poolt tasutud 10 eurot ning et kostjatel on müügihinnast tasumata viimane osa summas 13 127 eurot (41 542,57 – 19 713 – 8692,49 – 10 = 13 127). 23.12.2014.a saatis A. P. kostjatele meeldetuletuse, milles kinnitab, et kostjatel on müügilepingust tulenevalt tasumata 13 126 eurot. Kostja
V. K.
tasus müügilepingujärgse viimase makse summas 13 126 eurot 26.01.2015.a. Seega on kostjad kõik müügilepingust tulenevad summad hagejale tasunud. Kostjatel puuduvad igasugused muud võlgnevused, rahalised kohustused hageja ees – kostjad ei ole võtnud mitte mingisuguste võlatunnistustega endale mingeid rahalisi kohustusi hageja ees. Kostjad ei tunnista hageja nõuet mõista kostjatelt hageja kasuks välja põhivõlg summas 19 557,50 eurot. Kostjad on seisukohal, et hageja nõue on täiesti alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kostjad ei nõustunud ka viivisesummaga. Hageja on lisanud hagile kirjutise, mida hageja nimetab hagiavalduses „konjuktiivne võlatunnistus“ ning kinnitab, et tema poolt nõutav summa tuleneb sellest võlatunnistusest, ning et selle nn võlatunnistusega tunnistasid kostjad 32 731,50 euro suurust võlgnevust, millest on jaanuaris 2015.a tasutud kostjate poolt 13 136 eurot. Lisaks märgib hageja hagiavalduses, et kohustuse täitmise tähtaeg saabus vastavalt
kokkuleppele 31.12.2014.a ning et 23.12.2014.a A. P. saadetud kirjaga paluti võlgnevus tasuda, kuid kostjad sellele ei reageerinud. Hageja eelnimetatud väited on kostjate jaoks arusaamatud, vasturääkivad ega vasta tõele. Kostjate ainukesed rahalised kohustused hageja ees tulenesid müügilepingust, mille järgsed kohustused on kostjatel täidetud. Hageja poolt hagile lisatud „konjuktiivsest võlatunnistuse“ seosetust ja äärmiselt arusaamatust tekstist ei selgu, kes kellele ja mille eest võlgu on, kes kohustub kellele mingi rahasumma tasuma, ühtlasi ei selgu, millal tuleb summa tasuda. A. P. 23.12.2014.a kiri, mille kohta hageja hagiavalduses väidab, et selle kirjaga paluti kostjatel „konjuktiivsest võlatunnistusest“ tulenev võlgnevus tasuda, sisaldab tegelikkuses selget viidet müügilepingule, müügihinnale, müügilepingu punktist 4.4. tuleneva rahalise kohustuse (13 136 eurot) tasumata osale ning meeldetuletust selle kohta, et kostjatel on jäänud müügilepingu punktist 4.4. tuleneva võlgnevuse 13 126 euro tasumiseks veel vaid 8 päeva, st kuni 31.12.2014.a. Viidet selle kohta, et kostjatel on tasumata mingi võlgnevus tulenevalt mingist võlatunnistusest, kõnealune kiri ei sisalda. Kostjad on seisukohal, et kuna hageja nõue kostjate vastu on täiesti alusetu ja põhjendamatu, siis tuleb jätta hagi rahuldamata ja kostjate menetluskulud välja mõista hagejalt ning hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda. Kostjad palusid, et asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus asendaks kohus kostjate nimed initsiaalidega ning ei avalikustaks kostjate isikukoodi, sünniaega ega aadressi. (tl. 110-128)
KOHTUISTUNG
6.16.05.2015 kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Hageja sõnul oli maja hind kroonides 800 000 krooni.100 000 oli korter ja garaaž 40 000 krooni. Kostjad ostsid talle korteri ja garaaži, et ta viiks majast asjad välja. Eelmisel aastal maksti 13 126 eurot. Nad jäid võlgu maja eest. Hageja ei ole kursis, mis A. P. kirjutas. Hageja sai kostjatelt rahana 13 126 eurot, samuti garaaži ja korteri. Summat 9000 eurot ei ole ta saanud. Jah, kostja kattis tema pangalaenud. 13 000 eurot sai kätte 2015. aastal. Kostjate esindaja A. Valk hagiga ei nõustunud ja jäi varasemalt esitatud vastuväidete juurde. Kõik kohustused, mis tulevad müügilepingust, on kostjate poolt täidetud. Nagu esindaja aru on saanud, siis 86000 krooni ei pidanudki hagejale minema, see summa on pankadele Pavlovi eest tasutud, muidu tal oleksid praegu pangalaenud. Kostja J. K. ütles, et ta ei mäleta, et oleks sellisele kirjale alla kirjutanud, samuti on kirja allkirjastanud ainult 1 kostja, kui üldse on. Lisaks sellele on hageja ise viidanud tütre poolt saadetud kirjale, lepingust tulenevalt on aga kõik kohustused täidetud. Kostjate esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Kostjad palusid hagejalt välja mõista menetluskulud, so õigusabikulud summas 780 eurot (tl. 136).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et hageja, K. P., V. O. ja A. P. ning kostjate V. K.`i ja J. K.`i vahel on 17.03.2011 Narva notar Sergei Nikonov ́i büroos sõlmitud kinnistu müügileping nr. 948, lepingu esemeks on kinnistu, asukohaga xxx, Jõhvi (registriosa nr. xxx). Lepingu p 4.1. kohaselt moodustas müügihind 41 542,57 eurot; p 4.2. kohaselt oli müügihind summas 19 713,49 eurot tasutud müüjatele enne lepingu allkirjastamist. Lepingu p 4.3. kohaselt kohustusid ostjad tasuma alates 17.04.2011 J. Pavlov`i eest kõik krediidilepingust nr. 2009026646 tulenevad maksed, kogusummas 8 692,49 eurot. Vastavalt lepingu p 4.4, müügihinna ülejäänud osa, summas 13 136,59 eurot, tasumise ajas ja viisis lepivad lepingupooled kokku hiljem. (tl 115123).
