2-23-755 X hagi Y vastu tehingu tühisuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
103 500 eurot Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Jana Kitter (e-post xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 09.05.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu tehingu tühisuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes.
2.Jätta menetluskulud X kanda.
3.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.X (hageja) esitas 16.01.2023 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu tehingu tühisuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja (ühiselt pooled) 25.06.1996, abielu ajal kehtis poolte vahel varaühisuse varasuhe, pooled lahutasid abielu 26.05.2020. Poolte ühisvarasse kuulus XXX OÜ (registrikoodiga xxxxxxxx), mis asutati 19.03.2007. XXX OÜ-le kuulus kinnistu katastritunnusega xxxxxxxxxx (edaspidi XX kinnistu). Alates 18.02.2020 on kinnistu omanikuks kostja sõber Q. Tehing toimus hageja teadmata. Kostja andis 12.04.2021 hagiavalduse Harju Maakohtusse poolte ühisvara jagamiseks (tsiviilasi 2-21-5694). Hageja avastas 29.04.2021, et tal puudub ligipääs XX kinnistule. Kostja lubas hagejale, et hageja võib XX kinnistul käia eelnevalt kokkulepitud aegadel. Seega mõjutas kostja hagejat andma notariaalsele kokkuleppele allkirja ühisvara jagamiseks enne, kui hageja oleks jõudnud esitada kohtule vastuhagi poolte ühisvara XXX OÜga seonduvalt tehingu tühisuse tuvastamiseks. Hageja sai ebaseaduslikust tehingust teada vahetult enne 29.04.2021. Kostja suutis hagejat 10.05.2021 veenda ja anda lubadusi, et hagejal on võimalik XX kinnistut piiramatult kasutada. 21.05.2021 sõlmiti notariaalne ühisvara jagamise leping, mille kohaselt jäi XXX OÜ osa kostjale. Menetlus tsiviilasjas nr 2-21-5694 lõpetati, kuna kostja saavutas eesmärgi ning hageja loobus vabatahtlikult tehingu tühisuse tuvastamisest, kuna jäi uskuma kostja lubadusi. Hageja sai XX kinnistut kasutada ainult 2022. aasta novembrini. Kostja eesmärgiks oli jätta hageja ilma hüvitisest omandikaotuse eest. Tegelikkuses kasutab kostja vaidlusalust kinnistut edasi, seega oli tegemist näilise tehinguga. Isegi juhul, kui tehingut ei tehtud näiliselt, oleks kostja pidanud seadusest tulenevalt saama hagejalt nõusoleku sellise tehingu tegemiseks ning hagejale hüvitama 50%. Kuna hageja hinnangul on XX kinnistu väärtus 200 000 eurot, tekitas kostja hagejale kahju suuruses 100 000 eurot. Hageja palub tuvastada poolte ühisvara ehk XXX OÜ-ga seonduvalt tehingu tühisus perioodil 02.07.2008 kuni 17.02.2020, mille tulemusena sai XXX OÜ-le kuulunud XX kinnistu omanikuks 18.02.2020 Q. Samuti palub hageja mõista kostjal välja hüvitis omandi kaotuse eest summas 100 000 eurot.
2.Kostja esitas 02.02.2024 vastuse hagiavaldusele. Kostja märgib, et vaidlusaluse kinnistu müügitehing, mille tühisuse tuvastamist hageja taotleb, sõlmiti XXX OÜ ning Q vahel seisuga 18.02.2020. Hageja ega kostja polnud kumbki viidatud tehingu pooleks. Käsutustehingu tühisusele tuginemiseks tuleb hagejal näidata, milliseid hageja õigusi see käsutustehinguga kaasnenud olukord rikub. Hageja kinnitab hagiavalduses, et sai kinnistu müügitehingust teada hiljemalt 29.04.2021. 2021. aasta maikuus jõudsid endised abikaasad vara jagamise osas kohtuvälisele kokkuleppele. Hageja oli vara jagamise kokkuleppe sõlmimisel teadlik kinnistu müügitehingu võimalikust mõjust XXX OÜ osaluse väärtusele ja nõustus ise oma ühisomandi osa loovutamisega kostjale, saades vastutasuks ainuomandi kahes Tallinna korteriomandis. Ei ole arusaadav, millisel seaduslikul alusel on kahju hüvitamise nõue kostja vastu esitatud, kuna kostja ei olnud kinnistu omanik ega müügitehingu pool. Hageja on nõudeõigusest loobumise kinnitamisega kallutanud endise abikaasa loobuma hoonestatud kinnisasjadest ning vahetult enne tõendamata nõudeõiguse aegumist esitanud taas hagi. Kostja hinnangul on selline teguviis vastuolus hea usu põhimõttega. Muuhulgas pole hageja toonud välja, milline oli tehing, mida hageja hinnangul tegelikult sõlmida sooviti või kuidas selle väidetavalt näiliku tehinguga hagejale kahju põhjustati. Selge ei ole hageja nõude alus ega nõude suuruse kujunemine. Hageja väited on umbmäärased ja üldsõnalised. Kostja leiab, et hagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.
