1.Jätta Harju Maakohtu 07.12.2015 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja, SJ kanda.
4.Vabastada hageja SJ apellatsioonkaebustelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SJ (hageja) esitas Harju Maakohtule 22.09.2014 hagiavalduse Hooneühistu Säde Kaks (hooneühistu, kostja 1), HR (R, kostja 2) ja JK (kostja 3) vastu. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 47 793 eurot kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja on hooneühistu liige. Hooneühistule kuulus kinnisasi Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 103b (edaspidi: vaidlusalune kinnistu või Tammsaare tee kinnistu). Hagejale kuulub vaidlusalusel kinnistul asunud garaažikompleksis asunud garaažiboksi nr 17 ainukasutusõigus. Alates 2011. aastast hakkasid kostjad 1 ja 2 hooneühistu liikmetelt nende liikmesust kokku ostma. 01.08.2013 müüs hooneühistu vaidlusaluse kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega Malpas OÜ-le. Vaidlusalusele kinnistule seati hüpoteek hooneühistu kasuks ostuhinna 198 000 euro tasumiseks. 29.01.2014 müüs Malpas OÜ (likvideerimisel) vaidlusaluse kinnistu OÜ-le MK Finants. Lepingu sõlmimisel oli OÜ MK Finants esindaja juhatuse liige kostja 2, kes oli ka hooneühistu juhatuse liige 01.08.2013 lepingu sõlmimise ajal. Viimaste kinnistusregistri kannete kohaselt on vaidlusaluse kinnisasja omanikena kantud kinnistusraamatusse OÜ MK Finants (juhatuse liige HR) ja OÜ Mustamäe Keskus (üks juhatuse liige HR) 1⁄2 mõttelises osas, kinnistu sihtotstarve on muudetud elamumaast transpordimaaks, hooneühistu kasuks seatud hüpoteek on kustutatud.
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-58361
3.Kostjad pole tegutsenud hea usu põhimõttest lähtudes. Hageja oli nõus võõrandama oma liikmesuse hooneühistus, kui kostjad oleksid finantseerinud tema Muugal asuva suvila krundile samaväärse garaažiboksi ehitamist.
4.Hageja pole saanud teadet 01.08.2013 üldkoosoleku toimumise kohta, samuti ei olnud vastavat teadet ka garaažiboksi ukse küljes. Hooneühistu juhatus ei saatnud talle üldkoosoleku teadet teadlikult, kuna hageja poleks andnud nõusolekut vaidlusaluse kinnistu võõrandamiseks. Jääb arusaamatuks, miks ja kuidas jätkab hooneühistu tegevust ilma vaidlusaluse kinnistuta, kui hooneühistu põhikirja kohaselt oli ühistu eesmärgiks ühine majandustegevus läbi selle kinnisasja.
5.Hageja sai garaažibokside lammutamisest teadlikuks 2014. a jaanuaris, kuid ei pääsenud kohe oma garaažiboksi juurde – territoorium oli aiaga piiratud. Garaaži juurde pääsedes, avastas hageja, et tema garaaži on sisse tungitud. Tema koduse vara esemed olid kas varastatud või rikutud. Sellega tekitati hagejale kahju kokku summas 2 199 eurot. Kostjad on oma tegevusega tekitanud hagejale varalist kahju. Kostjate vastuväited
6.Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta see rahuldamata. Hageja on endiselt hooneühistu liige. Ta pole kunagi omanud ei garaažiboksi kui ehitist ega ehitisealust maatükki. Hooneühistu liikmesusega kaasneb vaid teatud õiguste ja kohustuste kogum. Ainuüksi hooneühistule kuuluva kinnistu võõrandamine ei saa olla käsitletav hageja omandiõiguste rikkumisena.
7.Seadusest ei tulene hooneühistule kuuluva kinnistu võõrandamise keeldu. Hooneühistu liikmed otsustasid 01.08.2013 üldkoosolekul müüa kinnistu Malpas OÜ-le. Samas otsustas üldkoosolek, et hooneühistu tegevust jätkatakse ja juhatus otsib sobivaid võimalusi ühistule uue kinnistu/uute garaažibokside soetamiseks.
