AS ja TS hagi AK (K) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjades nr 022/2012/8182 ja 022/2012/8183
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.03.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS ja TS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
AS (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX) TS (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Saima Laumets (elektronpost XXX) AK (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Tiia Raudmägi (elektronpost XXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 09.03.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus tunnistas lubatavaks täiteasjades nr 022/2012/8182 ja 022/2012/8183 sundtäita summat, mis ületab 25 516, 40 eurot.
2.AS ja TS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Tsiviilasi nr: 2-13-57895 Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 022/2012/8182 ja 022/2012/8183 selliselt, et sundtäitmine on seisuga 09.12.2013 lubatav kokku üksnes põhinõude ehk laenusumma 25 516,40 euro osas.
3.3.Poolte menetluskulud maa ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
4.Jätta rahuldamata AS ja TS taotlus apellatsioonkaebusele lisatud tõendi, 14.03.2014 Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas 2-13-60782, vastuvõtmiseks. Dokument on esitatud elektrooniliselt ning puudub vajadus seda tagastada.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS ja TS (hagejad) esitasid 03.12.2013 hagiavalduse AK (kostja) vastu sundtäitmise täiteasjades nr 022/2012/8182 ja 022/2012/8183 lubamatuks tunnistamise nõuetes (I kd, tl-d 1-7). Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 03.02.2009 laenulepingu, mille alusel kostja andis hagejatele laenu 400 000 krooni. Hagejate suhtes on algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 022/2012/8182 ja 022/2012/8183 61 753 euro sissenõudmiseks. Täitedokument on Tallinna notari Marika Rei 04.07.2011 tõestatud laenulepingute muutmise-, hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu nr 1593 all. 04.07.2011 sõlmitud lepinguga muudeti poolte vahel 03.02.2009 sõlmitud laenulepingut, hüpoteegi seadmise lepingut, asjaõiguslepingut. Pooled sõlmisid 10.06.2013 laenulepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduste muutmise lepingu, millega lepiti kokku intressimääras kolm protsenti kogu laenusumma tegeliku kasutamise aja eest. Laenu tagastamise tähtpäev on 10.06.2014. Hagejatele laenati 397 000 eurot, mitte 400 000 eurot. Hagejad on tasunud intressi 40 827,85 eurot ja põhivõlga 3850 eurot. Laenuleping ja selle muutmise lepingud on sõlmitud pettuse mõjul ning on heade kommetega vastuolu tõttu tühine. Laenuleping ja nende muutmise lepingud on tühised, sest lepingus sisalduv krediidi kulukuse määr on ebamõistlikult suur. Kostja vastuväited
2.Hagejad on laenu saanud 3000 krooni sularahas ja 397 000 krooni pangaülekandega. Kostjale intresside eest laekunud summad kattuvad hageja avaldatud summadega. Pooled leppisid 10.06.2013 kokku intressimäära muutmises etteulatuvalt, mitte tagasiulatuvalt. Hagejad tõlgendavad lepingut ebaõigesti. Pooled on kokku leppinud laenu tagastamise tähtaja pikendamises kuni 10.06.2014.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-57895 Esimese astme kohtu otsus
3.Hagejate suhtes on algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 022/2012/8182 ja 022/2012/8183 61 753 euro sissenõudmiseks. Täitedokument on Tallinna notari Marika Rei 04.07.2011 tõestatud laenulepingute muutmise-, hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu nr 1593 all (I kd, tl-d 2, 3). 04.07.2011 sõlmitud lepinguga muudeti poolte vahel 03.02.2009 sõlmitud laenulepingut, hüpoteegi seadmise lepingut, asjaõiguslepingut. Pooled sõlmisid 10.06.2013 laenulepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduste muutmise lepingu, millega lepiti kokku intressimääras kolm protsenti kogu laenusumma tegeliku kasutamise aja eest (I kd, tl 2).