8.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
9.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Nii hageja enda kui ka kostjate poolt esitatud, 23.12.2014 A. P. poolt kostjatele saadetud meeldetuletusest nähtub, et kostjate võlgnevus hagejale 23.12.2014 seisuga moodustab 13 126 eurot ning et selle tasumiseks on 8 päeva – vastavalt kostja V. K.`i kinnitusele, et tasub 13 136 eurot 2014. aasta jooksul (10 eurot on tasutud). Kirjas märgitud nõue tuleneb 17.03.2011 kinnistu müügilepingust (tl. 8-9, 126-127). Kostjate poolt esitatud 05.02.2014
A. P.
poolt tehtud ettepanekust (ettepanek maksegraafiku koostamiseks) nähtub, et kostjate 17.03.2011 müügilepingust tulenev võlgnevus moodustab 13 127 eurot ning hageja on teinud ettepaneku nimetatud summas tasumiseks ositi, 10 kuu jooksul, summas 1 312,70 eurot kuus (tl. 124-125).
11.Hageja esitas kohtule 07.03.2014 dateeritud väidetava „võlakirja“. Nimetatud „võlakirjast" nähtub, et antud kirjutis on allkirjastatud 3 isiku – V. O., J. Pavlov`i ja J. K.`i poolt. Samas ei nähtu sellest, millise dokumendiga on tegemist ning samuti seda, kas tegemist on tervikliku dokumendiga või on see millegi jätk. Kuna tegemist ei ole originaaldokumendiga, siis on kohtul võimatu hinnata, kas dokument on allkirjastatud J. K.`i enda poolt, samuti on täiesti ebaselge, kes, kellele, mille eest ja kui palju võlgneb. Dokumendist tulenevalt on maja hind 800 000 krooni ehk 51 129,32 eurot, väidetav võlgnevus 32 731,50 eurot. (tl. 25-27). 17.03.2011 müügilepingust tulenevalt on kinnistu, asukohaga xxx, Jõhvi, maksumuseks 41 542,57 eurot (tl. 119). Seega peab kohus vajalikuks märkida, et kui hageja üritas mingite võimalike maksude vähendamiseks näidata müügilepingus ära väiksema summa, kui oli tegelikult kokku lepitud, siis oli see hageja enda riisiko ning kohus lähtub kinnistu maksumuse hindamisel ametlikust dokumendist, so 17.03.2011 Narva notar Sergei Nikonov ́i büroos sõlmitud kinnistu müügilepingust nr. 948. Antud lepingust tulenevalt moodustas kinnistu maksumus mitte 51 129,32 eurot, vaid 41 542,57 eurot, samuti oli kostjate poolt hagejale enne lepingu sõlmimist tasutud 19 713,49 eurot; tasumisele kuulus hageja eest krediidilepingust tulenev kohustus summas 8 692,49 eurot ning seejärel juba hagejale tuli tasuda 13 136 eurot.
12.Kostja esitas 05.05.2016 kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et 26.01.2015 on kostja V. K. tasunud hageja J. Pavlov`i kontole 13 126 eurot (tl. 128), 10 eurot oli kostja poolt tasutud augustis 2013 (tl. 8).
13.16.05.2016 kohtuistungil hageja kinnitas nimetatud summa kättesaamist 2015. aastal. Hageja kinnitas ka seda, et kostja tasus tema pangalaenud, ning seda, et lisaks 13 126 eurole sai kostjatelt veel garaaži ja korteri.
14.Kohus leiab, et poolte poolt esitatud tõenditega on tõendatud lepinguliste suhete olemasolu poolte vahel, nn „võlatunnistusest“ tulenevate suhete olemasolu ei ole leidnud tõendamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et asjas puuduvad tõendid, et hagiavalduse, so 26.09.2015 seisuga moodustas kostjate 17.03.2011 müügilepingust tulenev võlgnevus hageja ees 13 126 eurot. Kostjate poolt esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostjate võlgnevus 23.12.2014 seisuga summas 13 126 eurot on täies ulatuses tasutud hageja kontole 26.01.2015, so 8 kuud enne hagi esitamist, seega on tõendatud, et lepingust tuleneva kohustused on kostjate poolt täidetud täies ulatuses. Antud asjaoludest lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata.