8.Vaidlusaluse kinnistu müügileping oli sõlmitud tavapärastel müügitingimustel ning hinnaga, mis ületab kinnistu turuväärtust. Juhatus käitus tehingu sõlmimisel korraliku ettevõtja hoolsusega ning järgis esindatava huve.
9.Hageja pole tõendanud ei varguse toimepanemist kostjate poolt ega toonud välja ühtegi kostjate kohustust, mille rikkumise tõttu sai varguse toimepanek ja asjade lõhkumine võimalikuks. Varguse toimepanemise ajal polnud kostja 1 enam kinnistu omanik. Seetõttu polnud tal võimalik ka võtta tarvitusele mistahes abinõusid garaažis paikneva vara säilitamiseks. 01.08.2013 üldkoosolekul otsustati, et garaažide valdus tuleb kinnistu ostjale üle anda ehk garaažid oma varast vabastada hiljemalt 15.09.2013. See info oli kostja 3 poolt hagejale korduvalt suuliselt edastatud, kuid hageja ei olnud sellele reageerinud.
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-58361 Maakohtu otsus
10.Harju Maakohus jättis 07.12.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Otsuse põhjenduste järgi on kostjad tegutsenud vastavalt hooneühistu põhikirjale ning üldkoosolekul vastuvõetud otsusele. Kuigi hooneühistu esialgse põhikirja kohaselt oli ühistu eesmärk toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja, asukohaga A.H. Tammsaare tee 103b, siis 02.07.2013 erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on ühistu põhikirja muudetud. Sellest üldkoosolekust võttis osa ka hageja. Uue redaktsiooni kohaselt on ühistu eesmärk toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse ühistule kuuluva kinnisasja ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades ühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutamist. Kohtule pole esitatud tõendeid, et 02.07.2013 koosoleku otsused oleksid tühiseks tunnistatud. Vaidlusalune kinnisasi on võõrandatud pärast 02.07.2013 üldkoosolekul toimunud uue põhikirja vastuvõtmist. Seega pidid kostja 1 juhatuse liikmed vaidlusaluse kinnisasja võõrandamisel lähtuma uuest, mitte vanast põhikirjast.
12.Hooneühistu 01.08.2013 erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtub, et koosolekul on vastu võetud otsus müüa vaidlusalune kinnistu OÜ-le Malpas. Otsus on tehtud üldkoosoleku häälteenamusega. Kostja 1 liikmetel on lähtuvalt põhikirjast õigus sellise otsustuse tegemiseks. Hageja üldkoosolekul ei osalenud, kuid hagejale on tähtkiri üldkoosoleku toimumisest edastatud ning hoiule jäetud postkontorisse. Maakohus järeldas, et hagejat on seega koosoleku toimumisest nõuetekohaselt teavitatud.
13.Vaidlusalust kinnistut pole kohtu hinnangul võõrandatud ebamõistlikel tingimustel. Kinnistu väärtuseks on 01.08.2013 hinnatud 115 000, kuid kinnistu võõrandati 198 000 euro eest. Seega pole kostjate 2 ja 3 käitumises tuvastatav hea usu põhimõtte rikkumine või juhatuse liikmele kohustusliku nõude täitmata jätmine.
14.Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited üldkoosoleku otsuste tühisuse kohta, kuna need väited esitas hageja esmakordselt 24.11.2015 kohtuistungil.