4.Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled leppisid kokku intressimäära muutmises tagasiulatuvalt. 10.06.2013 lepingu punktist 1.2 nähtuvalt on pooled määranud: „[---] määravad uueks intressiks 3 protsenti (3%) kuus kogu laenusumma tegelikult kasutamise aja eest“. Nimetatud kokkuleppest nähtub üheselt, et intressimääras on kokku lepitud kogu laenuperioodi kohta. Vastupidine käsitlus oleks vastuolus seaduse ja laenulepingu olemusega. Intressi on võimalik nõuda üksnes kokkulepitud laenu kasutamise aja eest. 10.06.2013 lepingu süsteemne tõlgendamine ei anna alust saada punktist 1.2 aru selle sõnastusest erinevalt. Lepingu punkt 1.1.3 sisaldab poolte kinnitust selle kohta, et lepingu allkirjastamise seisuga on laenusaaja poolt laenuandjale tagastamata 342 000 krooni. Kohtu hinnangul ei välista kinnitus poolte õigust kokku leppida intressimäära tagasiulatuvas muutmises. Kohus on seisukohal, et pooled on leppinud kokku intressimääras kolm protsenti kuus kogu laenusumma tegeliku kasutamise aja eest.
5.Pooled leppisid kokku laenusumma 400 000 krooni laenusaaja kasutusse andmises. Hagejad on avaldanud, et nad ei ole saanud kätte laenusummat 3000 krooni ulatuses (I kd, tl 3). Kohus on seisukohal, et laenusumma kättesaamist on laenusaajad ise kinnitanud laenulepingus ning ei ole tõendanud vastupidist, s.t laenusumma 400 000 krooni osaliselt saamata jäämist.
6.Hagejad on avaldanud, et laenu tagastamise tähtpäev oli 10.06.2014 (I kd, tl 4). Kostja on vastu sellele väitele vastu vaielnud ning kohtule avaldanud, et 10.06.2013 kokkuleppes ei pikendatud laenu põhisumma makse tähtaega (I kd, tl 87). Hiljem on kostja oma väidet muutnud ning leidnud, et pooled lugesid uueks laenu tagastamise tähtpäevaks 10.06.2014 (I kd, tl 98). Hageja AS on kohtule vande all avaldanud, et notariaalsetes lepingutes on laenu tagasimakse tähtaega muudetud. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et pooled ei vaidle selle üle, et laenusumma tagastamise tähtpäev oli 10.06.2014. Seega oli laenu tähtaeg 03.02.2009 kuni 10.06.2014. Hagejad on taotlenud täitedokumendi lubamatuks tunnistamist kahes täiteasjas.
7.Kohus saab hagi eset arvestades hinnata üksnes seda, kas sundtäitmisele esitatud nõuete osas on sundtäitmine konkreetse täiteasja raames lubatav. Seetõttu hindab kohus, kas ja millised raha tasumise nõuded olid kostjal hagejate vastu täitmisavalduse esitamise ajal.
8.Vastavalt eelnevalt tuvastatule on intressimäär kolm protsenti kuus. Sellest tulenevalt kuulub ajavahemiku 03.02.2009 kuni 15.11.2012 eest tasumisele intress 535 200 krooni (2009. a veebruari eest intress 1200 krooni, ajavahemiku märts 2009 kuni mai 2012 528 000 krooni ja 2012. a novembri eest 6000 krooni). Eeltoodust tulenevalt sai kostjal olla hagejate vastu täitmisavalduse esitamise seisuga laenusumma 400 000 krooni tagastamise nõue ning intressi 535 200 krooni tasumise nõue, kokku 935 200 krooni (59 770,17 euro) tasumise nõue.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et 15.11.2012 seisuga oli laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kostjale tasutud 37 643,45 eurot (588 991,98 krooni). Kostja
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-57895 nõudis hagejatelt 61 753 euro (966 224,49 krooni) tasumist. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostjal sai 15.11.2012 seisuga olla hagejate vastu 59 770,17 euro tasumise nõue, siis on sundtäitmine lubamatu intressi 1982,83 euro tasumise nõue ulatuses, sest sellist nõuet kostjal hagejate vastu tulenevalt 10.06.2013 kokkuleppest tagasiulatuvalt 15.11.2012 seisuga enam ei olnud. Tulenevalt poolte 10.06.2013 kokkuleppest sai kostja intressi tasumise nõue hagejate vastu 15.11.2012 seisuga olla 34 205,51 eurot (535 200 krooni). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja intressi tasumise nõue 34 205,51 eurot lugeda täitmise tõttu lõppenuks. Seega on sundtäitmise jätkamine intressi 34 205,51 eurot tasumise nõude osas lubamatu.
