Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Priit Kama 31.05.2024, Tallinn 2-23-7947 Xe hagi Ye vastu ühisvara jagamise nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Hageja: X (isikukood xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Asja läbivaatamine
Kostja: Y (isikukood xxx), elukoht xxx Lepinguline esindaja Kaie Mandel Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Xe ja Ye vaheline kompromiss alljärgnevas:
1.1.Järgmine poolte ühisvara müüakse poolte poolt esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul alates kompromissimääruse jõustumisest maksimaalse võimaliku hinnaga:
1.1.1.Kinnistu asukohaga Xxx, registriosa nr xxx;
1.1.2.Kinnistust asukohaga Xxx, registriosa nr xxx suurune kaasomandi osa;
1.1.3.Kinnistu asukohaga xxx nr xxx.
1.2.Kompromissilepingu punktis 1.1. toodud kinnisvara müügiks kasutavad pooled kinnisvaramaakler Kristjan Reinoja (KR Kinnisvara OÜ maakleribüroo) teenuseid. Poolte poolt sõlmitavas maaklerilepingus kokku lepitud maakleri tasu tasutakse poolte poolt võrdsetes osades kinnisvara müügist laekunud rahalistest vahenditest.
1.3.Kompromissilepingu punktis 1.1. toodud kinnisvara müügist laekunud rahalised vahendid jagatakse peale müügikulude maha arvestamist poolte vahel võrdselt.
1.4.xxx kinnistu müügist laekuvast rahast täidetakse poolte laenukohustused (laenuleping nr xxx) AS SEB Pank ees.
1.5.Juhul kui kompromissilepingu punktis 1.1. toodud kinnisvara ei ole poolte poolt müüdud hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul alates kompromissimääruse jõustumisest, siis on kummalgi poolel õigus pöörduda täitmisavaldusega kohtutäituri poole kompromissilepingu punktis 1.1. toodud kinnisvara müümiseks avalikul enampakkumisel ning sel juhul lõpetatakse ühisomand kompromissilepingu punktis 1.1. toodud kinnisvara osas selle müümisega avalikul
enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning müügist saadud raha (millest on eelnevalt maha arvestatud müügikulud ja AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevate poolte kohustuste täitmiseks vajalik rahasumma) jagatakse sel juhul poolte vahel võrdsetes osades.
1.6.Kinnistust asukohaga xxx, registriosa nr xxx, 1/4 suurune kaasomandi osa jääb poolte ühisomandi lõpetamisel X (isikukood: xxx). Eeltoodust tulenevalt on pooled kokku leppinud Harju maakond, xxx, registriosa nr xxx, 1/4 suuruse kaasomandi osa suhtes ühisvara jagamises ja omandi üleandmises. X (isikukood: xxx) ja Y (isikukood: xxx) paluvad kustutada xxx, registriosa nr xxx, 1/4 suuruse kaasomandi osa teises jaos senise kande ühisomanike Xe (isikukood: xxx) ja Ye (isikukood: xxx) kohta ning kanda Harju maakond, xxx, registriosa nr xxx, 1/4 suuruse kaasomandi osa ainuomanikuna sisse X (isikukood: xxx). Pooled on kokku leppinud, et võimaliku riigilõivu eelnimetatud kande tegemise eest tasub X. Pooled hindavad eelviidatud kaasomandi osa väärtuseks 1500 eurot.
1.7.Lõpetada poolte ühisomand järgmiste sõidukite osas: Sõiduk VW Golf, reg nr xxx; Veok Gaz 53, reg nr xxx; Veok Gaz 53, reg nr xxx; Kaubik Iveco Turbodaily, reg nr xxx; Kaubik VW Transporter, reg nr xxx; Mopeed Suzuki xxx; Minilaadur Agrione A700D. Jätta kõik eelnimetatud sõidukid Xe (isikukood: xxx) ainuomandusse. X palub ja Y annab nõusoleku liiklusregistris kõikide eelnimetatud sõidukite osas omanikukande osas uue kande tegemiseks, milles märgitakse, et X on eelviidatud sõidukite ainuomanik. Liiklusregistris kande tegemisega seotud kulud kannab X. Pooled hindavad eelviidatud sõidukite väärtuseks 4000 eurot.
1.8.Lõpetada poolte ühisomand järgmiste osaühingute osade suhtes: OÜ H (registrikood xxx) osa (100% osalus), nimiväärtusega 2556 eurot ja N E OÜ (registrikood xxx) osa (100% osalus), nimiväärtusega 2556 eurot. Jätta kõik eelnimetatud osaühingute osad Xe (isikukood: xxx) ainuomandusse. Äriregistris eelviidatud omaniku kande tegemisega seotud kulud kannab X. Pooled hindavad eelviidatud osaühingute osade väärtuseks 12 000 eurot.
1.9.Kompromissilepingu punktis 1.6. – 1.8. nimetatud ühisvara ainuomanikuks saamise eest tasub X Yele rahalise hüvitise kokku summas 8750 eurot (arvutuskäik: 1500+4000+12000/2), milline hüvitis tuleb tasuda Ye pangakontole nr xxx hiljemalt kompromissilepingu punktis 1.1.1. nimetatud kinnisvara müügist pooltele raha laekumise päeval.
1.10.Kompromissilepingu punktis 1.1.3. toodud kinnisvara müügilt tasumisele kuuluva tulumaksu summa kohustuvad pooled tasuma võrdsetes osades.
1.11.Poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid ja kompromissilepingus nimetamata vara, sh kohustused, jäävad selle poole lahusvaraks, kelle nimel vastav pangakonto või valduses vastav vara on või kes on oma nimel vastava kohustuse võtnud.
1.12.Alates kompromissilepingu sõlmimisest on nii hagejal kui kostjal õigus kasutada kinnistul asukohaga Xxx, registriosa nr xxx asuvat elamut oma elukohana ja pool ei tohi teisele poolele selles osas teha mitte mingeid takistusi.
1.13.Käesolev kompromiss lahendab täielikult ja lõplikult kõik poolte ühisvaraga seotud poolte vaidlused ning nõuded. Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu seoses poolte ühisvaraga mistahes muid nõudeid ega pretensioone kui vaid need, mis on toodud käesolevas kompromissilepingus.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-23-7947 menetlus.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Rahuldada hageja riigilõivu tagastamise taotlus ning tagastada hagejale riigilõiv summas 210 eurot ja kanda nimetatud summa hageja Xe arveldusarvele nr xxx.
5.Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte.
6.Edastada kohtumäärus sellele jõustumisel resolutsiooni punkti 1.6. täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-7947 Xe hagi Ye vastu ühisvara jagamise nõudes.
2.Pooled esitasid 29.02.2024 kohtule kompromissi. Pooled paluvad käesolevaga Harju Maakohtul kinnitada kooskõlas TsMS § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 sätetega käesolev kompromiss ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas kirjalikus menetluses. Pooled paluvad Harju Maakohtul peale kompromissi jõustumist edastada kompromissi kinnitava kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonda kompromissilepingu punktis 6 toodud kannete tegemiseks. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kohtuliku kompromissi sõlmimise tagajärgedest, sh et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja taotleb poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused 3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub menetlusosaliste poolt 29.02.2024 esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
4.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on
lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul tuleb vastavalt menetlusosaliste kokkuleppele jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Hageja taotles poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale riigilõivu summas 210 eurot, mis tuleb vastavalt taotlusele kanda hageja Xe arveldusarvele nr xxx.
5.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendavad edasikaebe tähtaega 2 päevani.
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.