15.Maakohus asus seisukohale, et kostjad ei vastuta garaažibokside lammutamisest hagejale tekkinud kahju eest. 01.08.2013 üldkoosolekul teatati, et garaažiboksid tuleb vabastada hiljemalt 15.09.2013. Vaidlusalusel kinnisasjal asuvad garaažiboksid lammutati ajal, mil kinnistu oli juba võõrandatud Malpas OÜ-le. Hageja pole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks kohtul alust asuda veendumusele, et hagejat polnud tegelikkuses informeeritud garaažide müümisest ning nende valduse vabastamise kohustusest. Hageja on 24.11.2015 kohtuistungil tunnistanud, et sai enne garaažide lammutamist kokku kostjaga 2, kus hageja ja kostja 2 arutasid hageja osaluse müümist hooneühistus.
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-58361
16.Hagejale pole ei garaažiboks ega selle juurde kuuluv maa kunagi kuulunud. Hagejale kuulub liikmelisus hooneühistus, mis on tal jätkuvalt alles. Maakohus jättis hageja nõude seoses hooneühistule kuulunud kinnistu võõrandamisega ja sellest tulenenud garaažide lammutamisega rahuldamata, kuna vastavate toimingutega pole hageja õigusi rikutud.
17.Maakohus jättis rahuldamata ka hageja nõude seoses hageja garaažiboksis toimunud vargusega. Maakohtu hinnangul pole võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaldamise eeldused täidetud. Vargus leidis aset 01.12.2013-27.01.2014 ehk ajal, mil vaidlusalune kinnistu omanik oli Malpas OÜ. Hageja pole tõendanud, et varguse on toime pannud kostjad 2 ja 3. Samuti pole hageja tõendanud, et vargus toimus hooneühistu juhatuse liikmete kohustuste rikkumise tagajärjel. Apellatsioonkaebus
18.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 07.01.2016 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus täies ulatuses tühistada ja hagi rahuldada.
19.Maakohus pole andnud hinnangut hageja väidetele seoses hooneühistu ülevõtmisega ega käsitlenud neid väiteid kogumis teiste tõenditega. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt pole hageja õigusi rikutud, sest hageja liikmesus hooneühistus on alles. Maakohus pole põhjendanud, kuidas hooneühistu tegevus praegusel ajal vastab hooneühistu põhikirjale ja hooneühistuseadusele ning kuidas on hageja huvid tagatud.
20.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hooneühistule kuulunud vaidlusalune kinnistu võõrandati mõistlikel tingimustel. Kostjate poolt esitatud Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ 01.08.2013 eksperthinnangut ei saa pidada usaldusväärseks. Jääb arusaamatuks, miks on 02.08.2013 tellitud hindamisakt, kui vaidlusalune kinnistu võõrandati päev varem, s.o 01.08.2013. Maakohus pole eksperthinnangu usaldusväärsusele hinnangut andnud.
21.Hageja ei nõustu maakohtu arvamusega, et kostjad ei vastuta hagejale varguse tulemusena tekkinud kahju eest. Hooneühistu juhatuse liikmed ei informeerinud hagejat nõuetekohaselt kinnistu müümisest ega garaažibokside lammutamisest. Juhatuse liikmetel on kohustus kaitsta kõigi liikmete huve. Asjakohatu on kohtu seisukoht, et 01.08.2013 üldkoosolekul teavitati hooneühistu liikmeid sellest, et garaažiboksid tuleb vabastada hiljemalt 15.09.2013. Hageja pole koosoleku kutset saanud ja 01.08.2013 üldkoosolekul ei osalenud. Isegi kui hageja oleks kutse saanud, poleks sellest selgunud, et arutatakse vaidlusaluse kinnistu võõrandamist. Kutse päevakorrapunktina on märgitud vaid Malpas OÜ poolt esitatud pakkumise arutamine. Peale koosolekut ei edastatud hagejale ka koosoleku protokolli. Olemas on põhjuslik seos kostjate tegevusetuse ja hageja vara varguse vahel.