10.Kostja esitas hagejate vastu sundtäitmisele kokku 61 753 euro tasumise nõude. Kostjal oli 15.11.2012 seisuga õigus nõuda hagejatelt laenusumma 400 000 krooni (25 564,66 eurot) tagastamist, sest pooled ei olnud 15.11.2012 seisuga kokku leppinud laenu tagastamise tähtaja muutmises. TMS § 46 lg 1 p 4 kohaselt on maksetähtpäeva edasilükkamise tagajärjeks täitemenetluse peatamine. Seetõttu ei muuda 10.06.2013 lepingus sisalduv kokkulepe laenusumma tagastamise tähtaja muutmise kohta sundtäitmist laenusumma tagastamise nõude osas tagantjärele lubamatuks.
11.Hagejad tasusid enne täitmisavalduse esitamist kostjale intressi 1982,83 eurot, mille tasumise alus langes 10.06.2013 kokkuleppega ära. Kohus tunnistas nimetatud osas sundtäitmise lubamatuks. Kuivõrd 15.11.2012 seisuga puudusid muud sissenõutavaks muutunud raha tasumise kohustused, ei ole nimetatud summa arvel võimalik lugeda täidetuks laenusumma tagastamise kohustust.
12.Hagejad on avaldanud, et pärast täitmisavalduse esitamist on nad 06.05.2013 intressi tasumise kohustuse täitmiseks andnud kostjale kaupa üle 3148,80 euro väärtuses ning tasunud põhivõlga 3850 eurot (I kd, tl 3). Hagejad olid ajavahemiku 16.11.2012 kuni 10.06.2014 eest kohustatud tasuma intressi. Kostjal on õigus nõuda hagejatelt intressi tasumist kolm protsenti kuus laenusumma kasutamise aja eest. Kui kostja esitab hagejate vastu intressi tasumise nõude ajavahemiku 16.11.2012 kuni 10.06.2014 eest, saavad hagejad esitada intressinõudele vastuväite, mille kohaselt on nõue otsuse põhjendava osa punktides 9 ja 10 nimetatud summade ulatuses täidetud.
13.Pooled sõlmisid laenulepingu 03.02.2009 ning pärast muutsid laenulepingut neljal korral (27.04.2009, 13.08.2009, 04.07.2011 ja 10.06.2013). Hagejad on tuginenud sellele, et leping sõlmiti pettuse tõttu ning on heade kommetega vastuolus. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et nad on tehingu tühistanud. Kuivõrd hagejad ei ole tehingu tühistamisele tuginenud, ei saa tehing olla pettuse tõttu tühine.
14.Hagejad ei ole käesolevas asjas toonud välja asjaolusid, millest nähtuvalt on 03.02.2009 laenuleping heade kommete või avaliku korraga vastuolus. 03.02.2009 kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega arvestades ei olnud laenu ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd erakordses ulatuses, et tehingu oleks saanud lugeda heade kommetega vastuolus olevaks. 03.02.2009 kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega arvestades ei olnud laenu ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd erakordses ulatuses, et tehingu oleks saanud lugeda heade kommetega vastuolus olevaks. Hagejad ei ole välja toonud alates 01.05.2009 kehtiva TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks olevat laenusaaja erakorralist vajadust, sõltuvussuhet, kogenematust või muud sellist asjaolu. Eeltoodust tulenevalt ei ole 27.04.2009, 13.08.2009, 04.07.2011 ja 10.06.2013 sõlmitud laenulepingu muutmise lepingud TsÜS § 86 lg 2 alusel tühised.
