Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD

Avaldajad esitas Harju Maakohtule 20.04.2016 avalduse XXX(isikukood XXX; surnud XXX) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 28.04.2016 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet ́i (isikukood 36709162743). Ajutine haldur esitas 10.05.2016 ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on pärandvaras teadaolevalt vara 106 eurot ja kohustusi vähemalt 2202,59 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et XXXpärandvara on püsivalt maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnikku on teadaolevalt kaheksal korral kriminaalkorras karistatud ja võlgnik on viibinud korduvalt ka kinnipidamisasutuses. Võlgnikku on karistatud nii varguses, väljapressimises, omastamises, ähvardamises, kehalises väärkohtlemises kui ka sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt. Võlgnikku on lisaks korduvalt karistatud ka erinevate väärtegude toimepanemise eest. Kohus tegi 13.05.2016 kohtumäärusega pankrotimenetlusest huvitatud isikutele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku tasuda kohtu deposiiti ettemaks 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ettemaksu tasumise tähtpäev oli 23.05.2016. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud. Kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks toimus 11.05.2016. Avaldajad pankrotihaldur jäid varasemalt avaldatu juurde, midagi lisada ei soovinud.

ja ajutine

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,75 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 672 eurot ja kulude katteks 30 eurot (s.h käibemaks 20%), mis on kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 648 eurot (6,75 h x 80 eurot= 540 eurot + käibemaks 20% s.o 108 eurot = 648 eurot) ja kulude katteks 54 eurot (s.h käibemaks 9 eurot), kokku 702 eurot. PankrS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku surma korral võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgniku pankrotivarast. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 20 % summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.