3.Hageja selgitas 09.05.2024 toimunud istungil, et tema nõue põhineb PKS § 29 lg 1 alusel. Kuna mõlemad abikaasad olid võrdselt osaühingu osanikud, siis vaidlusaluse tehinguga vähenes nende vara väärtus. Osaühingu osa ei võõrandatud, kuid ühe abikaasa vara koosseisu vähendati suuremastaabilise tehinguga. Tegelikkuses jätkas kostja võõrandatud kinnistu kasutamist, olles lubanud, et hageja saab seda kasutada. Hageja kujutas vääralt ette, et kinnistut
hakkab kasutama uus omanik Q, tegelikult kasutas kinnistut edasi kostja. Kinnistu läks kostjale tagasi kinnistusraamatu järgi 23.11.2023. Tegemist on TsÜSi kohaselt näilise tehinguga ning see ei toonud kaasa õiguslikku tagajärge. Q peaks olema praegu kinnistu omanik. Hageja täpsustas, et tema nõude aluseks on TsÜS § 138 lg 1 ja 2 ning TsÜS § 139. Kostja teostas pahas usus hageja teadmata XXX OÜ varaga tehingu, tegemist on ühingu jaoks olulise tehinguga, millest omanikud peavad olema teadlikud.
4.Kostja jäi 09.05.2024 toimunud istungil hagivastuses esitatu juurde. Hagi pole esitatud õige isiku vastu. Kui pooltel oli kokkulepe, et XXX OÜ osa omand jääb kostjale, siis on arusaamatu, miks vaieldakse selle üle, milline oli XXX OÜ väärtus mingil ajahetkel. See, et kostja lubas müüdud kinnistut lõpmatult kasutada ei ole ka loogiline. Ühisvara jagamise kokkuleppe p 3.6 järgi lepingu alusel jagatava vara arvel rahalisi kompensatsioone ei maksta. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus leiab, et hageja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
6.Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle: -
pooled abiellusid 25.05.1996;
-
poolte vahel kehtis varaühisuse varasuhe;
-
XXX OÜ asutati 19.03.2007;
-
XXX OÜ-le kuulunud XX kinnistu (registriosa nr xxxxx) omanik on alates 18.02.2020 Q;
-
poolte abielu lahutati 26.05.2020 kohtuotsusega (jõustus 30.06.2020);
-
hageja sai 2021. aasta aprillis teada, et XX kinnistu omand läks üle Qle lepingu alusel 18.02.2020;
-
pooled sõlmisid 21.05.2021 notariaalse ühisvara jagamise lepingu;
-
pooled leppisid ühisvara jagamisel kokku, et XXX OÜ osa jääb kostjale.
7.Hageja esitas kohtule nõude, milles palus tuvastada XXX OÜ-ga seonduva tehingu tühisus perioodil 02.07.2008–17.02.2020, mille tulemusena sai XXX OÜ-le kuulunud XX kinnistu omanikuks 18.02.2020 Q.
8.Hageja on menetluses väitnud, et tehing, millega XX kinnistu võõrandati Qle on tühine, kuna perekonnaseaduse § 29 lg 1 sätestab, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Asjaõigusseaduse § 6 lg 2 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda teistele isikutele. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidluse all olev XX kinnistu kuulus XXX OÜ-le. Seega ei saanud XX kinnistu kuuluda abikaasade ühisvarasse. Poolte ühisvarasse kuulusid üksnes osaühingu osa. Seega ei tehtud vaidluse all olevat tehingut poolte ühisvara arvelt, kuna osaühingu juhatuse liige võõrandas osaühingu nimel üksnes osaühingule kuulunud kinnistu. Osaühingu osa kuuluvus tehingu tagajärjel ei muutunud ning see jäi jätkuvalt poolte ühisvaraks.