15.Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ja tunnistab sundtäitmise täiteasjades nr 022/2012/8182 ja 022/2012/8183 lubamatuks selliselt, et lubatud on sundtäitmine laenusumma 25 564,66 eurot (400 000 krooni) tagastamise nõude osas.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-57895 Apellatsioonkaebus
16.Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses tõid hagejad esile, et maakohus on vääralt leidnud, et poolte seisukohtade järgi on laenu tagastamise tähtaeg 10.06.2014. Poolte vahel muudeti korduvalt laenuintresside suurust ja tasumise tähtaegu, kuid hagejad on kogu menetluse jooksul olnud seisukohal, et laenusumma täieliku tasumise tähtaeg oli 03.01.2010.
17.Maakohus on asunud ka ebaõigele seisukohale, et kostja andis hagejate kasutusse 03.02.2009 400 000 krooni. Pangaülekandega kanti hagejatele 397 000 krooni ja kostja ütlus, et 3000 krooni anti hagejatele sularahas on paljasõnaline.
18.Maakohus tuvastas õigesti tasumisele kuuluva intressi määra, kuid tegi ebaõigesti kindlaks, et intressi suuruse 15.11.2012 seisuga. Hagejad on seisukohal, et intressi arvestamise ajavahemikuks peab olema laenu kasutamise tähtaeg, mis käesolevas asjas on 03.02.2009-03.01.2010. Tasumisele kuuluvaks intressiks on seega 8 373,09 eurot ning laenu summaks põhivõlg 25 372,92 eurot, kokku 33 746, 01 eurot.
19.Pooled sõlmisid pärast 03.01.2010, kui põhivõla tasumise kohustus oli sissenõutavaks muutunud 04.07.2011 ja 10.06.2013 laenu intresside suuruse muudatused, kuid need muudatused on laenuintresside edasiste tasumiste osas õigustühised ning neid ei pea täitma, sest alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahjuhüvitise arvestamine.
20.Kostjal oli täitmisavalduse esitamise, so 15.11.2012 seisuga (enne tagasiulatuvalt intressi 3% muutmata) võimalik nõue hagejate vastu 8 800,27 eurot (laen 25 372,93 eurot+ intress 21 070,79 eurot – hagejate poolt tasutud 37 643,45 eurot. Täitemenetluse ajal on hagejad 06.05.2013 andnud kostjale üle kaupa 3 148,80 eurot ning tasunud 3 850 eurot, millest tulenevalt on kostja võimalik nõue 1 801, 47 eurot.
21.Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele poolele kahju. Apellandid on seisukohal, et kostja rikkus hea usu põhimõtet, kui tema initsiatiivil ja ettevalmistamisel said poolte vahel sõlmitud 04.07.2011 ja 10.06.2013 notariaalsed kokkulepped intresside edasiseks tasumiseks ilma õigusliku aluseta, mille tulemusena on tekkinud olukord, kus hagejad on tasunud kostjale rohkem 10 932,24 eurot.
22.Hagejad paluvad tühistada Harju Maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse ja menetluskulud jätta kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 09.03.2016 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus tunnistas lubatavaks täiteasjades nr 022/2012/8182 ja 022/2012/8183 sundtäita summat, mis ületab 25 516, 40 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
25.Apellatsiooniastmes ei vaielda enam selle üle, et täitemenetluse jooksul 10.06.2013 sõlmitud lepingus leppisid pooled kokku laenusumma intressi kogu laenusumma kasutamise aja jooksul määraga 3 % kuus. Samuti ei vaielda apellatsiooniastmes enam selle üle, kas 03.02.2009 laenuleping võib olla sõlmitud pettuse tõttu või kas see on heade kommete vastane tehing.
26.Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt on maakohus ekslikult jätnud arvestamata poolte vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva laenusumma tagastamise
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-57895 tähtaja 03.01.2010, mis tõi kaasa vales kogusummas intressiarvestuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejate nimetatud väide ei ole põhjendatud. Maakohtu otsusest nähtuvalt arvestas maakohus poolte poolt menetluses esitatud seisukohti laenusumma tagastamise tähtaja kohta, milleks oli 10.06.2014.
