Tallinna Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-15-13935
Määruse tegemise aeg ja koht
31. mai 2016, Tallinn
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Indrek Parrest, Gaida Kivinurm
Tsiviilasi
AO hagi Korteriühistu Koidu 11 vastu 18.06.2015 üldkoosoleku otsuse punkti 6 kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.04.2016 määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AO määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja AO (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja Korteriühistu Koidu 11 (registrikood 80140666), lepinguline esindaja advokaat Veronika Selge Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
17.12.2015 esitas kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks või alternatiivselt rahuldamata jätmiseks. Kostja leidis, et kuna hageja osales üldkoosolekul, kuid ei lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele, ei ole tal mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 3 kohaselt õigust otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda. Kuivõrd hagi on
perspektiivitu, tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata.
Hageja vaidles kostja väidetele vastu. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja hääletas otsusele vastu. Hageja vastuväited protokollis on kajastatud selliselt, et hageja on selgitanud enne otsuse vastuvõtmist, et otsuse vastuvõtmiseks puudub alus, kuna korteriühistu on ise talle võlgu kahjuhüvitise ning kohtulikust kompromissist tulenevad kohustused on hageja täitnud enne koosoleku toimumist. Iga mõistlik isik saab protokollist aru, et hageja ei nõustu sellise otsuse vastuvõtmisega. Tähtsust omab ka see, et üldkoosolekut protokollis ühistu juhatuse liige ja vandeadvokaat JN, kes sai koosolekul (arvestades protokollis kajastatud hageja seisukohti) ühemõtteliselt aru, et hageja vaidleb otsuse vastuvõtmisele vastu, kuid sõnastas protokolli selliselt, et jätta kostjale võimalus sellise argumendiga ennast käesolevas vaidluses kaitsta.
Maakohtu määrus ja selle põhjendused
MTÜS § 22 lg 4 kohaselt ei või liige hääletada, kui otsustatakse liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist. Sama tuleneb ka korteriomandiseaduse (KOS) § 19 lg-st 4, mis sätestab, et korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui otsustatakse temaga tehtavat tehingut, kui lahendatakse tema ja teiste korteriomanike õiguslikku vaidlust või kui tema kohta kehtib käesoleva seaduse § 14 kohaselt tehtud otsus. Seega ei oma asjas tähtsust see, et hageja vaidlusalusel koosolekul viibis.
MTÜS § 24 lg 3 teise lause kohaselt on kohtusse pöördumise õigus piiratud üksnes otsuse tegemisel osalenud ühistu liikmel. Seadusest tuleneva hääletamise keelu tõttu ei olnud hageja hääletamisel mingit õiguslikku tähendust, seal hulgas ei saanud tühisest hääletamisest tekkida õiguslikku takistust otsuse vaidlustamisel. MTÜS § 24 lg 3 mõtte ja eesmärgiga on kooskõlas see, et need isikud, kes ei tohi otsuse hääletamisel osaleda, võivad selliseid otsuseid igal juhul vaidlustada ning nende suhtes ei kohaldu MTÜS § 24 lg-s 3 sätestatud vaidlustamise piirang. Sellised otsused puudutavad vahetult selliste isikute õigusi ning seetõttu peab olema neile tagatud põhiseaduslik õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse.
Tõlgendades 18.06.2015 üldkoosoleku protokollis kajastatud hageja väiteid, ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et protokollis on kajastamata hageja vastuväide vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisele. Protokollis on sõnaselgelt kajastatud hageja järgmised vastuväited: „AO selgitab oma väiteid selle kohta, et tegelikult on hoopis KÜ juhatus põhjustanud temale kahju”, „AO väidab, et on maksnud ära 3000 eurot vastavalt aprilli 2014.a kohtulikule kompromissile, mida ta järgneva aasta jooksul kohtus edutult vaidlustanud oli.” Lisaks on protokollis kajastatud, et vaidlusalusele otsusele hääletas hageja vastu. Sellistest tahteavaldustest ei saa jääda kahtlust, et hageja oli vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisele vastu. Hageja poolt üldkoosolekul väljendatud tahteavaldusi tuleb tõlgendada TsÜS §-st 75 lähtuvalt. Hageja tahe oli oma seisukohtade väljendamisel (üldkoosolekul) anda üldkoosolekul osalejatele teada, et hageja vaidleb sellise otsuse vastuvõtmisele vastu ning hageja tõi esile ka olulisemad põhjendused, miks ta sellise otsusega ei nõustu. Arvestada tuleb ka sellega, et korteriühistu poolt varem vastu võetud sarnase otsuse on hageja juba kord kohtu kaudu vaidlustanud ning siis tunnistas kohus sellekohase otsuse kehtetuks. See oli teistele üldkoosolekul viibijatele kindlasti teada, sest üldkoosoleku protokollist nähtub, et sellesisuline otsus pandi hääletusele teistkordselt.
Vastus määruskaebusele
Ringkonnakohtu seisukoht
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.