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-58361 Vastustaja seisukoht
22.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
24.Maakohus on jõudnud järeldusele, et hageja nõue seoses hageja garaažis toimunud vargusega ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja ei ole tõendanud VÕS § 1043 alusel kostjate poolt kahju tekitamise õigusvastasust ega kostjate käitumisest põhjustatult endale kahju tekkimist (maakohtu otsuse põhjenduste p-d 22-25). Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse osundatud põhjendusi, mistõttu ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Ka apellatsioonkaebuses kordab hageja sisuliselt juba varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid hageja väiteid on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud ning kolleegium ei pea vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata vastavas osas tõendeid maakohtust erinevalt või anda menetluses tuvastatud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut. Hageja esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et kostjatele etteheidetav tegevus ja tegevustus oleks põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4) hagejale väidetavalt kuulunud esemete vargusega garaažiboksist.
25.Kolleegiumi arvates on maakohus jätnud hagi õigesti rahuldamata ka muus osas ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta vaidlustatud otsuse resolutsiooni. Küll tuleb muuta selles osas osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata eelkõige põhjusel, et hageja poolt väidetud kahju tekkimine ei saa hageja esitatud asjaoludel olla põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg-d 1 ja 4) kostjatele etteheidetavate rikkumistega. Hageja on kahjunõude esitamisel lähtunud käsitlusest, nagu oleks osa Tammsaare tee kinnistust kuulunud temale, ning nõudnud hüvitist, mis hageja arvates vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kolleegiumi arvates on selline käsitlus õiguslikult põhjendamatu. Hageja enda poolt esitatud asjaoludel ei ole talle kuulunud garaažiboksi (aadressil Tammsaare tee 103b) kui ehitist ega ehitusalust maatükki. Seega ei saa hageja temale kuulunud omandiõiguse rikkumisele kahjunõude esitamisel tugineda.
26.Ringkonnakohtu hinnangul võiks hageja kahju VÕS § 127 normide järgi seisneda eeskätt liikmesuse väärtuse vähenemises. Samas on hagimenetlus põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (vt nt Riigikohtu 20.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on praegusel juhul menetluses küll väitnud, et tal puudub 6(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-58361 Tammsaare tee kinnistu võõrandamise järgselt võimalus liikmesusest tulenevaid õigusi teostada. Samas ei ole hageja liikmesusest tulenevate õiguste teostamise võimatust hagetava kahju suurusega seostanud ega vastava varalise diferentsi kohta asjaolusid ega tõendeid esitanud.
27.Maakohus on (otsuse põhjenduste p-s 20) leidnud, et kuna hageja liikmesus hooneühistus on jätkuvalt alles, siis hooneühistule kuulunud kinnistu võõrandamisega ja sellest tulenenud garaažide lammutamisega ei ole hageja õigusi rikutud. Selles osas ei vasta maakohtu otsus kolleegiumi arvates TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele. Esmalt jääb otsuse teiste põhjenduste kontekstis ebaselgeks, mida on maakohus silmas pidanud, et „hageja õigusi ei ole rikutud“. Sellega võib olla silmas peetud, et kostjad ei ole hageja (subjektiivseid) õigusi rikkunud, et kostjad ei ole käitunud õigusvastaselt või et kostjate tegevus ja tegevusetus ei ole hagejale kahju tekitanud. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda vähemalt maakohtu poolt tuvastatud asjaolud asuda seisukohale, et hageja liikmesuse väärtus ei ole seoses hooneühistule kuulunud kinnistu võõrandamisega vähenenud. Vähemalt eelduslikult sõltub ühistu liikmesuse väärtus kolleegium arvates ka sellest, kas liikmel on (liikmesusest tulenevalt) võimalik kasutada kinnisasja ja sellel osaks oleva hoone kindlaksmääratud osa (HÜS § 2 ja § 3 lg 1) või mitte. Menetluses tuvastatud asjaoludel on hagejal liikmesus küll (õiguslikult) säilinud, kuid tegelikult ei anna see õigust kasutada Tammsaare tee kinnistul ega ühelgi teisel kinnisasjal asuva hoone kindlaksmääratud osa. Samuti pole teada, millal selline õigus hagejal võiks (uuesti) tekkida. Kostjate väited, et kostjat I (kui hooneühistut) ei ole likvideeritud ning et kostja I vara väärtus tervikuna ei ole kinnistu võõrandamise tõttu vähenenud, ei oma siinkohal määravat tähtsust.