27.Apellatsioonkaebuses väidavad hagejad, et nemad on kogu menetluse jooksul olnud seisukohal, et laenusumma täieliku tasumise tähtaeg on 03.01.2010. Sellega ringkonnakohus ei nõustu. Hagiavalduse leheküljel 4 ja 5 on hagejad esile toonud, et laenulepingust tuleneva nõude lõplik maksetähtaeg on edasi lükatud 10.juunini 2014 ning kuigi maksetähtpäev on edasi lükatud ei ole kohtutäitur täitemenetlust TMS § 46 lg 1 p 4 alusel peatanud. 29.01.2015 kohtuistungi protokolli (I kd, tlk 117 pöördel) kohaselt kinnitas hagejate esindaja, et kuni 10.06.2014 oli edasi lükatud intressi ja põhilaenu tagastamise maksetähtaeg. 19.03.2015 menetlusdokumendis (I kd, tlk 135) on hagejad esile toonud kostja omaksvõtu hagis esitatud hagejate seisukohale, et pooled lugesid 10.02.2013 sõlmitud lepingu muudatuste p-s 1.2 uueks laenu ja sellelt arvutatava intressi tagastamise tähtajaks 10.06.2014. 14.05.2015 istungil (I kd, tlk 145 pöördel) taotles hagejate esindaja hagejate vande all ära kuulamist, kuna hagejad soovivad oma seletustega tõendada mh seda, kuidas käis laenulepingute pikendamine kuni laenu tagastamise tähtajani juulis 2014. AS vande all antud seletustest (I kd, tlk 175) nähtub, et tema arvates on notariaalsetes laenulepingutes laenusumma ehk siis põhisumma tagasimakse tähtaeg muudetud. Eelpooltooduga on ringkonnakohtu arvates hagejad võtnud TsMS § 231 lg 2 alusel menetluses korduvalt omaks, et laenulepingust tuleneva võlgnevuse tagastamise tähtaeg oli 10.06.2014.
28.10.12.2015 istungil määras kohus menetluse jätkumise kirjalikus menetluses ja andis pooltele aega esitada oma seisukohad hiljemalt 08.01.2016. Hagejad esitasid 08.01.2016 seisukohad, milles esmakordselt menetluse jooksul väitsid, et laenusumma täieliku tasumise tähtajaks oli 03.01.2010.
29.Ringkonnakohtu arvates ei saa hagejate poolt 08.01.2016 esitatud muudetud väidet laenusumma tagastamise tähtaja kohta vaidluse lahendamisel arvesse võtta. TsMS § 231 lg 3 järgi omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Hagejate 08.01.2016 menetlusdokumendis puuduvad põhjendused selle kohta, miks nad laenulepingust tuleneva laenu tagastamise tähtaja osas oma seisukohta muutsid, kuigi eelnevalt 2 aasta jooksul toimunud menetluse jooksul väljendasid korduvalt, et laenu tagastamise tähtaeg on poolte vahel kokku lepitud 10. juuniks 2014. Asjast ei nähtu, et kostja oleks hagejate omaksvõtu tagasivõtmisega nõustunud. 21.07.2014 menetlusdokumendis (I kd, tlk 9799) avaldas kostja seisukoha, et pooled leppisid 10.06.2013 lepingu p-s 1.2 kokku laenu tagastamise tähtaja 10.06.2014. Seega tuvastas maakohus õigesti, et poolte vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva laenusumma tagasimaksmise tähtajaks oli 10.06.2014.
30.Apellatsioonkaebuse väide, et 04.07.2011 ja 10.06.2013 sõlmitud laenulepingu muutmise lepingud edasiste intresside tasumise osas on tühised, põhinevad argumentatsioonil, et peale laenusumma tasumise tähtaja möödumist intresse nõuda ei saa. Kuna laenusumma tagasimaksmise tähtajaks oli 10.06.2014, leidis maakohus õigesti, et intresse saab arvestada ka peale 03. jaanuari 2010.
