Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Seega on võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kuni täitemenetluse lõpuni. Kuna täitemenetlused on lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohtu hinnangul tuleb antud juhul kõrvale kalduda asja läbivaatamata jätmisel menetluskulude jaotuse tavapärasest praktikast ning jätta menetluskulud analoogia korras TsMS § 164 lg 12 alusel kostjate seadusliku esindaja kanda. Nimelt sätestab TsMS § 164 lg 12, et alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei kasutanud käesoleval juhul kostjate seaduslik esindaja täitemenetluste algatamisel oma õigusi heauskselt, mille tõttu oli hageja kohustatud oma õiguste kaitseks esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtu hinnangul seisneb kostjate seadusliku esindaja pahausksus selles, et ta algatas täitemenetlused nr 014/2023/3413 ja 014/2023/3414 tsiviilasjas nr 2-XXX tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 otsuse alusel, kuigi ta teadis, et tsiviilasjas nr 2-XXX olid nii maa- kui ka ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-XXX tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 otsuse alusel väljamõistetud elatise suurust muutnud ja määranud, et alates 01.12.2022 ei ole N. S. kohustatud J. S.le ja R. S.le elatist maksma. Kuivõrd kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-XXX oli pooleli ning alama astme kohtud olid juba tuvastanud, et N. S. ei ole kohustatud lastele elatist tasuma, siis nimetatud olukorras täitemenetluste algatamine vaidlusaluse nõude täitmise osas ei kvalifitseeru kohtu hinnangul menetlusõiguste heauskse kasutamisena. Kostjate seaduslikule esindajale pidi olema mõistlikult ettenähtav, et Riigikohus võib maa- ja ringkonnakohtu otsusega nõustuda. Käesolevaks ajaks on ka hagi esitamise põhjuseks olnud täitemenetlused lõppenud kostjate taotlusel, kuna tsiviilasjas nr 2-XXX jõustus 11.03.2024 kohtulahend, millega muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-XXX välja mõistetud elatiste suurust ning määrati, et alates 01.12.2022 ei ole N. S. kohustatud J. S.le ja R. S.le elatist maksma. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostjate seadusliku esindaja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskulud kokku on 3410,67 eurot, mis koosnevad hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivust summas 980 eurot ja esindajakulust summas 2430,67 eurot käibemaksuga. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 126,27 eurot, koos käibemaksuga, kokku 19 tundi ja 15 minutit. Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 1) 17.01.2024 – tutvumine hagi aluseks olevate täiteasjade dokumentidega, hagi koostamisega seonduv nõupidamine kliendiga, hagi ja tagamise taotluse koostamine ning õiguslik analüüs ja tutvumine kohtupraktikaga – 5 tundi 30 minutit; 2) 18.01.2024 – kliendi kommentaaride alusel hagi ja tagamise taotluse muutmine ja täiendamine, seonduv suhtlus kliendiga, lisade komplekteerimine ning menetlusdokumentide e-toimiku kaudu kohtule väljasaatmine – 3 tundi; 3) 19.01.2024 – tutvumine käiguta jätmise määrusega ja seonduv suhtlus kliendiga, tutvumine hagi tagamise ja menetlusse võtmise määrusega ning seonduv suhtlus kliendiga, tagamise määruse kohtutäiturile edastamine – 1 tund; 4) 23.01.2024 – tutvumine kohtutäituri teatega hagi tagamise määruse täitmise kohta (sh täitemenetluste peatamise otsused), kliendile info edastamine – 15 minutit; 5) 24.01.2024 – menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimiku kaudu kohtule edastamine – 1 tund; 6) Arve nr 2024033 spetsifikatsiooni kohased tegevused – 2 tundi; 7) Arve nr 2024065 spetsifikatsiooni kohased tegevused – 3 tundi; 8) 09.04.2024 – täiendav õiguslik analüüs kostjate hagi läbivaatamata jätmise taotluse ja tagajärgede osas, sh tutvumine kostjate viidatud ning muu kohtupraktikaga, kohtule seisukoha koostamine ja e-toimiku kaudu väljasaatmine, seonduv suhtlus kliendiga, sh vastuse kooskõlastamine – 2 tundi 30 minutit; 9) 15.04.2024 – tutvumine kohtu 11.04 kirjaga ja kirjavahetus kohtuga – 15 minutit; 10) 19.04.2024 – menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimiku kaudu kohtule edastamine – 45 minutit. Kohtukuluks on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohus peab riigilõivu kulu summas 980 eurot põhjendatuks. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule summas 2430,67 eurot käibemaksuga ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul on 17.01.2024-18.01.2024 menetlustoimingutele hagiavalduse koostamiseks põhjendatud ajakulu kokku 7 tundi, kohus arvestab asjaoluga, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohtu hinnangul on piisav ajakulu 24.01.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele ka e-toimiku kaudu kohtule esitamine 30 minutit. Põhjendatud ajakulu on arve nr 2024033 spetsifikatsiooni kohastele tegevustele kokku 1 tund, kuna spetsifikatsioonis toodud toimingud on väikese ajamahuga. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu arve nr 2024065 spetsifikatsiooni kohastele tegevustele kokku 2 tundi. Põhjendatud ajakulu 09.04.2024 toimingutele on 2 tundi, kohtu hinnangul on see umbes leheküljelise seisukoha koostamiseks teostatud toimingutele piisav aeg. Samuti peab kohus põhjendatuks 19.04.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele ajakulu 30 minutit. Kohus vähendab ajakulu 4 tunni ja 45 minuti võrra. Seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 14 tunni ja 30 minuti ulatuses. Hageja esindaja ühe töötunni hind on 126,27 eurot käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Hageja on seda kinnitanud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-11514, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat kui kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, saab pidada põhjendatud tunnitasuks 126,27 eurot käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 1500,75 eurot, millele lisandub käibemaks 330,17 eurot, kokku 1830,92 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 2810,92 eurot, mis tuleb kostjate seaduslikult esindajalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.