28.Eelmärgitut arvestades tuleb kõnealune põhjenduskäik (maakohtu otsuse p-st 20) jätta maakohtu otsusest välja.
29.Seoses maakohtu otsuse põhjenduste p-s 18 märgituga lisab ringkonnakohus, et põhimõtteliselt võib nõustuda kostjate käsitlusega, mille järgi ei tulene seadusest ega kostja I põhikirjast hooneühistule kuuluva kinnistu võõrandamise keeldu. Seega võiks kostja I HÜS § 1 lg 1 kohast eesmärki (toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisaja omamisel ja valitsemisel) teostada ka muudel kinnisasjadel ning selleks ei pea tingimata olema Tallinnas Tammsaare tee 103b asuv kinnistu. Kolleegiumi hinnangul saaks nende kostjate seisukohtadega nõustuda siiski eeldusel, et kostjale I kuuluks veel teisi kinnisasju (millel ühist majandustegevust arendada) või oleks tuvastatav kostja I reaalne võimalus 01.08.2013 seisuga (uus) kinnisasi omandada (vt selle kohta ka Riigikohtu 05.01.2009 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-129-08, p 7 ja 8). Selliseid asjaolusid ei ole praegusel juhul aga kohtu ette toodud ega tõendatud. Seega kostjate kõnealune teoreetiline käsitlus ei haaku menetluses tuvastamist leidnud asjaoludega.
30.Lisaks vajavad maakohtu otsuse põhjendused täiendamist seetõttu, et maakohus on käsitlenud kostjate vastutust liiga kitsalt. Maakohtu otsusest nähtuva käsitluse järgi on
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-58361 hageja esitanud mh kahju hüvitamise nõude (summas 45 594,50 eurot) seoses kostjate II ja III käitumisega HÜ Säde Kaks juhatuse liikmetena kostjale I kuulunud kinnistu müümisel. Maakohus on jätnud nõude rahuldamata, kuna kostjad II ja III ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ega seadusest tulenevaid nõudeid rikkudes, võõrandades kinnistu asukohaga A.H. Tammsaare tee 103b, kuna võõrandamine toimus üldkoosoleku otsuse alusel. Samuti ei leidnud maakohtu hinnangul tõendamist, et hageja oleks jäetud teavitamata garaažiboksi lammutamisest ning 01.08.2013 üldkoosoleku toimumisest. Osundatud järelduste aluseks olevate asjaolude tuvastamisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ning apellatsioonkaebuse väited ei annaks teha maakohtust erinevaid järeldusi.
31.Maakohus on jätnud samas tähelepanuta, et hageja ei ole rajanud kahju hüvitamise nõuet ainult kostjate II ja III kui kostja I juhatuse liikmete käitumisele ülalmärgitud kinnisasja müümisel. 12.01.2015 esitatud hagi täpsustuse põhjal (I kd, tl-d 88-93) on nõue esitatud ka seoses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 32 tulenevate kohustuste rikkumisega kostjate II ja III kui hooneühistu liikmete poolt. Hageja on mh tuginenud väitele, et kostjad ja nendega seotud äriühingud ostsid ajavahemikus 20112014 kostja I liikmetelt nende liikmelisusi. Kostjate sellise tegevuse eesmärgiks ei olnud garaažibokside kasutamine, vaid kontrolli saavutamine kostja I juhtimise üle ja selle kaudu kostjale I kuulunud Tammsaare tee kinnistu võõrandamine. Kostjate II ja III eesmärgiks oli muuta hageja liikmesus kostjas I väärtusetuks ja saada varalist kasu hageja arvel. Hageja on 12.01.2015 menetlusdokumendi p-s 3.2 välja toonud ka väiteid kinnitavad asjaolud ning kostja I üldkoosolekute ja Tammsaare tee kinnistuga tehtud tehingute kronoloogia. Maakohus ei ole nende hageja väidete osas sisuliselt seisukohta võtnud ega hinnanud hageja poolt väidete aluseks olevate asjaolude kohta esitatud tõendeid.