31.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hagejatele laenati 400 000 krooni. Ringkonnakohus hagejate etteheitega ei nõustu. 03.02.2009 sõlmitud laenulepingu p-s 1.1 leppisid pooled kokku, et kostja annab hagejatele laenu 400 000 krooni ning pooled kinnitasid, et laenusumma on enne laenulepingu sõlmimist
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-57895 hagejatele üle antud. 13.08.2009 sõlmitud laenulepingu muutmise lepingu p-s 1.1 sisaldub eelnevaga identne kinnitus. 04.07.2011 laenulepingu muutmise lepingu p-s
3.3.sisaldub kinnitus, et hagejad on kostjalt saanud laenu 400 000 krooni. 10.06.2013 laenulepingu muutmise lepingu p-1.2 kohaselt kinnitasid pooled, et kostja on hagejatele andnud laenu 400 000 krooni. Asjas esitatud Danske Bank A/S Eesti filiaali teatise (I kd, tlk 89-90) kohaselt on kostja kandnud AS kontole selgitusega „laen“ kokku summa 397 000 krooni. Kostja väitis menetluses, et 397 000 krooni kandis ta hagejatele pangaülekandega ja ülejäänud laenusumma 3 000 krooni andis sularahas.
32.Kuna hagejad on laenulepingus ja selle muutmise lepingutes korduvalt kinnitanud laenusumma 400 000 krooni saamist, oli hagejate tõendamiskoormiseks, et nad kogu lepingutes märgitud laenusummat ei saanud. Viidatud panga tõendiga seda tõendada ei ole võimalik, sest kostja väidete kohaselt andis ta 3 000 krooni hagejatele sularahas. AS vande alla antud seletustest nähtub, et ta võttis laenu 25 000 eurot (I kd, tlk 132) ning võlakinnitus, et ta sai 400 000 krooni ei vasta tõele (I kd, tlk 174). TS vande all antud seletustest nähtub, et ta ei tea, millises summas laenu võeti, summa on kirjas notariaalses lepingus ja panga väljavõttes (I kd, tlk 179). AK vande alla antud seletustest nähtub, et ta andis hagejatele laenu 400 000 krooni, 3 000 krooni sellest sularahas (I kd, tlk 182). Arvestades eespool nimetatud tõendeid hagejatele üleantud laenusumma suuruse kohta, leiab ringkonnakohus, et maakohus tuvastas õigesti hagejatele antud laenusumma suuruseks 400 000 krooni. Hagejad ei esitanud loogilisi põhjendusi, miks nad kinnitasid korduvalt laenusumma saamist 400 000 krooni ulatuses, kuigi väidetavalt 3 000 krooni sellest ei saanud.
33.Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb võlgnevuse arvestamisel arvesse võtta hagejate poolt kostjale tasutud kogusumma, so 44 677,84 eurot. Maakohus on asja lahendades arvestanud, et hagejad tasusid 15.novembriks 2012 kostjale 37 643,45 eurot. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus vaidlust lahendades ebaõigesti arvestamata täitemenetluse käigus hagejate poolt kostjale tasutu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisel tuleb hinnata lõppkokkuvõttes, kas ja millises ulatuses võib täitemenetlus jätkuda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud kujundushagi lahendamisel saab põhimõtteliselt arvestada ka kohtumenetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. Seega tuleb vaidluse lahendamisel arvestada ka kuni hagi esitamiseni hagejate poolt tasutut. Käesolevas asjas on hagejad esile toonud, et nad tasusid kostjale võlgnevust ka täitemenetluse jooksul. Seda maakohus pole arvestanud ning ringkonnakohtu arvates tõi see kaasa osaliselt vale lahendi. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kohtumenetluse jooksul on hagejad kostja nõuet täitnud, tulnuks otsusega tuvastada võlgnevuse suurus hagi esitamise seisuga ehk seisuga 09.12.2013.
