Hageja: E. K. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: eestkostja K. A. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja: J. K. (isikukood XXX, sündinud XXX, viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J. K.’ilt (isikukood XXX) elatis lapse E. K.i (isikukood XXX) kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt alates 07.12.2023.a miinimumsummas 260 eurot 33 senti ja alates 01.04.2024.a miinimumsummas 287,72 eurot; elatise summa (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest) muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Elatis tuleb tasuda iga kuu 5.kuupäevaks K. A.i (isikukood XXX) arveldusarvele nr. EEXXX selgitusega „elatis“ ja kalendrikuu ning aasta, mille eest elatist tasutakse.
4.E. K.i tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.
5.Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte
2-23-149414 endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
6.Toimetada J. K.ile kohtuotsus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Asjaolud
1.E. K. oma seadusliku esindaja eestkostja K. A.i kaudu esitas 07.12.2023.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise 200 eurot kuus nõudes alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna J. K.ile ei õnnestunud maksekäsku kätte toimetada, anti maksekäsu avaldus 27.12.2023.a üle hagimenetluseks Harju Maakohtule. E. K. oma seadusliku esindaja eestkostja K. A.i kaudu esitas 11.01.2024.a ja 05.02.2024.a hagiavalduse J. K.i vastu tagasiulatuva elatise nõudes perioodil 01.07.2023.a kuni 04.02.2024.a summas 1855,91 eurot ning alates 04.02.2024.a alammääras elatise nõudes. Hageja nõue ja põhjendused
2.V. A. ja J. K.i kooselust sündis 31.12.2012.a poeg E. K.. Harju Maakohtu 04.11.2022.a kohtumäärusega määras kohus lapse eestkostjaks K. A.i. Hageja isa ei täida ülalpidamiskohustust. Lapse eeskostja on korduvalt üritanud saada lapse isaga ühendust hagejale elatise tasumise nõudega seoses, kuid tulutult. Hageja eestkostjale ei ole teada kostja elu- ega asukoht. Võimalik, et kostja viibib Aserbaidžaanis. Hageja soovib ja vajab kostja poolt elatise tasumist riiklikus miinimumsummas ning selliselt, et elatise summa indekseeritakse iga aasta 1.aprillill. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tagasiulatuv elatis perioodi 01.07.2023.a kuni 04.02.2024.a. eest summas 1855,91 eurot. Arvestuse käik: perioodi 01.07.2023 31.01.2024 eest summas 210 eurot (260,33 x 7 kuud = 1822,31); perioodi 01.02.2024 – 04.02.2024 eest summas (260,33 / 31 päeva = 8,40 x 4 päeva = 33,60 eur); kokku 1855,91 eurot (1822,31 + 33,60). Kostja seisukohad
3.Kostja ei ole oma arvamust haginõude kohta esitanud. Kohtu põhjendused ja järeldused
4.Kostjale J. K.ile on hagiavaldus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja eestkostja arvates ning nähtuvalt hagejale eestkostja määramise tsiviilasjast nr x-xx-xxxx on võimalik, et kostja viibib Aserbaidžaanis. Kostja ei ole hagile vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemst.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 51 kohaselt kohus võib keelduda tagaseljaotsuse tegemisest juhul, kui hagi toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega ning menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja hagi avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui hageja on nõus
2-23-149414 tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
6.Kohus, lahendab hageja nõude sisuliselt esiteks, kuna hagi on osaliselt põhjendamatu ning teiseks, kuna kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ning eeldatavasti tuleb kohtuotsust tunnustada välisriigis.
7.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab hageja nõude osaliselt.
8.Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
9.Lapse E. K.i vanemate ühine hooldusõigus on lõpetatud ning hooldusõigus on üle antud lapse emale V. A.le ainuisikuliselt Harju Maakohtu 13.04.2018.a määrusega nr x-xxxxxx, lahend jõustus 12.06.2018.a. V. A. hooldusõigus lapse suhtes on peatatud ja lapse eestkostjaks on määratud K. A. Harju Maakohtu 04.11.2022.a määrusega x-xx-xxxx, lahend jõustus 24.11.2022.a.
10.Hageja igakuised kulutused on alljärgnevad: Kulude koosseis
Kulu ühes kuus
Kommunaalkulud
Internet, TV
Riided ja jalatsid
Hügieen(šampoonid, palsamid, dušigeelid, seebid)
Toidukulu
Majapidamisvahendid
Tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel jne; sh eriravi)
Meelelahutus, arendavad mänguasjad jms
2-23-149414 Muud kulud (sh trennid)
Kokku 638
11.Hageja kulutused on enamikus osas mõistlikud ja põhjendatud, välja arvatud riiete ja jalanõude kulu ühes kuus 200 eurot, mis on ülemäära suur. Mõistlik riiete ja jalanõude kulu 11-aastasele hagejale on 60-70 eurot kuus. Hageja kulutuste hulgas ei ole usutav, et tema kommunaalkulud on 50 eurot kuus. K. A.i eestkostjaks määramise 04.11.2022.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr x-xx-xxxx ning samas tsiviilasjas esitatud Mustamäe Linnaosa lastekaitse arvamusest nähtuvalt elab E. K. 4-toalises korteris koos eestkostja K. A.i, oma noorema venna ning K. A.i vanematega. Korteris elab seega 5 inimest. Korter kuulub K. A.i vanematele. Võttes arvesse korteri suurust, inimeste arvu ning seda, et kommunaalkulud koosnevad vähemalt küttekulust, elektrikulust, veekulust ja kortermaja hoolduskulust, on tõenäoline, et hageja kommunaalkulud on ligikaudu 100 eurot kuus. Seega on hageja kulud ühes kuus ligikaudu 600 eurot
12.Hageja õigus saada miinimumsummas elatist tuleneb seadusest. Kostja on hageja isa ning on kohustatud teda üleval pidama. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise PkS § 101 lõikes 1 ettenähtud määras s.o baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest, elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil. Alates aprillist 2023.a on igakuise alammääras elatise summa 260,33 eurot ja alates aprillist 2024.a on alammääras elatise summa 287,72 eurot.
13.TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Elatis tuleb välja mõista alates maksekäsu avalduse esitamisest 07.12.2023.a.
14.PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
15.Hageja palub välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.07.2023.a kuni 04.02.2024.a. eest summas 1855,91 eurot. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine eeldab, et hageja oleks eelnevalt kostjalt elatist nõudnud. Käesoleval juhul see nii ei ole. Hagejal ei ole kostjaga aastaid suhtlust olnud, kostja viibimiskoht on teadmata. Hageja eestkostjal ei ole olnud võimalik kostjalt elatist nõuda, kuna kostja viibimiskoht ja kontaktandmed on teadmata. Lisaks on hageja ülalpidamine olnud jooksvalt tagatud hageja ema ja hageja eestkostja poolt. Seega ei ole hagejale nähtavat kahju tekkinud.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
17.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord, nimetades oma eestkostja pangakonto ja soovides elatist saada iga kuu 5.kuupäevaks.
2-23-149414 Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 5.kuupäeval kalendrikuu eest ette hageja seadusliku esindaja, tema eestkostja pangakontole, nimetades lapse nime perioodi, mille eest elatist makstakse.
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
19.TsMS § 317 lg 1 p 2 ja lg 3 kohaselt tuleb kostjale kohtuotsus kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.