Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.06.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-24-278
Tsiviilasi
R. A. hagi R. A. vastu elatise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2507,31 eurot Hageja (laps): R. A. (isikukood: xxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja (ema): E. A. (isikukood: xxxxxxxxxx); Kostja (isa): R. A. (isikukood: xxxxxxxxxx).
Viimase kohtuistungi aeg
29.05.2024
Rahuldada R. A. hagiavaldus R. A. vastu. Mõista R. A. R. A. kasuks välja elatis alates 21. novembrist 2023 kuni 31. maini 2024 kokku summas 1703 eurot 54 senti. Mõista R. A. R. A. kasuks alates 1. juunist 2024 kuni R. A. täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 287 eurot 72 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohustada R. A. tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 R. A. kasuks väljamõistetud elatis E. A. pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „R. A. elatis 21.11.2023 kuni 31.05.2024“. Kohustada R. A. tasuma R. A. kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 väljamõistetud igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, E. A. pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks selgitusega "R. A. elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.
E. A. (edaspidi ka lapse ema) esitas 06.01.2024 oma alaealise lapse R. A. (edaspidi ka laps või hageja) seadusliku esindajana kohtule hagiavalduse R. A. (edaspidi ka lapse isa või kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt alates 21.11.2023, mil lapse ema ja isa lahutasid oma abielu, kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse kasuks välja igakuise elatise seadusjärgses miinimumulatuses.
Kostja teatas 08.02.2024 vastuses, et ei pea elatise väljamõistmist põhjendatuks, kuna ta elab koos lapse ja lapse emaga koos ühes majapidamises. Lisaks tõi kostja välja, et soovib taotleda lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamist ja endale lapse suhtes ainuhooldusõiguse saamist, mistõttu leiab, et hoopis lapse ema peaks hakkama talle elatist maksma.
Hageja jäi oma 14.03.2024 seisukohtades haginõuete juurde ja leidis, et need tuleks rahuldada.
Kohus pidas asjas 29.05.2024 kohtuistungi. Pooled selgitasid, et nad elavad koos lapsega ühiselt ühes korteris (ridaelamuboksis), kuid eraldi tubades. Kostja kinnitas, et ta ei ole pärast abielu lahutamist tasunud lapsele elatist ega osalenud lapse ülalpidamises vahetult, nt talle riiete, ravimite jms ostmisel, kuid on koju toitu ostnud ja ei ole teinud takistusi lapsele selle söömisel. Ühtlasi kinnitas kostja, et ta ei ole tasunud korteriga seotud kommunaalkulusid, vaid need on kõik täies ulatuses kandnud lapse ema. Kostja kinnitusel on tal täielik töövõime ning teisi ülalpidamist vajavaid isikuid, sh lapsi tal ei ole. Kohus selgitas kostjale, et juhul, kui kostja soovib taotleda muudatusi lapse ühises hooldusõiguses, siis tuleb tal selleks esitada kohtusse eraldiseisev avaldus. Samuti tuleb tal lapse emalt elatise nõudmiseks esitada kohtusse vastav hagiavaldus. Kohus proovis suunata pooli kompromisslahenduse leidmisele, kuid pooled istungil kokkulepet ei saavutanud. Sellest lähtuvalt kohus määras, et teeb asjas otsuse hiljemalt 12.06.2024.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on alaealise lapse (hageja) isa. Kohus tuvastas vastava asjaolu ka rahvastikuregistri andmetest.
Ehkki hageja elab hetkel koos ema ja kostjaga koos ühes korteris, tuvastas kohus nii kostja kui ka ema selgituste alusel, et kostja ei ole pärast abielu lahutamist 21.11.2023 lapse
ülalpidamises osalenud ei lapsele elatise maksmise teel ega ka vahetult, nt riiete, ravimite jms ostmise kaudu. Kostja väitel on ta ostnud koju toitu ja ei ole teinud hagejale takistusi selle tarbimiseks, kuid kohtu hinnangul ei saa seda asjaolu käsitleda sellise ülalpidamisel osalemisega, mida annaks arvestada seadusjärgse miinimumelatise väljamõistmisel või vähendamisel. Lisaks on kostja vastavad väited tõendamata ja toidule kuluvate summade osas ka ebaselged. Samuti tuvastas kohus kostja selgituste alusel, et kostja ei ole alates lapse emaga abielu lahutamisest tasunud lapsele ülalpidamiseks elatist ega osalenud ka eluaseme kommunaalkulude kandmisel. Seega on kohtu hinnangul täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.
PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
Kohtule arusaadavalt ei ole poolte vahel vaidlust ka selles, et lapsetoetus on alates lapse sünnist kuni käesoleva ajani makstud lapse emale. Asjaolu, et hageja, kostja ja lapse ema elavad endiselt ühises majapidamises, ei moodusta antud juhul kohtu hinnangul PKS § 101 lõikes 6 sätestatud alust seadusjärgse miinimumelatise vähendamiseks, kuna viidatud õigusnorm reguleerib olukorda, kus elatist maksev vanem elab lapsest eraldi ja kannab kulutusi sel ajal, mil laps viibib koos temaga. Antud juhul elab laps küll kostjaga ühises majapidamises, kuid tegelikkuses otseseid kulutusi seoses hageja ülalpidamisega kostja sellest hoolimata ei kanna. Seetõttu ei ole antud juhul ka põhjust arvestada elatise suuruse määramisel PKS § 101 lg 6 kontekstis asjaolu, et hageja ja kostja elavad koos ühises majapidamises.
elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hageja kasuks väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda lapse ema pangakontole hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks selgitusega "R. A. elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Ka alates 21.11.2023 kuni 31.05.2024 hageja kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal kanda lapse ema pangakontole.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.