15.Hageja esitas taotluse mõista kostjatel välja viivis perioodi 01.01.2015 – 31.08.2015 eest summas 1 107,73 eurot. Kohus jätab viivise nõude rahuldamata, kuna seoses põhjendamatu põhinõude esitamisega ei ole ka viivise nõue põhjendatud. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostjate menetluskulud nende õigustatud ulatuses hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
18.TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. Kostjad paluvad välja mõista hagejalt menetluskulud, so lepingulise esindaja kulu summas 780 (käibemaksuga) (6,5 tundi*100, lisandub käibemaks). Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kostjate lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja vastuväiteid kostjate menetluskulude osas ei esitanud. Lähtudes asjaolust, et kuna käesolevas menetluses ei olnud tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärasest mahukama nõudega, leiab kohus, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 6,5 tundi on põhjendatud osaliselt. Kostjate esindaja on esitanud kohtule 1 dokumendi - 05.05.2016 täiendava vastuse (3,0 tundi) ning osalenud 1 kohtuistungil (0,5 tundi).
19.Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt kostjate esindaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja
arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel: 16.05.2016 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine – ajakulu 3,5 tundi, tunni hind 100 eurot, tasumisele kuulub 350 eurot (lisandub käibemaks). 16.05.2016 kohtuistung kestis 0,5 tundi (25 minutit), ettevalmistuseks piisav aeg advokaadi jaoks on kohtu arvamusel 0,5 tundi. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 1,0 tundi, maksumusega 100 eurot (lisandub käibemaks).
20.Eeltoodu põhjal on kostjate põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 400 eurot /4 tundi x 100/, millele lisandub käibemaks 80 eurot, kokku 480 eurot. Muud, käesoleva määrusega rahuldamata kostjate kantud menetluskulud jäävad kostjate endi kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjate esindaja poolt oli rikutud hea usu põhimõtteid, esitades 11.05.2016 arve tulevikus toimuva, so 16.05.2016 kohtuistungiga seotud toimingu eest, teadmata, kui kaua antud toiminguks aega kulub. Esindajal puudus vajadus esitada kohtuistungiga seotud menetluskulude nimekiri koheselt, TsMS § 176 lg 1 kohaselt oli esindajal võimalus esitada taotlus kolme päeva jooksul. Antud juhul on aga esindaja tekitanud esindatavatele põhjendamatuid kulusid 2,5 tunni, so 300 euro ulatuses. Kostjad märkisid, et nad ei ole käibemaksukohuslased ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagejalt kostjate kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 480 eurot. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda, seega kohus hageja menetluskulude põhjendatust ei analüüsi.
21.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
22.Viru Maakohtu 15.10.2015 määrusega rahuldati Jevgeni Pavlov`i riigi menetlusabi taotlus ja anti hagejale menetlusabi, lubades tal tasuda haginõudelt riigilõivu summas 900 eurot osade kaupa, 9 kuu jooksul iga kuu 30. kuupäevaks summas 100 eurot kuus. Esimene makse tuli teha hiljemalt 30.10.2015.a, viimane hiljemalt 30.06.2016 (tl. 70-71). Kohus, teostades kontrolli riigilõivu tasumise kohta, tuvastas, et hageja on nõutavast riigilõivust, so 900 eurost, tasunud ainult 100 eurot (27.10.2015 maksekorraldus, tl 75). Summas 700 eurot on jäetud riigilõiv tasumata ja kohtumäärus täitmata. Viimase osamakse, summas 100 eurot, tasumise tähtajaks oleks olnud 30.06.2016. Kuna hageja on jätnud alates 2015. aasta novembrist riigilõivu maksed teostamata, siis kuulub riigilõiv kogusummas 800 eurot hagejalt väljamõistmisele riigi tuludesse. TsMS § 190 lg 2 kohaselt, menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks, § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
23.Ülaltoodust lähtuvalt tuleb hagejal tasuda riigi tuludesse tema poolt tasumata riigilõiv 800 eurot 6 kuu jooksul lahendi jõustumisest alates.
24.Tuginedes TsMS § 462 lg 2 palusid kostjad, et asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus asendaks kohus kostjate nimed initsiaalidega ning ei avalikustaks kostjate isikukoodi, sünniaega ega aadressi. TsMS § 462 lg 2 kohaselt, andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Jõustunud kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus asendada kostjate J. K.`i ja V. K.`i nimed initsiaalidega, samuti ei kuulu avalikustamisele kostjate isikukoodid, sünniajad ja aadressid.
25.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 190 lg 2, § 434, § 438, § 442, § 453, § 462 lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.