Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. juuni 2016, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus
Tsiviilasja number
2-16-6060
Tsiviilasi
Olga Tederi hagi Maia Tellingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 2252,04 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Olga Teder (isikukood XXXX, elukoht XXXX); esindajad esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Li Uiga (Advokaadibüroo Valge & Uiga, Vanemuise 21A Tartu; [email protected]) Kostja: Maia Telling (isikukood XXXX, registrijärgne elukoht XXXX)
Määruse võib saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole riigilõivu tasunud jõustumisest alates 30 päeva jooksul. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb apellatsioonkaebuse esitajal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
Olga Teder esitas 18.04.2016 Tartu Maakohtule hagi Maia Tellingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt laenas Maia Telling hagejalt 1750 eurot 28.06.2015 ja lubas tagasi maksta 2000 eurot hiljemalt 1.07.2015. Kohustuse kohta koostati ka võlatunnistus. Maia telling ei ole laenu tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista 2000 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 362,47 eurot ning viivis kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. 9.05.2016 esitas hageja esindaja esitas tasutaotluse. Kohus võttis hagi menetlusse 20.04.2016 määrusega ning edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale. Kostja esitas kirjaliku vastuse 30.05.2016. Kostja selgitas, et hageja ei andnud talle oma konto numbrit, kuhu raha kanda. Kostja elab Inglismaal ega ole Eestis vahepeal kordagi käinud. Kostja märkis, et on olnud kaks viimast kuud töötu, kuid loodab nüüd uuesti tööle saada. Kostja on nõus ka kohtuotsusega, kuid suuri summasid korraga maksta ei saa, sest tal on ka teisi kohustusi.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud kostja poolt allkirjastatud võlatunnistuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1 ja § 396 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2000 eurot, s.h intress 250 eurot. Samuti tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte summas, mida hageja on hagiavalduses märkinud. Kohus märgib, et hageja on eksinud viivisearvestuses. Viivist ei ole lubatud arvestada intressilt (VÕS § 113 lg 6). Seega saab viivist nõuda 1750 eurolt. Perioodil, mis kostja on jätnud hagejale 1750 eurot tagastamata, on seadusjärgse viivise suuruseks 8,05% aastas, s.o võlgnevuse suurust arvestades 140,88 eurot. Päevane viivisesumma on seega 0,39 eurot (140,88 eurot : 365 päevaga). Kuna kostja on hagiavalduse esitamise ajaks olnud 1750 euro tasumisega viivituses 288 päeva, on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 111,16 eurot, mitte 362,47 eurot, nagu hagiavalduses märgitud. Nimetatud summas viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja
mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (1750 eurot) alates 18.04.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Tulenevalt VÕS § 6 lg-st 1 tuleb võlgnikul ja võlausaldajal teineteise suhtes käituda hea usu põhimõttest lähtuvalt. Viited sellele, et kostjal ei ole olnud võimalik raha tagastada seetõttu, et tal ei olnud konto numbrit, on tõendamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus küsis 20.04.2016 määruses hagejalt menetluskulude nimekirja ja märkis, et kui hageja ei esita menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaja jooksul, loeb kohus, et hagejal ei ole muid menetluskulusid peale riigilõivu, mille suurus tuleneb seadusest. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas menetluskulude nimekirja kohtule 9.05.2016. Esindaja palus hageja menetluskuludena kindlaks määrata esindajatasu summas 216 eurot (käibemaksuga) ning riigilõivu 225 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hagiavalduse vormi, mahtu ja sisu arvestades ei pea kohus põhjendatuks kogu hagiavalduse koostamisele kulud aega 4 pooltunni ulatuses. Kohus peab põhjendatuks esindaja ajakulu kokku 7 pooltunni ulatuses (s.h 2 pooltundi hagiavalduse koostamisele), mistõttu tuleb määrata kindlaks hageja õigusabikuluks summas 168 eurot (7 pooltundi x 20 eurot + käibemaks 20%). Nimetatud summa tuleb välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks, kuivõrd 1.06.2016 kohtumääruse alusel makstakse nimetatud summa esindajale välja riigi vahenditest. Hageja esitatud hagi hinnaks oli TsMS § 133 järgi 2252,04 eurot (tagastamata krediidisumma 1750 + intress 250 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 111,16 eurot + aasta eest lisanduv viivis põhinõudelt 140,88 eurot). Hagilt hinnaga 2252,04 eurot tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 250 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225 eurot. Hagiavalduselt on seega tasumata 25 eurot riigilõivu. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ning tasumata riigilõiv tuleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.