34.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on hagejad kostjale tasunud kokku 44 677,84 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul pooled selle asjaolu üle ei vaidle. Kuna apellatsiooniastmes ei vaielda enam ka selle üle, et täitemenetluse jooksul sõlmitud 10.06.2013 lepingus leppisid pooled kokku laenusumma intressimääras kogu laenusumma kasutamise aja jooksul 3 % kuus, siis saab ringkonnakohus tuvastada kas ja millises ulatuses on hagi esitamise seisuga sundtäitmine lubatav.
35.Perioodil 03.02.2009-09.12.2013 moodustab tasumisele kuuluva intressi suurus 3 % intressimääraga kuus põhisummalt suurusega 25 564,66 eurot kokku 44 629,58 eurot. Juhindudes VÕS § 88 lg-tes 8 ja 9 sätestatust tuleb asuda seisukohale, et hagiavalduse esitamise seisuga ehk seisuga 09.12.2013 olid hagejad selleks ajaks kogunenud intressisumma tasunud ning intressi nõude osas tuleb sundtäitmine seisuga 09.12.2013 tunnistada lubamatuks. Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et hagejate poolt oli kostjale tasutud hagiavalduse seisuga 44 677,84 eurot, siis tuleb (44 677,84 -
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-57895 44629,58)=48,26 eurot lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Täitemenetlused algatati Tallinna notar Marika Rei 03.02.2009 notariaalse dokumendi nr 383 ja Tallinna notar Maarika Rei 04.07.2011 notariaalse dokumendi nr 1593 ja sissenõudja avalduse alusel. Poolte vahel puudub vaidlus, et mõlemad täitedokumendid puudutavad sama laenulepingut. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik tunnistada sundtäitmist lubatavaks selliselt, et mõlemas täitemenetluses on kostjal õigus nõuda sama laenusumma tagastamist ehk võlgnevust kahekordselt, nagu maakohtu otsuse resolutsioonist nähtub. Seega tuleb tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 022/2012/8182 ja nr 022/2012/8183 selliselt, et kokku on sundtäitmine nimetatud täiteasjades lubatud seisuga 09.12.2013 summas (25 564,6648,26) 25 516,40 eurot
36.Apellatsioonkaebuses väidavad hagejad, et maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse norme, jättes tähelepanuta hagejate 28.01.2015 taotluse hagi eseme täiendamiseks. Hagejate väide, et maakohus jättis hagejate taotluse tähelepanuta, ei ole põhjendatud. Maakohus on 29.01.2015 toimunud istungil lahendanud hagejate taotluse ja asunud seisukohale, et ta hagejate 28.01.2015 dokumenti ei menetle. TsMS § 333 lg 1 järgi menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega, lg 2 kohaselt kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud mentlusdokumendis, olgugi, et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejad oleksid maakohtu tegevusele TsMS § 333 lg-2 sätestatud aja jooksul vastuväite esitanud. TsMS § 652 lg 6 järgi pool ei või apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigeaegselt vastuväidet (käesoleva seadustiku § 333). Seega on käsitletud apellatsioonkaebuse etteheide maakohtule põhjendamatu.
37.AS ja TS lisasid apellatsioonkaebusele tõendi - 14.03.2014 Harju Maakohtu määruse tsiviilasjas 2-13-60782. Hagejad ei ole põhjendanud, miks nad seda tõendit maakohtus ei esitanud. TsMS § 652 lg 4 järgi keeldub ringkonnakohus tõendi vastuvõtmisest Menetluskulude jaotus
38.Kuna hagi tuleb rahuldada osaliselt ning apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt (maakohtu otsusega lubati sundtäitmist 2x25 564, 66 euro ulatuses, kuid põhjendatud on sundtäitmine seisuga 09.12.2013 summas 25 516,40 eurot), siis arvestades vaidluse olemust (hagiavalduses leidsid hagejad, et sundtäitmine tuleb täielikult lugeda lubamatuks), hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata osasid leiab ringkonnakohus, et poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.