32.Kolleegium märgib, et hooneühistu liikmete omavahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kolleegiumi arvates on hooneühistu liikmetel nii omavahelises suhtes kui ka suhtes hooneühistuga kohustus vastavalt panustada ühistu juhtimisse ja mitte kahjustada ühistu või teiste liikmete õigustatud huve. Selle kohustuse kui seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine võib mh kaasa tuua liikme vastutuse VÕS § 115 lg 1 alusel. Eelmärgitu ei välista senise kohtupraktika põhjal VÕS § 1044 lg 1 järgi vastutust deliktiõiguse alusel, st paralleelselt saab nõude esitada ka VÕS § 1043 alusel. (vt nt Riigikohtu 31.03.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 31). Hageja väidete õigsust eeldades võiks praegusel juhul kõne alla tulla eelkõige kahju hüvitamine VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel.
33.Osundatud maakohtu minetus ei saanud aga kolleegiumi arvates praegusel juhul kaasa tuua ebaõiget lõpplahendit, kuna hagi jääb rahuldamata käesoleva otsuse p-des 25 ja 26 märgitud põhjusel. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ka ringkonnakohus seetõttu vajalikuks hinnata kostjate II ja III poolt TsÜS §-st 32 tulenevate kohustuste
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-58361 rikkumist ja heade kommete vastast käitumist puudutavate hageja väidete aluseks olevate asjaolude tõendatust.
34.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea juhindudes vajalikuks neid üle korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib kolleegium järgmist.
35.Hageja leiab, et Tammsaare tee kinnistu turuhinna kohta esitatud Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ eksperthinnangut (I kd, tl-d 134-152) ei saa pidada usaldusväärseks ning maakohus on jätnud andmata hinnangu eksperthinnangu usaldusväärsuse kohta. Kolleegium märgib esiteks, et sellel tõendil ei ole asjas tehtava lõpplahendi seisukohalt määravat tähtsust. Teiseks tuleb eeldada, et maakohus on hinnanud asja lahendamisel kõigi esitatud ja kogutud tõendite usaldusväärsust. Oma vastupidist seisukohta peaks menetlusosaline põhjendama ja põhistama. Hageja poolt esile toodud asjaolud ka ei võimalda pidada eksperthinnangut kui dokumentaalset tõendit (TsMS § 272 lg 2) ebausaldusväärseks ning jätta seda TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel tervikuna arvestamata. Eksperthinnang on koostatud õige väärtuspäeva (01.08.2013) kohta, hinnangu koostanud isiku (LP) pädevuses puudub põhjus kahelda ning hinnang vastab kinnisasja turuväärtuse hindamise põhilistele sisulistele ja vormilistele nõuetele. Kolmandaks ei ole hageja ise esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kinnistu müügihind (189 000 eurot) ei vastanud kinnistu väärtusele. Menetluskulude jaotus
36.Ringkonnakohus ei muuda menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
37.Maakohus ei ole vaidlustatud kohtuotsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seetõttu ei määra menetluskulude rahalist suurust apellatsioonkaebuse lahendamisel kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
38.Hageja on saanud menetluse käigus menetlusabi. Maakohtu 20.01.2015 määrusega (I kd, tl-d 107-108) vabastati hageja hagi esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2016 määrusega (III kd, tl-d 1-3) otsustati jätkata hagejale menetlusabi andmist TsMS § 184 lg 4 alusel ja loeti ta vabastatuks riigilõivu 1000 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja on saanud menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd hagi ei rahuldata, tuleks hagejalt seega mh välja mõista riigilõiv, mille tasumisest hageja oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. Samas ei ole hageja majanduslik seisund ringkonnakohtule teadaolevalt praeguseks hetkeks paranenud, mistõttu peab