9.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt oli kostja XXX OÜ juhatuse liige, kes esindas kinnistu müügitehingus XXX OÜ-d (dtl 90). Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 1 sätestab, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Osanike nõusolekut on erandina vaja sellisteks tehinguteks, mis tehakse osaühingu nimel kas juhatuse liikme või temaga samaväärse majandusliku huviga isikuga ja mis väljuvad igapäevasest majandustegevusest ega ole tehtud turutingimustel (RKTKo 18.12.2019 asjas nr 2-17-10474, p 24). Osaühingu seadusjärgne esindaja võib seega võõrandada osaühingule kuuluva kinnistu osaühingu nimel. Menetluses ei ole esile toodud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla, et tehing ei oleks tehtud turutingimustel või tehingu teiseks pooleks oleks juhatuse liikmega samaväärse majandusliku huviga isik. Hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, millest nähtuvalt võiks kahtluse alla seada ka kostja esindusõiguse. Juhul, kui äriregistrisse oleks olnud kantud osaühingu juhatuse liikmete ühine esindusõigus ning hageja oleks olnud samuti ühingu juhatuse liige, võiks kõne alla tulla esindusõiguseta tehtud tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 128 ja 129 kohaselt, mille tagajärjeks oleks tehingu tühisus. Sealjuures vastutab osaühingu juhatuse liige tema ja osaühingu vahelistest ametisuhetest tulenevate kohustuste rikkumise korral üksnes osaühingu, mitte osaühingu osanike ees.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on selgitanud, et lepingu tühisusele saab tugineda isik, kelle õigusi ja kohustusi leping mõjutab. Kolmas isik saab tehingu tühisusele tugineda vaid juhul, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused (RKTKo 23.05.2018 asjas nr 2-16-9415, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). XX kinnistu müügileping on sõlmitud XXX OÜ ning Q vahel (dtl 90-91). Hageja ei ole põhjendanud, milline kahju on hagejale tehingu tagajärjel tekkinud. Hageja on ise nii hagiavalduses kui ka kohtuistungil selgitanud, et sai XX kinnistu müügist teada 2021. aasta aprillis (dtl 3 ja 132). Pooled sõlmisid ühisvara jagamise lepingu 21.05.2021 (dtl 14). Seega oli hageja ühisvara jagades teadlik, et XXX OÜ-le kuuluv kinnistu on võõrandatud kolmandale isikule. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on pahatahtlikult mõjutanud hagejat vastavat lepingut sõlmima, kuna kostja on andnud hagejale lubaduse, et hageja saab XX kinnistut edasi kasutada. Isegi juhul, kui hageja otsustas ühisvara jagamisel jätta XXX OÜ osa kostjale üksnes seetõttu, et hagejale oli loodud ettekujutus, et ta saab XX kinnistut edaspidi näiteks kasutuslepingu alusel kasutada, ei seostu see kuidagi väidetava kahjuga, mis tekkis hagejale XXX OÜ ja Q vahel sõlmitud tehingu tõttu.
11.Isegi juhul, kui kohus tuvastaks XXX OÜ ja Q vahel sõlmitud tehingu tühisuse, ei tooks see kaasa õiguslikke tagajärgi hagejale. XXX OÜ ja Q vahel sõlmitud tehingu tühisuse tuvastamisel tekiks olukord, kus XX kinnistu omanikuks oleks jätkuvalt XXX OÜ, mille osa jäi ühisvara lepingu jagamisel kostjale. Osaühingu vara võõrandamise tehingu tühisus ei omaks käesoleval juhul õiguslikku mõju poolte vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingule.
12.Seega leiab kohus, et hagi ei ole võimalik rahuldada ka hageja kõigi esitatud faktiväidete õigsust eeldades. Hagihind
13.TsMS § 122 lg 2 sätestab, et hagihind on hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Käesolevas tsiviilasjas
on hageja soovinud tuvastada tehingu tühisuse ning palunud mõista kostjalt välja hüvitise omandi kaotuse eest summas 100 000 eurot. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 124 lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Käesoleva tsiviilasja hagihind on eelnevast tulenevalt 103 500 eurot (3500 + 100 000). Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus jätab hageja hagiavalduse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole esine käesolevalt põhjuseid TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust kõrvalekaldumiseks.
15.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 1 p 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohtu hinnangul on menetlusökonoomiast tulenevalt mõistlik määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks peale lõpplahendi jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.