Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-1972/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.05.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 780

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Määruse tegemise aeg ja koht

16.05.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1972

Tsiviilasi

D. R. ja D. R. hagi G. R. vastu elatise suurendamiseks

Menetlustoiming

ja

tegemise viis Menetlusosalised ja nende esindajad

selle kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; eelistung 16.05.2024 Hageja I: D. R. (isikukood xxxx) Hageja II: D. R. (isikukood xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: V. R. (isikukood xxxx; epost xxxx) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Natalja Santaševa (e-post [email protected]) Kostja: G. R. (isikukood xxxx; e-post xxxx)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada D. R., D. R. ja G. R. vahel sõlmitud kompromiss, millega pooled on kokku leppinud, et suurendavad 31.08.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx välja mõistetud elatist alljärgnevalt : 1.1 G. R. kohustub tasuma D. R.le elatist alates 01.06.2024 kuni D. R. täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). 1.2 G. R. kohustub tasuma D. R.le elatist alates 01.06.2024 kuni D. R. täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 244,56 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning vähendatud 15 % võrra tulenevalt PKS § 101 lg 7). 1.3 Kompromissi p-s 1.1 ja 1.2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-1972 D. R. ja D. R. hagis G. R. vastu elatise suurendamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja kohtu põhjendused Harju Maakohtu menetluses on D. R. ja D. R. hagi G. R. vastu elatise suurendamiseks. 16.05.2024 eelistungil sõlmisid pooled kompromissi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 alusel ja TsMS § 432 alusel, et : Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.